Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED (0)

5 Hindamata
 

Eesti taimestik , taimkate ja selle kaitse

Assimilatsioon : ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest
keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus
muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat.
Dissimilatsioon : ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained
lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid
ära. Protsessi käigus vabaneb energiat.

 Taime ja looma põhilised erinevused
TAIMED ( hulkraksed LOOMAD
päristuumsed
fotosünteesivad
organismid, kellel on
plastiide ja suuri
vakuoole sisaldavad
tselluloosse kestaga
rakud ja kes kasutavad
varuainena tärklist)
Raku ehitus rakukest , plastiidid , puuduvad
vakuoolid
Ainevahetus Autotroofne Heterotroofne
Varuaine Tärklis Rasvad
Keha pindala Suur välispind Liigestatud välispind
Kasv Piiramatu Piiratud
Närvisüsteem Puudub Olemas
Hormonaalsed organid Puuduvad Olemas

 Autotroofne ja heterotroofne toitumine
Autotroofne: toitumine, mille käigus suudab organism lihtsatest
anorgaanilistest ühenditest kehavälise energiaallika kaasabil sünteesida eluks
vajalikud orgaanilised ained iseseisvalt. Kõik fotosünteesivad taimed!
Heterotroofne: toitumine, mille käigus organismid ei ole võimelised endale
anorgaanilistest ühenditest ise vajalikke aineid sünteesima. Eluks vajaliku
energia ja orgaanika saamiseks lagundavad valmis orgaanilisi ühendeid. Kõik
loomad, enamik baktereid!

 Taime- ja loomaraku erinevused
Taimerakus esinevad plastiidid ja vakuoolid, mis on ümbritsetud tselluloosse
97% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #1 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #2 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #3 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #4 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #5 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #6 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #7 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #8 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #9 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #10 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #11 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #12 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #13 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #14 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #15 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #16 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #17 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #18 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #19 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #20 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #21 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #22 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #23 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #24 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #25 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #26 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #27 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #28 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #29 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #30 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #31 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #32 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #33 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #34
10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kooliplika1 Õppematerjali autor

Lisainfo

EESTI TAIMKATE

 Mõisted

Taimestik e floora – taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum teataval maa-

alal, liikide loend (arukask, paakspuu jne).

Taimkate e vegetatsioon – mingi ala taimekoosluste jt taimerühmituste

kogum (mets, nõmmemets, männik jne).

Katvus - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt

prooviruudu pindalast.

Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes,

samuti joon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks

olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist.

Ohtrus - ühe liigi isendite suhteline hulk teiste liikidega võrrelduna.

Väljendatakse skaalades nt. 1- 5 ja , kus 5 on üliohter ja 1 üksikisendid.

Geobotaanika – taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut,

koosseisu, ehitust, levikut jne.

Taimekooslus – koos kasvavate taimede kogum. Eristatakse liigilise

koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt tunnuste järgi.

Kasvukohatüüp – erinevates paikades korduv ühesuguste kasvutingimustega

kompleks. Eristatakse peamiselt mulla ja taimekoosluste alusel.

Dominantliik – taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja

aineringes kõige tähtsam liik.

Eesti taimestik , taimakte , kaitse , mõisted , sugukond , rakk , rakud , õied , viljad , floeem , ksüleem , sigimik , kambium , viljastu , sugukonna , tolmlemine

Mõisted

Sisukord

  • Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse
  • Assimilatsioon
  • Dissimilatsioon
  • Taime ja looma põhilised erinevused
  • TAIMED
  • LOOMAD
  • Autotroofne ja heterotroofne toitumine
  • Autotroofne
  • Heterotroofne
  • Taime- ja loomaraku erinevused
  • Prosenhüümne ja parenhüümne rakk
  • Prosenhüümne
  • Parenhüümne
  • Mis on kude? Kudede liigitus
  • Ülesanded
  • Paiknemine
  • Initsiaalrakk
  • Kiirdrakk
  • Haavakude ehk kallus
  • Kasvukuhik
  • Iseloomustus
  • Ülesanded
  • Assimilatsioonipõhikude e klorenhüüm
  • Säilituspõhikude
  • Ehitus
  • Kutiikula
  • Vahakiht
  • Trihhoomid
  • Kattekarvad
  • Emergentsid
  • Ehitus
  • Korkkude
  • Lõved
  • Kollenhüüm (nurk-, plaat-, kobekollenhüüm)
  • Kollenhüüm
  • Nurkkollenhüüm
  • Plaatkollenhüüm
  • Kobekollenhüüm
  • Sklerenhüüm (niinekiud, puidurakud, kivisrakud)
  • Sklerenhüüm
  • Niinekiud
  • Puidurakud
  • Kivisrakud
  • Ksüleem e puiduosa
  • Floeem e niineosa
  • Tõusev ja laskuv vool
  • Tõusev vool
  • Laskuv vool
  • Juhtkimpude ehitus ja tüübid
  • Kontsentriline juhtkimp
  • Kollateraalne juhtkimp
  • Bikollateraalne juhtkimp
  • Radiaalne juhtkimp
  • Sõeltorud
  • Saaterakud
  • Trahheed
  • Trahheiidid
  • Tunnused
  • Liigitamine (pea-, külg-, lisa-, idujuur)
  • Peajuur
  • Külgjuur
  • Lisajuur
  • Idujuur
  • Juure vööndid
  • Pikenemis- e kasvuvööde
  • Eristumisvööde e imamisvööde juurekarvadega
  • Juhtimisvööde külgjuurtega
  • Juure ehitus
  • Epibleem
  • Esikoor
  • Kesksilinder e steel
  • Juhtkimp
  • Juurestik
  • Sammasjuurestik
  • Narmasjuurestik
  • Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne)
  • Säilitusjuured
  • Juuremügarad
  • Mükoriisa
  • Parasiidid, poolparasiidid
  • Parasiit
  • Poolparasiit
  • Põhitunnused
  • Varre muudendid
  • Varre ehitus
  • Jagunemine (dihhotoomne, monopodiaalne, sümpodiaalne)
  • Dihhotoomne
  • Monopodiaalne
  • Sümpodiaalne
  • Esikasv
  • Teiskasv
  • Juhtkimpude paiknemine ühe- ja kaheidulehelistel
  • Avatud ja suletud juhtkimp
  • Avatud juhtkimp
  • Suletud juhtkimp
  • Aastarõngad ehk aastaringid
  • Varre tüübid
  • Puitunud
  • Rohtne
  • Monokarpne
  • Polükarpne
  • Liht- ja liitleht
  • Lihtleht
  • Liitleht
  • Roodumine
  • Lehetipp, -alus ja –serv
  • Lehetipp
  • Lehealus
  • Leheserv
  • Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis
  • Idu-, esi-, järg-, päris-, ala- ja kõrglehed
  • Idulehed
  • Esilehed
  • Järglehed
  • Pärislehed
  • Alalehed
  • Kõrglehed
  • Lehe siseehitus
  • Epiderm
  • Sammas- ja kobekude
  • Õhulõhed
  • Valgus- ja varjuleht
  • Lehtede varisemine
  • Kserofüütne leht
  • Kserofüüdi
  • Lehemuudendid
  • PALJUNEMINE
  • Vegetatiivne paljunemine
  • Pooldumine
  • Pungumine
  • Eoseline paljunemine
  • Apomiktne paljunemine
  • Suguline paljunemine
  • Viljastamine
  • Kaheliviljastumine taimedel
  • Sügoot
  • Õie osad, nende paigutus
  • Õiediagramm, õievalem
  • Õievalem
  • Õiediagramm
  • Perigoon
  • Hermafrodiitne õis
  • Diöötsiline e kahekojaline taim
  • Monoöötsiline e ühekojaline taim
  • Õisik
  • Õie muudendid (kinnitumisvahendid, astlad, vivipaaria)
  • Astlad
  • Vivipaaria
  • Õitsemine
  • Sessoonsus
  • Õite liigutused
  • Tolmlemine
  • Ise- ja risttolmlemine
  • Isetolmlemine
  • Risttolmlemine
  • Isetolmlemise vältimine
  • Isesteriilsus
  • Isefertiilsus
  • Tolmeldamine
  • Emaka ja tolmuka ehitus
  • Emaka ehitus
  • Tolmuka ehitus
  • Tolmuterade valmimine ja vabanemine, idanemine
  • Idanemine
  • VILI JA SEEME
  • Rüüsvili
  • Paljasvili
  • Partenokarpia
  • Koguvili
  • Vilikond
  • Liitvilikond
  • Viljade tüübid
  • Lihakad
  • Kuivad
  • Lihakad viljad
  • Õunvili
  • Luuvili
  • Pomerantsvili
  • Kuivviljad
  • Avaviljad
  • Kukkur
  • Kõder
  • Kõdrake
  • Kupar
  • Sulgviljad
  • Pähklike
  • Pähkel
  • Tõru
  • Seemnis
  • Teris
  • Jaguvili (tiibvili)
  • Lülivili
  • Viljade ja seemnete levi
  • Seemne idanemine
  • SÜSTEMAATIKA
  • Üksused e taksonid
  • Liigist suuremad ja väiksemad taksonid
  • Monofüleetiline rühm
  • HÕIMKOND SAMMALTAIMED
  • Esindajad
  • HÕIMKOND OSITAIMED
  • Perekond osi
  • HÕIMKOND SÕNAJALGTAIMED
  • SAMMALTAIMEDE JA SÕNAJALGADE ELUTSÜKLID
  • Sammaltaimed
  • Sõnajalgtaimed
  • HÕIMKOND PALJASSEEMNETAIMED
  • Selts hõlmikpuulaadsed
  • Sugukond hõlmikpuulised
  • Selts okaspuulaadsed
  • Harilik jugapuu
  • Eestis looduslikult
  • HÕIMKOND KATTESEEMNETAIMED e õistaimed
  • Klass üheidulehelised
  • Sugukond võhalised
  • Sugukond penikeelelised
  • Sugukond maikellukeselised
  • Sugukond amarüllilised
  • Sugukond laugulised
  • Sugukond liilialised
  • Sugukond võhumõõgalised
  • Eestis 3 looduslikku liiki
  • Sugukond käpalised
  • Sugukond lõikheinalised
  • Sugukond kõrrelised
  • Sugukond loalised
  • Klass kaheidulehelised
  • Sugukond vesiroosilised
  • PÄRISKAHEIDULEHELISED
  • Sugukond tulikalised
  • Sugukond magunalised
  • Sugukond nelgilised
  • Sugukond kurerehalised
  • Sugukond sõstralised
  • Sugukond roosõielised
  • Alamsugukond enelalised
  • Alamsugukond kibuvitsalised
  • Alamsugukond õunapuulised
  • Alamsugukond ploomipuulised
  • Sugukond kellukalised
  • Sugukond nõgeselised
  • Sugukond ristõielised
  • Sugukond karelehised
  • Sugukond kanarbikulised
  • Sugukond nurmenukulised
  • Sugukond madaralised
  • Sugukond huulõielised
  • Sugukond kukesabalised
  • Sugukond korvõielised
  • Alamsugukond putkõielised
  • Alamsugukond keelõielised
  • Sugukond uniohakalised
  • Sugukond naistepunalised
  • Sugukond pajulillelised
  • Sugukond huulheinalised
  • Sugukond kannikeselised
  • Sugukond mailaselised
  • Sugukond maavitsalised
  • Sugukond sarikalised
  • Sugukond teelehelised
  • Sugukond tatralised
  • Sugukond maltsalised
  • Sugukond liblikõielised
  • PALJASSEEMNETAIMEDE JA KATTESEEMNETAIMEDE VÕRDLUS
  • ÜHE- JA KAHEIDULEHELISTE VÕRDLUS
  • Üheidulehelised
  • Kaheidulehelised
  • EESTI TAIMKATE
  • Mõisted
  • Taimestik e floora
  • Taimkate e vegetatsioon
  • Katvus
  • Ohtrus
  • Geobotaanika
  • Taimekooslus
  • Kasvukohatüüp
  • Dominantliik
  • Boniteet
  • Rinne
  • Horisont
  • Liituvus
  • Suktsessioon
  • Looduslik kooslus
  • Pool-looduslik kooslus (pärandkooslus)
  • Kultuurkooslus
  • TAIMKATTE AJALUGU EESTIS
  • Palünoloogiline meetod
  • Ajalugu
  • Flooraelement
  • Taimegeograafiline rajoneering
  • Eestis areaali piiril olevad taksonid
  • Taimede kultuurisuhted, invasiivsed liigid
  • Kultuurisuhted
  • Invasiivsed liigid
  • Liike
  • Soontaimede harulduse põhjused
  • Taimeliikide ohutegurid
  • Eesti floora liigirikkus (millest on tingitud?)
  • Ohustatud ja haruldased taimed
  • Ohustatus
  • Haruldus
  • I LK seadus Eestis, esimesed kaitsealused taimeliigid
  • Esimesed kaitsealused taimeliigid
  • Punased raamatud ja nende kategooriad
  • Kategooria
  • +liikid
  • +liikide
  • Hävinud
  • Eestis
  • Eriti
  • Äärmiselt
  • Ohustatud
  • Ohualtid
  • Ohualtid, Vu
  • Haruldased
  • Tähelepanu
  • Ohu piiril
  • Määratlema
  • Puuduliku

Teemad

  • Protsessi toimumiseks on vaja energiat
  • Protsessi käigus vabaneb energiat
  • Kõik fotosünteesivad taimed!
  • Kõik
  • loomad, enamik baktereid!
  • Rakud on koondunud rühmadeks
  • põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude): rakud ei ole intensiivse
  • paljunemisvõimega, tekitavad sama koe rakke, on erineva suurusega, plasmat
  • suhteliselt vähe, tuumad on väikesed ja vakuoolid suured
  • aerenhüüm)
  • Lehed, vars
  • Maapealne kattekude: epiderm; maa-alune kattekude: epibleem
  • Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees (epiteel
  • vaigukanalite seintel)
  • elusad v surnud; ühe- või mitmerakulised;
  • näärmekarvad
  • mitmerakulised, esinevad pea ja jalg, näärmevedelik)
  • tugeva seinaga, ühe- v
  • kõrvekarvad
  • üherakuline, kõrvevedelik, Ca ja Si elementide esinemine)
  • Nt roosi okkad, hobukastani viljade ogad
  • epibleemis õhulõhesid ei ole!
  • funktsioneerib noortes taimedes)
  • funktsioneerib vanemates
  • taimedes)
  • Säilitusjuured
  • Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri
  • taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte (näiteks mulla
  • kõrgenenud pH tõttu) või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab
  • taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid
  • näsajad moodustised nende juurte tippudel, mis
  • puutuvad kokku peremeestaime juurtega)
  • Teiskoor: kõik koed, mida tekitab kambium väljapoole
  • Füllood – ilma labata, lamenenud lehekujulise rootsuga leht
  • Varjulehed: klorofüllisisaldus on suurem kui valguslehtedel
  • taime bioloogiline kaitse vee
  • auramise eest suvel või külma eest talvel
  • sukulendid
  • alamad loomad
  • Kaheli õiekate – olemas nii kroon- kui ka tupplehed (P on K ja C asemel)
  • Lõpmatus – palju tolmukaid ja emakaid, tavaliselt üle 10
  • õies ainult toimukad või ainult emakad
  • Mõnikord on üksikud õied taandarenenud ja koondunud õisikusse, mis näevad
  • välja nagu õied
  • Pseudovivipaaria – õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim
  • eeliseks see, et kui läheduses ei ole teist taime, siis on ikka
  • võimalik taime tolmeldamine
  • eeliseks suurema materjali olemasolu
  • Isesteriilsus
  • Isefertiilsus
  • Tolmeldamine
  • Emaka ehitus
  • Tolmuka ehitus
  • sigimik on õiepõhjast allpool
  • sigimik on õiepõhjast ülevalpool
  • Lihtvili: tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest
  • Jaguvili (tiibvili)
  • perekond
  • selts
  • hõimkond
  • alamliik
  • varieteet
  • Kultivar, sorkloon, aedkloon
  • Sugukond osjalised
  • Sugukond kilpjalalised
  • Sugukond naistesõnajalalised
  • Sugukond sõnajalalised
  • Sugukond soosõnajalalised
  • Sugukond roodjalalised (tähk-roodjalg) ja sugukond maokeelelised
  • maokeel; kuu-võtmehein)
  • Klass okaspuud
  • Hõlmikpuu
  • Sugukond jugapuulised
  • Sugukond männilised
  • Sugukond küpressilised
  • Selts konnarohulaadsed
  • Selts liilialaadsed
  • Selts asparilaadsed
  • Selts kõrreliselaadsed
  • Selts tulikalaadsed
  • Arktiline kliimaperiood
  • Subarktiline kliimaperiood
  • Preboreaal
  • Atlantikum
  • Subboreaal
  • Subatlantikum
  • Hanevits: levila läänepiiril
  • Muulukas: levila idapiiril
  • Kultuurisuhted
  • Invasiivsed liigid
  • Esimesed kaitsealused taimeliigid
  • liikid
  • e arv
  • liikide

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

33
doc
21
pdf
50
doc
19
doc
18
odt
14
doc
84
docx
50
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto