Facebook Like
Hotjar Feedback

Eesti saunakuktuur (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris


Eesti saunakukultuur

Vajadus ennast pesta ja puhastada on loomupäraselt omane paljudele elusolenditele. Loomade enesepuhastamist võib lugeda instinktiivseks tegevuseks. Inimesel on pikemaajaliste kogemuste najal kujunenud instinktist teadlik pesemisvajadus. Juba ürgajal puutus inimene kokku veega ja märkas, et vesi puhastab nahka, pesemine aga parandab üldist enesetunnet ning aitab vältida haigusi. Ka ilumeele arenemine võis soodustada puhtempiiriliselt omandatud pesemisvajaduse tugevnemist. Esialgu piirdus pesemine suplustega jões, järves või meres. Pesemistele varjulisemates kohtades lisandus oskus kasutada soojendatud vett. Vee soojendamiseks visati veenõusse lõkkes kuumaks köetud kive. Selle tagajärjel tekkiv järsk vee aurustumine võis omada ka rituaalse tähenduse. Hiljem ehitas inimene pesemiskohale tuulevarjuks seinad ümber ja hakkas vett kallama kuumadele kividele( viskama leili ). Nii võis tekkida sauna ja kerise eellane ja võisid saada alguse leiliprotseduurid.
Ei ole võimalik vastata küsimusele, et kus tekkis saun . Ei ole võimalik nimetada ka sauna kodumaad, sest saun arenes tõenäoliselt paljudes piirkondades iseseisvalt. On arvamusi, et koos kulutuurriikide tekkega idamaades arenes neis kiiresti ka saunakultuur. On ju sauna kui hügieeniasutuse kujunemine ise inimühiskonna kultuuri teatava arenguastme tunnus. Erinevatel maadel ehitatud saunad erinevad juba arhitektuuriliselt. Ka vee- ja soojusprotseduure viiakse läbi erinevalt.
Ka Eesti saun on juba ammusest ajast tuntud. Eesti rahvas on sündinud saunas , sellepärast austati ja armastati sauna samuti kui püha hiit . Muistsetele eestlastele oli saun püha paik. Tänapäeval on saun saanud pigem värskenduse ja lõõgastumise kohaks. Et iga saunaskäik õnnestuks, on vaja valida õiged saunatarvikud, sobiv viht ja saunaliik
Kirjalikke teateid Eesti saunadest leiame juba Liivimaa vanemast riimkroonikast, kus kurjade mõtetega eesti taluperemees saksa nõelakaupmehe sauna saadab. Ometi peab Eesti saun olema veel tuhandeid aastaid vanem, sest sõnad “saun” ja “ leil ” esinevad kõigil läänemeresoome rahvaste keeltes ja ka kaugematel soome-ugrilastel. Eesti saun ongi nn Soome sauna lähisugulane, mis ei sarnane ei kuiva Rooma sauna ega ka slaavlaste niiske aurusaunaga. Siin on kõige tähtsamaks protseduuriks saunalaval vihtlemine ja leil.
Vanim saunatüüp Eestimaal on korstnata suitsusaun , mis ehitati ikka eluhoonetest kaugemale, võimaluse korral veekogu ligidusse. Saun on olnud enamasti väike vundamendita ristpalkehitis, osa seinast on olnud mõnikord ka kividest laotud. Vanal ajal mindi sauna peamiselt higistama , end leiliga ravima, pesemine oli saunas teisejärguline protseduur . Varasemal ajal ehitati saun pooleldi või täiesti maa sisse, hiljem hakati ehitama puidust (palkidest) hooneid . Maa sisse ehitatud nn. koobassaunad olid levinud Lõuna-Eestis, sest künklikul maastikul oli neid lihtsam ehitada. Vanad saunad olid üheruumilised. Saunaahi paiknes nurgas , suu ukse poole, oli ka kivihunnikutaolisi ahje. Välisvalgust andis väike paja (ava) kahe seinapalgi vahel. Muldpõrand kaeti saunaajaks õlgedega. Sauna sisustusse kuulusid õrred rõivaste riputamiseks, pingid , veenõud, kibud. Leili võtmiseks ja vihtlemiseks ehitati umbes meetrikõrgune saunalava , mis toetus puupostidele või kinnitus seinapalkide vahele. 19.saj. lõpus ehitati saunale esik (vöörus), kus sai riietuda. Saunavihad tehti arukasest, aga ka tamme ja kadakaokstest, raviotstarbeks nõgesevihtu. Saunas käidi laupäevaõhtuti, enne mehed, siis naised. Varasemal ajal oli levinud meeste-naiste ühine saunaskäimine. Usuti , et vihtlemine paneb lapsed kasvama ja teeb noored neiud kauniks. Nädala sees köeti sauna heinaajal ja rehepeksu ajal. Talvel suurte külmadega jäeti mõni laupäev vahele. Haigete inimeste jaoks köeti saun neljapäeval, mil võeti ette igasuguseid ravitoiminguid ja nõidumisi.
Saun köeti nii, et pimedaks oleks saunas käidud. Öeldi: “Laupäeva lõuna ajal on vihtlemisvesi rõõsk piim, õhtupoolikul vesi ja pärast päevaloojangut sula veri .” Sauna köeti lehtpuudega. Kõige mahedam saun pidi saama kase - ja lepapuuga kütmisel, kõige mõrum saun pihlaka või pärnaga kütmisel. Haavapuuga kütmisel pidi saunaskäinul keha sügelema hakkama ja talle võisid
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti saunakuktuur #1 Eesti saunakuktuur #2 Eesti saunakuktuur #3 Eesti saunakuktuur #4 Eesti saunakuktuur #5 Eesti saunakuktuur #6 Eesti saunakuktuur #7 Eesti saunakuktuur #8 Eesti saunakuktuur #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor heily687 Õppematerjali autor

Lisainfo

Vajadus ennast pesta ja puhastada on loomupäraselt omane paljudele elusolenditele. Loomade enesepuhastamist võib lugeda instinktiivseks tegevuseks. Inimesel on pikemaajaliste kogemuste najal kujunenud instinktist teadlik pesemisvajadus.
saunade liigid , kasutamine ja ajalugu

Mõisted


Kommentaarid (1)

Ummm profiilipilt
Ummm: Super!
00:04 02-06-2009


Sarnased materjalid

85
rtf
Eesti kultuurilugu
83
doc
Eesti ajalugu
13
doc
Saun ja saunatamine
106
pdf
Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina
45
doc
ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS
18
docx
Veeprotseduurid
291
doc
Tõde ja Õigus II Terve tekst
21
doc
Spaa sõnastik



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun