Eesti tööturg (4)

Sarnased õppematerjalid

20

docx

Töötus Eestis (Referaat)

tööjõu järele. Teatud tingimustes, näiteks kriisiajal või tehnilise progressi tulemusel, väheneb see järsult. Töötust mõjutab ka mõnede tootmisharude sesoonsus, ja seda isegi majanduse tõusuaastatel, samuti räägib kaasa rahvastiku kiire kasv. Kui sellises tempost rahvastikukasv aina kasvab, siis võib lähitulevikus oodata erinevaid kriisi moemente. 20. sajandi alguseni lähtus enamik riike ideoloogiast, et nii majandus kui ka tööturg suudavad end ise reguleerida. Inglismaa algatust järgisid järk-järgult teised riigid. 1919. aastal oli maailmas tööpuuduse vastu kohustuslikult kindlustatud 4,5 miljonit töölist - neist valdav osa, 3,7 miljonit, Suurbritannias - ja vabatahtlikult ligi pool miljonit. Pärast Esimest maailmasõda rakendasid töötuskindlustust Itaalia (1919), Austria (1920), Venemaa (1922), Poola (1924), Bulgaaria (1925), Saksamaa (1927) ja teised riigid. (Pihlamägi 2010)

Ettevõtluskeskkond

12

doc

Töötuse Referaat

Pikaajalisel töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab töötuse tase, kuna pikka aega tööta olnutel läheb töö leidmine raskeks või peaaegu võimatuks. Töötute tagasitoomine tööturule nõuab suuri investeeringuid, sest nende puhul on vaja rakendada aktiivseid tööpoliitika meetmeid. 3 TÖÖTUS JA TÖÖ OTSIMINE Töötu või tööotsija Tööturu teenuste osutamisel eristatakse mõisteid töötu ja tööotsija. Tööotsija on isik, kes otsib tööd ja on tööotsijana arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses. Tööotsija peab vähemalt kord 30 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks pöörduma Tööturuameti piirkondliku struktuuriüksuse poole; Töötu on isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses ja otsib tööd. Töötu peab täitma individuaalset tööotsimiskava ning

Majandus

25

docx

Tööturu ja hõive probleemid Eestis

.......................................................9 1.3.2. Töö ostmine ................................................................................................10 1.3.3. Töö hind .....................................................................................................11 2. Põhilised muutused tööturul ........................................................................................11 2.1. Eesti tööturgu mõjutanud tegurid .......................................................................11 2.2. Tööhõive vähenemine ja töötuse suurenemine ...................................................12 2.2.1. Tööpuuduse liigid ......................................................................................15 2.2.2. Tööpuuduse põhjused ...............................................................................

Makroökonoomika

6

doc

Töötus ja tööpuudus

Varjatud töötute hulka kuuluvad näiteks heitunud töötajad -- inimesed kes on kaotanud lootuse tööd leida; üliõpilased kes küll sooviksid töötada, aga tööd ei otsi, kuna sobivaid töid pole "nagunii" saada; jpm. Sobivatel tingimustel võivad niisugused inimesed hakata aktiivselt tööd otsima. Registreeritud tööpuudus (registered unemployment) Arenenud riikidel on töötutel võimalik ennast tööturuametis registreerida. Registreerimine võib anda mitmeid hüvesid, nagu töötu abiraha, võimalus osaleda mitmesugustel koolitustel, haiguskindlustus jpm. Samas esitab riik töötutele ka mitmeid nõudmisi, näiteks kohustus teatud tööpakkumised vastu võtta või kursustel osaleda. Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri, lisaks ei ole kõik registreeritud töötud rangelt võttes töötud ja seega erineb registreeritud töötus tegelikust. Tööpuuduse põhjused

Majandus

8

doc

TÖÖPUUDUSE JA MÜÜGITULU ANALÜÜS

kaotanud lootuse tööd leida; üliõpilased kes küll sooviksid töötada, aga tööd ei otsi, kuna 3 sobivaid töid pole "nagunii" saada; jpm. Sobivatel tingimustel võivad niisugused inimesed hakata aktiivselt tööd otsima. Registreeritud tööpuudus Arenenud riikidel on töötutel võimalik ennast tööturuametis registreerida. Registreerimine võib anda mitmeid hüvesid, nagu töötu abiraha, võimalus osaleda mitmesugustel koolitustel, haiguskindlustus jpm. Samas esitab riik töötutele ka mitmeid nõudmisi, näiteks kohustus teatud tööpakkumised vastu võtta või kursustel osaleda. Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri, lisaks ei ole kõik registreeritud töötud rangelt võttes töötud ja seega erineb registreeritud töötus tegelikust. TÖÖTUSE STATISTIKA Tänavu II kvartalis tõusis töötuse määr 13,5%-ni

Majandus

15

ppt

TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS

1997 845 3573 1998 1100 4125 1999 1250 4418 2000 1400 4907 2001 1600 5511 ANDRES ARRAK 2 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tööjõu nõudlus ja pakkumine. Tööturg tööjõu nõudlus ­ näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta väljendab ettevõtete huvi tööjõu pakkumine ­ näitab, kui palju on neid inimesi, kes mingi kindla tahavad töötada mingi kindla palga eest väljendab töötajate soove Tööturg turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja

Majandus

4

docx

Töötus

Üheks oluliseks mitteaktiivsuse suurenemise põhjuseks on kahtlemata elanikkonna demograafiline vananemine, s.t. pensioniealise elanikkonna suurenemine. Teiseks oluliseks põhjuseks on õpingud, mille kestus on oluliselt kasvanud ning mille tõttu on noored pikemat aega tööturult eemal. Samuti on oluliselt tõusnud tervise tõttu aktiivsest elanikkonnast väljajääjate hulk. Ka on tööturu seisukohast tõsine probleem Eesti elanikkonna hajaasustus ja väike mobiilsus. Paljudel on võimatu aktsepteerida mõtet, et vähemalt paarikümne kilomeetri kaugusel tööl käimine saab normiks. Praegusel hetkel raskendavad seda ühistranspordi vaikne hääbumine ning töölkäimiseks tehtavad ebanormaalselt suured transpordikulutused võrreldes töötasuga. Nii juhtubki, et mõttekam on jääda koju, sest tööl käimine ei tasu ennast ära. See aga tähendab

Majandus

8

doc

TÖÖTUD JA AKTIIVNE TÖÖTURUPOLIITIKA

poliitika. Tabel 1. Aktiivsed tööturupoliitika teenused 2009.a. Teenuse maksmise Tööturuteenused suunatud Abikõlblik Lepinguline seotus tingimused isikud Töötu, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vabanenud vanglast ning töötu, kes on Tööandja kohustus on olnud töötuna arvel järjest üle töötaja tööle võtta 12 kuu ega ole tööd leidnud.

Ühiskonnaõpetus

Meedia

Kommentaarid (4)