50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MariellM
Õppematerjali autor
koha, mägistel teedel kulgenud grupisõidus kuulus talle 48. koht Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 17. eraldistardist sõit (47,3 km) 39 1:05:47.33 (+ 3:35.90) 48. maantee grupisõit (245 km) 143 6:30:49 (+ 7:00) TANEL KANGERT lõpetas üliraske grupisõidu 69. kohaga, mis on 21-aastasele tulevikumehele hea saavutus Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 69. maantee grupisõit (245 km) 143 6:36:48 (+ 12:59) GRETE TREIER - Eesti ainus naisrattur Pekingi olümpial lõpetas tugevas vihmasajus kulgenud grupisõidu 30. kohaga Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 30. maantee grupisõit (126 km) 66 3:33:17 (+ 0:53) DANIEL NOVIKOV - olümpial debüteerinud noor sportlane jäi meeste trekisprindis viimaseks Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 21. trekisõit - 200 m sprint lendstardist 21 11,187 Judo
...................11 3.3. Kanter haudus võidutaktikat.................................................................................12 3.4 Gerd Kanter on maailmameister!......................................................................... 13 3.4.1. Kettaheite tulemused...........................................................................................14 3.5. Riik premeerib maailmameister Gerd Kanterit....................................................15 4. HINNANG EESTI SPORTLASTE ESINEMISE KOHTA.........................................16 LISAD................................................................................................................................18 2 SISSEJUHATUS 11. kergejõustiku MM-võistlused peeti Jaapanis, 2,63 miljoni elanikuga Osaka linnas. Võistluskohaks oli 50 000 pealtvaatajat mahutav Nagai staadion. MM-i ametlik
Peking 2008 XXIX suveolümpiamängud toimusid 8.-24. augustil 2008. aastal Hiina pealinnas Pekingis. Tegelikult pidanuks Peking saama olümia korraldamise õiguse juba aastal 2000. Sügisel 1993 Monte Carlos toimunud ROK-i istungjärgul, kus valiti millenniumi olümpiamängude korraldajalinn sai Peking võidu kolmes esimeses voorus, kuid neljandas kaotati Sydneyle kahe häälega. Hiinlased olid üdini löödud. 1998. aastal lahvatanud Rok-i korruptsiooniskandaali käigus ilmnes, et Sydney võidu taga olid lisaks tugevale
antidopingu komitee poolt seatud reeglitele. · Individuaalalal peab osalema vähemalt kolm sportlast ja võistkondlikult vähemalt kaks võistkonda. · Staadion ja selle võistlusinventar peab vastama IAAF-i kriteeriumitele. · Võistlused peavad toimuma tingimustes, kus ühes võistlevad sama sugupoole esindajad, mis eriti kehtib maanteejooksudel. · Võistkondlikul alal (teatejooksud) peavad sportlased olema ühe riigi kodanikud. · Tempo dikteerija (jooksu vedaja-jänese) kasutamine jooksudes maailmarekordi püstitamisel on lubatud, kuid ei lubata kasutada sportlast, kes on jäänud maha ühe või rohkem ringe vastavas jooksus. · 100 m jooksus, 200 m jooksus, 100 m tõkkejooksus, 110 m tõkkejooksus ja kaugus- ning kolmikhüppes ei tohi taganttuul ületada 2 m/s. Mitmevõistluses on lubatud keskmine tuul kuni 2m/s, s.t, et 100m, kaugushüppe ja 110mtj tuuled kokku liidetuna
aasta Ateena olümpiamängude puhul. Kuni 1924. aastani andis marke välja vaid see riik, kus mängud toimusid, sealtpeale aga levis traditsioon laiemalt. Tänapäeval antakse olümpiateemalisi marke välja kõikjal maailmas, sealhulgas ka Eestis. Olümpiamündid- esimesed spetsiaalsed meenemündid lasti olümpiamängude puhul käibele 1952. aastal Helsingis. Tänaseks on olümpiamünte välja andnud mitmed maailma riigid, sealhulgas ka Eesti. Olümpiamuuseumid on loodud olümpiaajaloo paremaks säilitamiseks- tutvustamiseks mitmel pool maailmas, milledest kesksel kohal on muuseumid Olümpias (Kreeka) ja Lausanne'is (Shveits). Kaasaegsete olümpiamängude ajaloo muuseumi (inglise keeles The Historical Museum of the Modern Olympic Games) eest kannab hoolt Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia (ROA). Muuseum asutati 1961. aastal Kreeka filatelistist metseeni Georgios Papastefanou initsiatiivil Olümpiafilateeliamuuseumi
Samal päeval leidis Tallinnas aset teinegi, täiesti olümpialik kümnevõistlus. Selle korraldas võimlemisseltsi "Sport" asutanud Artur Kukk. Selle kümnevõistluse võitis Soome 1912. aasta meister, Helsingi rootsi klubi IFK esindanud Lars Hornborg Venemaa mitmekülgsema atleedi Garri Gangvargi ees. Kolmas-neljas olid IFK esindanud Paul Jefimoff ja John Engberg. Viiendaks jäi eestlane Gustav Kiilim. Kiilim oli püstitanud eelmistel hooaegadel Eesti tipptulemusi 100 meetrist 1500 meetrini. Kõnealust võistlust alustas Kiilim oma võimetele vastavalt. Väljakualadel ta aga külalistele konkurentsi ei pakkunud. Kiilimi üksiktulemused (11,9 - 5.46 - 7.90 - 1.40 - 56,0 - 22,0 - 27.52 - diskv. - 30.40 - 4.47,2) andsid 1912. aasta punktiskaala järgi esimeseks Eesti rekordiks 4438,195 punkti. Tulemuste võrdlusest selgub, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias
Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused 70 Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? 79 Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed 89 Võistlused andeka lapse elus 100 Kuidas aidata andekal lapsel saada õnnelikuks täiskasvanuks 108 Järelsõna 115 4 Sisukord Kasutatud kirjandus 117 Lisad 1. Valik eesti keeles ilmunud raamatuid 123 2. Võimete hindamise lehe näidis 125 3. Enesekohane multiintelligentsuse küsimustik 131 4. Multiintelligentsuse tüpoloogia 139 5. Visuaal-ruumilise õppija vaatlusleht 143 6. Andekate profiilid 145 7. Nõustamiskeskused 149 8. Haridus- ja enesetäiendusvõimalused 153 9
Muu eestlaste maa jäi Liivi ordu ja piiskoppide omaks. Kui sõdade järel ajuti rahu tuli, voolasid sakslased ja taanlased võidetud maale, igaüks sai oma tüki kätte ja jäi nende talupoegade peremeheks, kes maatüki peal elasid. Esiotsa ei olnud eestlane mitte pärisori, vaid peaaegu vaba rentnik. Aga mida enam võõraste sisserändajate hulk ja ühes hulgaga võim kasvas, seda rohkem nõuti talupoja käest, ja sada aastat pärast maa allaheitmist kinkis Taani kuningas Christoph II kõik eesti soost talupojad oma vasallide, taani ja saksa soost isandate pärisomanduseks igaveseks ajaks. Tal poleks tarviski olnud seda teha, sest pärisorjus oli juba ammu enne täit hoogu võtnud. Hirmus oli veel hiljuti meie valgustatud päevil päris- 8 orja põli, palju hirmsam oli ta toorel, sõjahädast kurnatud ning ebausust pimestatud keskajal. Ei olnud vaigistust ususki, sest usku ei õpetanud keegi. Ei tunginud ka raskesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid