Eesti taasiseseisvumine (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

EESTI TAASISESEISVUMINE

EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE SÜNDMUSED EESTIS 1985-1988: 1. Muutused NSV Liidu poliitilises juhtkonnas ja selle poliitikas: 1985 kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse kriisiseisundisse: A) Riigi majandus oli kokku varisemas ja püsis pinnal vaid tänu naftadollaritele. B) Senised gerontokraatidest riigijuhid (L.Breznev, J.Andropov, K.Tsernenko) olid hoidunud igasugustest

Ajalugu

13

doc

Nimetu

Värska Gümnaasium Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Kaidi Kattai 2008 Värska  Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumise eeldused.............................................................................. 2. Taasiseseisvumisele eelnenud sündmused............................................................. 3. Eesti taasiseseisvumise (ehk ärkamisaja ehk laulva revolutsiooni) protsess............ 4. Gorbatsovi reformide algus ja uus ärkamisaeg......................................................... 5. Fosforiidikampaania.................................................................................................. 6. MRP-AEG ja miiting Hirvepargis................................................................................ 7. Ühiskonna politiseerumine................................................

Ajalugu

6

docx

Eesti taasiseseisvumine ja XX sajandi teise poole ajalugu

Eesti taasiseseisvumine Pärast Teist maailmasõda, kui sakslased olid kaotanud ja lahkusid Eestist, okupeeris Nõukogude Liit 1945. aastal MRP salajase protokolli järgi Baltiriigid, sh ka Eesti. Siin kehtestasid nad käsumajanduse ja poliitilise võimu ainsaks kandjaks sai Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Okupatsioon kestis kuni 1991 aastani, mil Eesti viimaks taasiseseisvus. Mis lubas Eestil Nõukogude Liidust pääseda? 1985. aastal kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatšov. Ta tuli võimule Nõukogude liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Temast pidi saama partei uus liider, kes viiks riigi kriisist välja, säilitaks sotsialistliku ühiskonnakorra ja Kommunistliku Partei võimumonopoli.

Eesti ajalugu

6

odt

Eesti ajaloo kokkuvõte

Eestis olid 1988.a kujunenud välja ka selgepiirilised poliitilised suunad: A) Radikaalid/ Rahvuslased: neid esindasid ERSP; EMS jne. Pooldasid omariikluse kiiret taastamist. NSVL keskvõimudega koostööd teha ei soovinud. 1989.a. panid need jõud aluse kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine õigusliku järjepidevuse alusel. Kodanike komiteede liikumine hakkas registreerima omaaegse Eesti Vabariigi kodanikke ja nende järeltulijaid, kes omakorda 1990.a. kevadel valisid Eesti Kongressi. B) Mõõdukad/Alalhoidlikud: neid esindasid RR, EKP nn. rahvuskommunistlik tiib jne. Moskvaga teravasse vastuollu astuda ei tahtnud; pooldasid mõõdukaid reforme; esialgu taasiseseisvumist ei tahtnud, vaid olid nõus sõlmima liidulepingu NSVL keskvõimudega, kui Eesti saab laialdase autonoomia. C) Impeeriumimeelsed jõud: neid esindasid Interrinne; Töökollektiivide

Ajalugu

5

rtf

Muutused ENSV-s Vaino Väljase ajal.

MUUTUSED ENSV-s VAINO VÄLJASE AJAL. REFERAAT Koostas Madis Veeäär Pärnu Hansagümnaasium 10c Pärnu 2009  Eesti olukord enne Väljase ametisse määramist Vaino Väljas oli EKP Keskkomitee esimene sekretär aastatel 1988- 1990. Ta juhtis EKP reformimist ja osales Eesti iseseisvusliikumises. Olulisemad sündmused Eestis kuni 1988 aastani: · Mihhail Gorbatsovi võimuletulek 1985.aastal ja Moskvas väljakuulutatud uuenduspoliitika, mis esialgu Eestis erilist vastukaja ei leidnud 1987.a. fosforiidikampaania, mis oli rahva esmakordne ulatuslik protest NSVL keskvõimude plaani vastu hakata Virumaal fosforiiti kaevandama 1987 augustis loodi Molotov- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp eesmärgiga avalikustada 1939

Ajalugu

6

docx

Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine

Fosforiidikampaania – 1986-1987 ENSV-s algatatud protestiaktsioon uute kaevanduste rajamise vastu Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986. aastast. 1987 - sõlmiti Washingtonis kokkuleppe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Ronald Reagan - USA president 1981-1989. 23. augustil 1987 - esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis. Eesmärgiks oli MRP avalikustamine. Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) - poliitiline ühendus, mille eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. 1988 - Moskvas võeti vastu kooperatiivne e väikeettevõtteid puudutav määrus. Kooperatiiv - eraomandis olev väikeettevõte Nõukogude Liidus. 1.–2. aprillil 1988 - toimus Toompeal loomeliitude juhatuste ühispleenum, kus nõuti Eestile kultuuri- ja

Ajalugu

8

pptx

Eesti taasiseseisvumine

reformid olid möödapääsmatud M. Gorbatsovi võimuletulek 1985.a. märtsis NSV Liidus. uutmise e. perestroika käivitamine, mille eesmärgiks oli kehtiva reziimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud; tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis. Rahvusvahelisel tasandil: NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud.  Sündmuste kronoloogia ­ 1987.a. Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa ­ protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. 23.aug.1987.a. toimus Tallinnas Hirvepargis meeleavaldus, kus nõuti MRP salaprotokollide avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist.

Eesti ajalugu

5

doc

Nõukogude Liidu lagunemine

1990 veebruar ­ Algasid ühinemisläbirääkimised kahe Saksamaa vahel. 1990 3. oktoober ­ Kahe Saksamaa poliitiline ühinemine. 1990 ­ Poolas astus presidendiametilt tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1991 ­ Varssavi Lepingu Organisatsioon lõpetas oma tegevuse. 1991 märts ­ korraldati rahvahääletus uue liidulepingu sõlmimiseks, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldiva boikoteerisid seda rahvahääletust. 1991 18. august ­ võimule püüdis tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Kommitee (RESK) ja Gorbatsov suleti koduaresti. 1991 19. august ­ Leedu sai iseseisvaks. 1991 20. august ­ Eesti sai iseseisvaks. 1991 21. august ­ Läti sai iseseisvaks. 1991 september - NSVL'i Riiginõukogu tunnustas Balti riikide iseseisvust. 1991 8. detsember ­ Boriss Jeltsini eestvedamisel ja Gorbatsovi teadmata sõlmisid

Ajalugu

Kommentaarid (1)