Kuidas netis maksad? Vasta


Eesti suuline keel ja suhtlus (0)

5 Hindamata
 
Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |1
Eesti suuline keel ja suhtlus
Kursus Tartu ülikoolis 2014
Tiit Hennoste

I. SISSEJUHATUS
1.1. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses1
Igas keeles on paljudest sõnadest või grammatilistest vormidest mitu erinevat varianti.
Keele sõnavaras on hulk sünonüüme (nt hobune, suksu, ratsu, kronu, setukas jms). Sõnade
hääldus võib varieeruda (nt praegu, praega, präägu). Morfoloogias on mitmetest vormidest
paralleelvariandid (nt illatiiv koju, kodu ja kodusse). Ka lausegrammatikas ei ole asjad teisiti.
Inimene võib soovida telefoninumbrit küsilausega (Kas te ei ütleks mulle rektori telefoni?),
käsklausega (Palun öelge mulle rektori telefon!) või jutustava lausega (Ma ei tea rektori
telefoni.).
Kokkuvõttes on meil hulk erinevaid enam või vähem sünonüümseid keelevahendeid. Sellised
variandid ei moodusta keeles suvalisi kämpe, vaid suhteliselt püsivaid kogumeid, mille
piiridel on palju suuremad erinevused kui sees. Ühe keele erinevaid püsivaid variante
nimetame allkeelteks (ingl variety).
Kolm allkeelte liigitamise viisi ja mõjurite rühma
Allkeeli liigitatakse keeleteaduses paralleelselt kolmelt aluselt (vt Biber jt 1999; Biber,
Conrad 2009; Hennoste 2000a, 2009; Hennoste, Pajusalu 2013). See liigitus annab ühtlasi
edasi keelekasutust mõjutavad kesksed keele- ja tekstiväliste tegurite rühmad.
Esimene on eristus normingulise kirjakeele (normikeel, standard language) ja ilma
94% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Eesti suuline keel ja suhtlus #1 Eesti suuline keel ja suhtlus #2 Eesti suuline keel ja suhtlus #3 Eesti suuline keel ja suhtlus #4 Eesti suuline keel ja suhtlus #5 Eesti suuline keel ja suhtlus #6 Eesti suuline keel ja suhtlus #7 Eesti suuline keel ja suhtlus #8 Eesti suuline keel ja suhtlus #9 Eesti suuline keel ja suhtlus #10 Eesti suuline keel ja suhtlus #11 Eesti suuline keel ja suhtlus #12 Eesti suuline keel ja suhtlus #13
10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Delsus Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Millest need erinevused tulevad ?
  • Mille poolest suuline ja kirjalik keel erinevad ja mille poolest nad sarnanevad ?
  • Millest kõne ja kirja erinevused tulevad ?
  • Millest tulevad suulise ja kirjaliku keelekasutuse erinevused ?
  • Mida see tähendab ?
  • Kell kell kuus. Miks ma ,,ilusasti" ei kõnele ?
  • Mille lõpus järgneb küsimus: ,,Kuidas muidu läheb ?
  • Mis neid kahte rühma eristab ?

Mõisted

Sisukord

  • I. SISSEJUHATUS
  • Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses
  • Kolm allkeelte liigitamise viisi ja mõjurite rühma
  • Suuline ja kirjalik pearegister
  • Suulise ja kirjaliku keele põhierinevused
  • Millest kõne ja kirja erinevused tulevad?
  • Argine ja avalik suhtlus
  • Tabel 1:1. Argisuhtlus ja avalik suhtlus
  • Omadus
  • Argisuhtlus
  • Avalik suhtlus
  • Dialoog ja monoloog
  • Dialoog
  • Monoloog
  • Muud varieerumise mõjurid
  • Allkeeled ja keele allosad
  • Kvantitatiivne
  • Kvalitatiivne

Teemad

  • Eesti suuline keel ja suhtlus
  • Tiit Hennoste
  • Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses
  • suksu, ratsu, kronu, setukas
  • praegu, praega, präägu
  • kodusse
  • Kas te ei ütleks mulle rektori telefoni
  • Ma ei tea rektori
  • telefoni
  • variety
  • standard language
  • kasutussituatsioonide
  • registriteks
  • register;
  • kasutajate
  • omadused
  • dialects
  • pearegistrist
  • funktsionaalstiil
  • leidub – on olemas, põgus – juhuslik, paberossi – suitsu
  • mõtleb – tahab, peenel häälel – peene häälega, pisikesed – väikesed
  • no, noh, vat
  • kudas, nisukene
  • sis=siis, mõtsin=mõtlesin, tndab=tähendab
  • hakkama
  • hakkab lalisema – ei hakka lalisema
  • Ent lisaks etendamisele ning läbielamisele leidub elus ka nukuteatrit – on olemas
  • aetakse juttu – akkavad juttu ajama
  • kus, kas, et, vaid
  • a=sis=ma
  • on olemas ka nukuteater tegelikult elus
  • noh, nagu, t(ähe)ndab
  • see
  • meestuttav
  • marionetti; ja
  • häälega
  • meestuttav
  • nukuteater (.) mis on nukuteatri põhitunnus
  • projitseerib oma hääle kas siis noh
  • tähendab mis asi hakkab
  • rääkima
  • ja vat ongi ütleme
  • oletame et ta lihsalt rääkida ei
  • see, (...) et näitleja (.) ei räägi ise
  • esineb
  • ema räägib imiku eest peenikese imiku
  • me oleme veel väikesed
  • tegelikult elus
  • suulisus ise
  • tule mulle külla
  • ma tulen üleho- ee homme kell kell kuus
  • kustutamatus
  • lineaarsus/protsessuaalsus
  • suhtluses/dialoogis
  • Ma tulen homme ke
  • ülehomme kell kuus
  • Ma tulen homme ke- ülehomme kell kuus
  • mhmh, ahah
  • hallo, hallo, kas sa kuuled mind?
  • sõltuvus inimese mälust
  • idea unit
  • õõ
  • sünkroonsus
  • multimodaalsus
  • Mine sa õige [ropp žest]
  • Tule siia!
  • suulise keele
  • universaale
  • kohustav
  • võimaldav
  • small talk
  • Palun mulle X grammi Y
  • privaatseid ja avatud keskkondi
  • anonüümsed või mitte
  • teinud – teind
  • foneetiliste, prosoodiliste ja parakeeleliste omadustega
  • metsass
  • kost-nud
  • nd (tul-nd, läi-nd)
  • kakskend
  • mikrokontekstiga
  • väline kontekst
  • sisemise konteksti
  • ebateadlikud
  • teadlikud keelelised valikud
  • Juhan ütles, lausus, kõneles, väitis, seletas
  • ütles
  • läind
  • tulen ee homme
  • metsas
  • mõtsah/mõtsan

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

990
pdf
1072
pdf
544
pdf
194
pdf
130
rtf
152
docx
414
pdf
192
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto