Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti riiklikkord/poliitiline elu (1918-1934 ) (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Eesti riiklikkord/poliitiline elu(1918-1934 )– pärast venevõimu oli eestlastel suur soov rajada iseseisev dem. vabariik. Eesti esimese PS-i koostas asutav kogu 1920a. Selle kohaselt teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament e. riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse riiigikogu ja vaitsuse tegevust juhtis riigivanem . Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea (presidendi)ülesandeid. Neil aastal osalesid eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad ning selle tüttu ei suudetud moodustada üheparteilist valitsust ning eestis oli koalitsiooni valitsus. 1930 tabas eesti majandust ja ühiskonda kriis. Usuti , et võimu oma riigipea päästaks maa ning paneks maksma kindla korra.
Autoritaarne eesti e. Vaikiv ajastu(1934-1940)-vältimaks vabdussõja ajast võitu ja koondamaks võimu enda kätte teostasid riigi vanem K.Päts ja endine sõjavägede ülem juhataja Johan Laidoner 12.märts 1934 sõjaväelise riigipöörde. Dem. Asendus autoritaarse riigikorraga mis on tagant järele saanud nimetuse Vaikiv Ajastuse. Riigis tehti palju muutusi kuulutati välja kaitseseisukord suleti kõik vabadus sõjalaste organisatsioonid , lükati edasi valimised, keelustati poliitilisesd meeleavaldused, riigikogu saadeti laiali, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi ainupartei (isamaaliit). Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt PS-i lasksid nad koostada uue PS-i mis vastas nedne soovidele. 1937. Aasta PS-iga loodi presidendi ametikoht ning eesti vabariigi esimeseks presidendiks sai K.Päts. moodustatud uus riigikogu oli presidendile kuulekad. Loodeti abi rahvasteliidult
Vabadussõda-19.nov 1918 kirjutas Sm. alla Compiegne’i vaherahule, mis lõpetad esimese MS ja ka saksa okupatsiooni Balti maades, kuid nüüd hakkas iseseivunud väikeriik ohustama Vm. Sest seal võidutsevad enamlased püüdsid taastada endise Vm.vägevust. 28.nov 1918 ründas punarmee Narvat ja sundis eesti rahvaväe väiksearvulisi üksusi taandama. Vaenlastega võitlesid peamiselt väiksed vabtahtlike salgad kuhu kuulusid ohvitserid ja koolipoisid . Sõjavägede ülemjuhatajaks nim. J.Laidoner. abi saadi välisriikidelt:tallinna saabus Briti laevastiku eskaader, vabatahtlikud Soomest, mõne võrra hiljem tuldi ka Taanist ja Rootsist. Detsembri lõpul hakasid rahvaväe üksused andma punarmeele valusaid vastu lööke ning 1919aasta esimestel päevadel enamlaste pealetung peatati. Kuid vabadussõda polnud veel kaugeltgi lõppenud. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia Eesti sõjategevus Eestist väljapoole. LÕPP- nov.1919 jõudis puanarmee uuesti eesti piirini ning terve detsembri kuu tuli rahvaväel tõrjuda punaarmee üli vägevaid rünnakuid Narvale. Rinde olukord halvenes, mis tõttu tõusis sõja lõpetamis vajadus ja Jaan Tõnissoni valitsus otsutas minna läbirääkimistele. Rahulepingule kirjutati alla alles 2.Veebruar 1920 (Jaan Poska )venemaa tunnustas tingimusteta eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest eesti suhtes.
Landeswehr ’i sõda- Lätis kohtas rahvavägi uut vaenlast . Läti ajutine valitsus polnud suutnud luua sõjaväe jõude seetõttu pidid nad tuginema balti saksa vabatahtlikest koosneva maakaitseväele ja saksamaa sõjaväe üksusele. Skasalsed kes polnud loobunud unistusest liita baltikum saksamaaga, püüdsid seejärel haarata kontrolli alla võimalikult suurt osa lätist. Sakslased nõudsid eestlaste läti pinnalt tagasitõmbumist eesti juhtkond keeldus seda täitmast, siis tekkis Võnnu linna lähedal kokkupõrge. See kasvas kiiresti üle suureks relvakonfliktiks- landeswehr’i sõjaks. Otsustavaks sai Võnnu lahing, mis lõppes eestlaste võiduga, saksaväed viidi baltimaadest välja Võnnu vallutamise peava 23. Juuni tähistatkse tänini Võidupühana.
Ohuallikad- suurimaks ohuallikaks peeti kommunistliku venemaad, mõningat ohtu nähti ka natslikkus
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Eesti riiklikkord poliitiline elu-1918-1934- #1 Eesti riiklikkord poliitiline elu-1918-1934- #2 Eesti riiklikkord poliitiline elu-1918-1934- #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor roositydruk5 Õppematerjali autor

Lisainfo

Eesti riiklikkord/poliitiline elu(1918-1934 )– pärast venevõimu oli eestlastel suur soov rajada iseseisev dem. vabariik. Eesti esimese PS-i koostas asutav kogu 1920a. Selle kohaselt teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament e. riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse riiigikogu ja vaitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea(presidendi)ülesandeid. Neil aastal osalesid eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad ning selle tüttu ei suudetud moodustada üheparteilist valitsust ning eestis oli koalitsiooni valitsus. 1930 tabas eesti majandust ja ühiskonda kriis. Usuti, et võimu oma riigipea päästaks maa ning paneks maksma kindla korra.
Autoritaarne eesti e. Vaikiv ajastu(1934-1940)-vältimaks vabdussõja ajast võitu ja koondamaks võimu enda kätte teostasid riigi vanem

eesti riiklikkord , poliitiline elu , autoritaarne eesti , vaikiv ajastu , vabadussõda , johan laidoner , landeswehr i sõda , ohuallikad , balti liit , vabdussõja lõpp , jaan poska , 1918-1934 , 1934-1940 , compiegne i vaherahu

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

1
doc
Eesti poliitiline ajalugu-1918-1939
29
docx
Balti riikide poliitiline ajalugu
204
pdf
Eesti uusima aja ajalugu
147
docx
Eesti XX sajandi algul
3
doc
9 klass-ptk 9 9a 9b 11 11a
48
docx
LÄHIAJALUGU
15
docx
Eesti teel iseseisvusele-I Eesti Vabariik
51
doc
Eesti ajalugu - konspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun