Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti siseveekogude seisund (1)

3 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris

Sisukord



Sissejuhatus 2
Suurjärv Võrtsjärv 3
Veerežiim 3
Elustik 4
Ökosüsteemi seisund 4
Väikejärved 5
Kujunemine 5
Suurus ja sügavus 6
Veerežiim ja vee kvaliteet 6
Vee koostis 7
Ökosüsteemi seisund 8
Eesti järvede tüübid (1995 a) 9
Jõed 10
Levik ja tihedus 10
Veerežiim 10
Kokkuvõte 12
Kirjandus 13

Sissejuhatus


Referaadi teemaks valisin „Eesti siseveekogude seisund,“ selle pärast, et Eestis on väga palju siseveekogusid - rohkem kui 1200 järve ja paisjärve, ligikaudu 1750 jõge, oja ja magistraalkraavi, vähemalt 3000 suuremat allikat, lisaks teadmata arv mitmesuguseid alalisi ja ajutisi väikeveekogusid. Veekogud mõjutavad meid väga palju, sealt saame me enda joogi- ja pesuvee, käime ujumas, suvitamas või sõidame niisama mööda. Lisaks on meie siseveekogudel oluline tähtsus kalanduse, veevarustuse ja paiguti ka liikluse seisukohalt, samuti looduse ilmestamisel ja kohaliku kliima kujundamisel.
Inimtegevuse mõju veekogudele suureneb järjest. Käesoleval ajal kulgeb Eesti siseveekogudes kaks ebasobivat üldist protsessi: kiire toitainetega rikastumine ja reostuse suurenemine. Tulemuseks on järvede ja jõgede vee omaduste halvenemine, elustiku muutumine ja paigutine häving, veekogude vananemine , nende kalandusliku, veemajandusliku ja puhkeotstarbelise väärtuse vähendamine.
Käesolevas referaadis vaatlen lähemalt meie Võrtsjärve, väikejärvi ning jõgesid, et paremini mõista nende seisundit . Oma teksti sisus toitun eelkõige raamatule „Eesti loodus“, mille on koostanud Anto Raukas ja välja andnud kirjastus „Valgus“ 1995 aastal. Samuti raamatule „Eesti jõgede ja järvede seisund ning kaitse“ Teaduste akadeemia kirjastuselt 1994 ja keskkonnaministeeriumi koduleheküljele (www.envir.ee).

Suurjärv Võrtsjärv


Veerežiim


Võrtsjärv paikneb madalas lamedas nõos Tartu, Viljandi ja Valga maakonna piiril . Võrtsjärv on läbivoolujärv, mille vesi vahetub ligikaudu ühe aasta jooksul. Sissevool toimub 3380 km2 suuruselt valgalalt 18 tähtsama vooluveekogu kaudu. Väljavooluks on kirdenurgast algav ja 101 km pikkust vooluteed Peipsisse suubuv Emajõgi. Võrtsjärve pindala on 270 km2 pikkus 34,8 km ja suurim laius 14,8 km. Võrtsjärv on kuni 6 m sügav, keskmine sügavus 2,8 m. Aastane veetaseme kõikumine võib ulatuda kuni 2 m. Praegusele tasemerežiimile on iseloomulik selle sõltuvus sademetest. 1
Püsivat hoovust pole Võrtsjärvel tähendatud, domineerivad tuultest tingitud hoovused . Suure pindala ning väikese sügavuse tõttu seguneb Võrtsjärve vesi jäävabal perioodil hästi, mistõttu arvestatavat temperatuuri- ja keemilistkihistust sel ajal pole. Kihistus kujuneb välja jää all või kevadel vaiksetel päikesepaistelistel päevadel. Järve madalaveelisus tingib ka tema veemassi väikese termilise inertsi, mille tõttu vee temperatuur jälgib suurel määral õhutemperatuuri kõikumisi ja oleneb päikesekiirguse hulgast.
Võrtsjärve vesi on vegetatsiooniperioodil rohke sestoni tõttu kollakasrohelise värvusega, talvel ja kevadise suurvee ajal kollane või isegi pruun. Vee läbipaistvus on tavaliselt suvel alla ühe, talvel pisut üle ühe meetri. Oluliselt vähendavad läbipaistvust tugeva lainetusega järve põhjast üles uhutavad savi- ja liivaosakesed, mis takistavad ka miksoskoopiliste veeorganismide, eriti aktiivsete filtraatorite elutegevust.
Harilikult on Võrtsjärve vesi aastaringselt leeliselise reaktsiooniga (pH 7,1–8,9) ja suhteliselt rikas mineraalaintetest (üldaluselisus 170–250 mg/l). Orgaanilisi aineid on keskmisel hulgal või üle selle (tavaliselt dikromaatne oksüdeeritavus 23-43 mg O2/l). Biogeensete ainete kontsentratsioon Võrtsjärve vees vastab tugevalt eutroofsele tasemele , olles ajuti ka hüpereutroofsel tasemel. Võrtsjärve vees on aastaringselt arvestataval hulgal hapniku (küllastumus üle 50%), vaid järve lõunaosas on talvel aegajalt hapnikupuudus , mis tingib nõidlikumate kalade liikumise talveks järve põhjaossa. Järve lõunaosa vees on talvel rohkesti ka süsihappegaasi ja jää all isegi metaani. Erakordsetel aastatel on järves kalu massiliselt surnud. 2

Elustik


Vaatamata elupaikade vähesele mitmekesisusele on Võrtsjärve elustik üsna liigirikas . 1995 aastal oli leitud juba 600 taime- ja 900 loomaliiki. Liigirikas on ka Võrtsjärve linnustik , leitud on 92 linnuliiki. Vee hea segunemise tõttu on füto- ja zooplankton levinud ühtlaselt. Toitesoolade rikkus tingib bakter - ja fütoplanktoni rohkuse. Avavees on keskmiselt 5,1–7,4 mln. bakterirakku ja fütoplanktoni suvine biomass on harilikult üle 20 mg/l. Vee rahuldavale sanitaarsele seisundile viitab küllalt hea kolitiiter – avavees 103, kaldavöötmes 51.2
Võrtsjärve suubuvate jõgede looduslikust suurem reostuskoormus on tingitud kahest peamisest põhjusest: 1) puhastamata või puudulikult puhastatud heiteveest, mis rikastab järve eelkõige fosforiühenditega 2) põllumajandusreostusest, milles alati ja kõikjal pole võimalik eristada haju- ja punktreostust.1 Oluliselt halvemad on reostust näitavad parameetrid sisevooludes, eriti Tarvastu ja Tänassilma jões, mis annavad praegu olulise osa järve reostuskoormusest.2
Fütoplanktonis domineerivad sinivetikad. Vee õitsemine algab tavaliselt mais ja kestab septembri või oktoobrini, kuid võib toimuda ka kevadel jää all. Fütoplanktoni primaarproduktsiooni arv-väärtuste alusel kuulub Võrtsjärv hüpereutroofsete järvede hulka ja biogeensed ühendid ei piira vetikate kasvu ka südasuvel. Zooblanktonite eluiga on lühike ning zooblanktoni biomass madal. Tähtsal kohal on zooblanktonis keriloomad ja väikesed koorikloomad. Kadunud on mitmed varem esinenud vähetoitelisi veekogusid eelistavad zooblankterid. Tagasihoidlik on ka zoobentose hulk.
Võrtsjärv on fütoplanktoni järv kus suurtaimestliku osatätsus primaarses produktsioonis on tühine. Suurtaimed katavad ligikaudu 15% järve pindalast ja üldse on sealt leitud kuni 81 liiki järve- ja sootaimi. Kõige rohkem suurtaimi
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti siseveekogude seisund #1 Eesti siseveekogude seisund #2 Eesti siseveekogude seisund #3 Eesti siseveekogude seisund #4 Eesti siseveekogude seisund #5 Eesti siseveekogude seisund #6 Eesti siseveekogude seisund #7 Eesti siseveekogude seisund #8 Eesti siseveekogude seisund #9 Eesti siseveekogude seisund #10 Eesti siseveekogude seisund #11 Eesti siseveekogude seisund #12 Eesti siseveekogude seisund #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor doris89 Õppematerjali autor

Lisainfo

Põhjalik ülevaade Eesti siseveekogude seisundist. Kirjeldatud on põhjalikult Võrtsjärve, selle elustikku ja veerežiimi. Lisaks väikejärvede kujunemist, veerežiimi, suurust ja sügavust. Samuti on tehtud ülevaade jõgedest. Korralik viitamine. Koostatud 2009.
eesti , veekogu , jõgi , järv , võrtsjärv , elustik , veere?iim , ökosüsteemi seisund , väikejärvede kujunemine , siseveekogu

Mõisted


Kommentaarid (1)

ivo86 profiilipilt
ivo86: Abiks ikka. Peipsi puhul abi pole kahjuks.
19:39 28-10-2012


Sarnased materjalid

528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
50
pdf
Loodusvarad
80
docx
Eesti elustik ja elukooslused konspekt
14
doc
Keskkonnakaitse ja rekreatsioon
57
doc
Eesti loodusgeograafia konspekt
13
doc
Eksamikonspekt
8
doc
Eesti väikejärved
6
doc
VEE REOSTUS



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun