42
Eesti
sotsiolektide seisund
Tiit Hennoste
Tartu
Ülikool
Tartu
2003
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 43 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MelvinOlen
Õppematerjali autor
Murre ja normikeel murdesõna ja murdevormi kaks tähendust, selles murdes esinev vorm või sõna, nud ja nd on mõlemad murdevormid, eri murretes. Murrete varieerumine ja roll allkeelte hulgas - kohamurre oli kunagi ainus keel, mida inimene valdas ning see varieerus sotsiaalselt ja situatiivselt. Al 19.sajandist muutus kohamurre üheks allkeeleks, mida kasutati ainult kindla rühma poolt mingis kindlas olukorras, kohamurre muutus registriks ja sotsiolektiks. Murrete kujunemine seda millal eesti murded kujunesid ei teata, aga põhirühmad u 2000 aastat tagasi, kitsamad murdeerinevused 13-16 sajandil, mil tekkisid ka keelemuutused, mis mõjutasid enim lõunaeesti murdeid ega jõudnud osalt kirderannikule. 14-16 sajandi sunnismaisus kujundas eripäraseid murrakuid ning eri murretel olid eri keelekontaktid. Murrete hääbumine hakkas 20.sajandil ning jäi järele ainult aktsient, Hääbumise põhjused: dialekt on seotud lokaalse kultuuri ja identiteediga
· vanemad inimesed, väheste kontaktidega, isa pärit samast külast, ainult maal elanud · Aja jooksul puhtad kohamurded nivelleeruvad, nooremad kõnelevad segatud keelt · Puhast murret ei kõnele enam inimesed, kes on EW ajal koolis käinud, sünnipiir ideaalis 1910. aasta · Põhjused: kirjakeelne kooliõpetus, massimeedia mõju, kirjakeele äraõppimine põhieesmärgina algas teadlik murrete mahasurumine; koolis hakati õpetama kirjakeelt · eesti murdejäreldused on tehtud 1880-1910 sündinud inimeste põhjal · Kuidas vältida teiste allkeelte mõjusid?: küsitletakse mitu korda samu informante, informant ja küsitleja muutuvad aja jooksul tuttavateks, kogujad tihti kohalikud elanikud, küsimine soovitavalt samas murdes või murrakus, et vältida informandi üleminekut kirjakeelele Küsimustik: · Tõlkemeetod ja küsitlemine (põhiline)
st keeleoskus on vahend saavutada majanduslikku kasu või paremat sots.majanduslikku positsiooni, nt vene- eestlased). 12. SOTSIOLINGVISTIKA JA KEELEIDEOLOOGIA. Ideoloogia on teatud ühiskonnale või sots. grupile omane ideede ja väärtuste tervik või nende „kujutis“. Keeleideoloogia on sotsiolingvistika haru, mille kese on arusaam korrektsest keelest. Peavoolumeedia põhiteemad on eesti k ohustatuse diskursus, eesti k ja „õige“ eesti k konkurendid, võru k positsioon, eesti k kestlikkus väljaspool Eestit. 13. SOTSIOLINGVISTIKA JA KEELEÖKOLOOGIA – teadus keele ja tema keskkonna vastasmõjust ning kuidas säilitada maailma keelelist mitmekesisust. Sellega tegeleb E. Haugen: keeleökoloogia on valdkond, mis uurib mistahes keele ja teda ümbritseva keskkonna koos- või vastasmõju, pidades keskkonna all silmas ühiskonda, mis kasutab seda keelt ühena oma koodidest. Keelekeskkond on üksikisikut ümbritsevate
MURDED Kohamurded on samas maakohas elavate inimeste ühine keel, mis erineb rammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest kohamurretest. Kohamurre oli kunagi ainus keel, mida eesti inimene valdas, varieerus sotsiaalselt ja situatiivselt. Murdevorm ehk murdesõna on selles murdes esinev vorm/sõna, mis erineb normikeele sõnast või vormist (nt. -nd on murdevõrm, -nud normikeelne). Keelegeograafia ehk dialektoloogia on meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, tekkis 19.sajandil. Sündis, et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta; leidis, et tegelik keel on varieeruv ja muutused reeglipärased.
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eesti murded Referaat koostas Maia Kirillova juhendas õp. Silvi murulauk September 2011 Sisukord: 1.Sissejuhatus.............................................................................................. 2.Eesti murdeuurimine aastatel 1992-2002..........
nimetame allkeelteks (ingl variety). Kolm allkeelte liigitamise viisi ja mõjurite rühma Allkeeli liigitatakse keeleteaduses paralleelselt kolmelt aluselt (vt Biber jt 1999; Biber, Conrad 2009; Hennoste 2000a, 2009; Hennoste, Pajusalu 2013). See liigitus annab ühtlasi edasi keelekasutust mõjutavad kesksed keele- ja tekstiväliste tegurite rühmad. Esimene on eristus normingulise kirjakeele (normikeel, standard language) ja ilma norminguteta allkeelte vahel (vt eesti kirjakeele kohta Hennoste (toim) 2000; Kerge 2000; Erelt 2002; Erelt jt 2007; Raag 2009). Kirjakeeles kehtivad ühiskonnas kehtestatud keelenormingud, muudes allkeeltes juhivad keelekasutust väljakujunenud ja suuresti kasutajate poolt teadvustamata tavad (mida mõnikord nimetatakse normideks). See tähendab ka, et tekstides, milles nõutakse kirjakeelt, järgivad kasutajad üldjuhul norminguid, kuigi võivad neist "lolluse või laiskuse" tõttu kõrvale kalduda. Neid allkeeli, kus
võruke". Allkeel: Tiit Hennoste pakutud mõiste, sisuliselt vastab keelekuju/keelevariandi mõistele. Keel on üldisem ja abstraktsem mõiste, konkreetsed variandid on allkeeled (nt murded, sotsiolektid, rühmakeeled jne). Allkeeli ei tohi mõista hierarhiana: ükski keelevariant ei ole teisest olemuslikult parem. Piire on raske tõmmata, paljudel keelekujudel on palju ühist jne. Släng kas normiväline keelekasutus, sotsiolekt, marginaalsete ühiskonnakihtide keelevariant, salakeel, rühmakeel? PDF created with pdfFactory trial version www.pdffactory.com
reeglitele allutatud ja suhteliselt ühtset keeletasandit. Sellele on varem vastandatud kõnekeelt, mis on vabam ega pruugi järgida kõiki keelenorminguid. Nüüdseks on juba väga vananenud arusaam, nagu oleks kirjakeel omane kirjutatud keelele ja kõnekeel kõneldud keelele. Kõnekeele asemel kasutatakse sageli muid termineid: igapäevakeel, argikeel, ühiskeel vms. Mida aeg edasi, seda enam tõdevad keeleuurijad, et kirjakeele mõiste inimeste tavateadvuses hägustub. Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja- vanemteadur Peeter Päll on tõdenud: ,,Viimase paari aastakümne muutused eesti keeles on olnud märgatavad ja seda on mõjutanud kaks üheaegselt toiminud protsessi, mis vastastikku teineteist võimendavad: sõnavabaduse saavutamine ja suhtlemiskeskkonna mitmekesistumine." (Päll, 2011) Inimeste vaba eneseväljendus pääseb tänapäeva massiteabevahenditesse kiiresti ja sageli ilma vahendajateta (arvamused ja kommentaarid [võr-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid