Piltlikult öeldes on NATO nagu meie julgeoleku katus, Euroopa Liit on meie julgeoleku vundament. NATOga liitumine laiendab USA sõjalise kaitse ka Eestile. Ent liitlased NATOst eeldavad, et me kasutame ära ka kõik mittesõjalised võimalused oma julgeoleku tugevdamiseks. "Ausalt öeldes meie NATO-liitlased ei taha liitlast, kes arvab, et tema julgeoleku kaitseks peaksid teised NATO liikmed kohe oma poiste elud mängu panema," toonitab Luik. Seepärast peetakse NATOs õigeks, et Eesti liitus oma julgeolekuriskide vähendamiseks ka Euroopa Liiduga. Riigikaitse alusdokumendid Vastavalt Rahuaja riigikaitse seadusele on riigikaitse põhikavad: · Eesti julgeolekupoliitika alused · Eesti riigikaitse strateegia · Sõjalise kaitse arengukava · Sõjalise kaitse tegevuskava ja Kaitsetegevuse operatiivkava Allikad: Riigikaitse õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele. Kaitseministeerium, Tallinn 2006. Allikas: http://www.eesti
RIIGIKAITSE 1. 1.Mida uurib Eesti sõjaajalugu? Sõjaajalugu uurib sõjanduse eri valdkondi, nende toimet ja tagajärgi ühiskonnale minevikus (s.t. pole ainult sõdade ajalugu). Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik Eesti pinnal või eestlaste ja teiste siinsete rahvuse esindajate osavõtul toimunud sõjasündmused ning nende mõju ja tagajärjed ühiskonna arengule. 2.Nimeta põhjused, miks kaotati muistne vabadusvõitlus 13.saj? Eestlaste lüüasaamisele aitas kaasa poliitiline hajutatus, välispoliitiline isoleeritus ja sõjatehniline mahajäämus (polnud vastasega võrdsel tasemel varustuse poolest). 3.Millal algas ja lõppes Vabadussõda? 28.november 1918 03.01 1920 hakkas vaherahu kehtima 4
Nato North Atlantic Treaty Organization Tallinn 2008 Sisukord 2 1. Riigikaitse struktuur ja juhtimine 3 2. Eesti Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus. Kaitsevägi on vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus
hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist. (4) Teistes õigusaktides sätestatud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste (edaspidi asutus) ja isikute pädevused ja volitused kehtivad ka hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorra lahendamisel, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. § 2. Hädaolukord ja kriisireguleerimine
- üleminek ekstensiivselt intensiivsele tööjõukasutamisele - vajadus teistsuguse tööjõu järele, kes ise oskab otsuseid teha - linn ja maa elustiilide lähenemine, erineva tulutasemega inimeste elustiili lähenemine, - iseloomulik tugeva keskklassi kujunemine - massikultuur subkultuuristub Siirdeühiskonnad ja nende probleemid 2 Siirdeühiskond on ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele (näit. Eesti, mis läheb totalitarismist demokraatiasse, käsumajandusest turumajandusse) - revolutsioon reform Algatavad dissidendid Algatav valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg ja oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda rahumeelne
ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikainekava asub Kaitseministeeriumi koduleheküljel www.kmin.ee © Kaitseministeerium ISBN 9985-9339-9-0 Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus
Niisuguseid riike, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus, nimetatakse föderaalriikideks. Seda gruppi esindavad näiteks USA, Saksamaa ja Venemaa, neid riike, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, tuntakse kui unitaarriike. Unitaarses ehk ühtses riigis on poliitika paikkondlikud erinevused väiksemad. Unitaarriikide hulka kuuluvad Prantsusmaa, Suurbritannia, Skandinaavia riigid ning ka Eesti. Võimu kontrollimine on vajalik selleks, et: · Tagada ühisvara kasutamine rahva huvides. · Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek. · Vältida riigivõimu kuritarvitamist. Eespool on mainitud abinõusid, mis võimaldavad neid eesmärke saavutada: esiteks parlamendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus, teiseks rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler.
Tööstuspöörde toimumine riikide kaupa oli alljärgnev. · Suurbritannia alates 1769 kuni 19. sajandi keskpaik. · Prantsusmaa 18. sajandi lõpust 1860. aastateni. · Saksamaa 19. sajandi algusest 1880. aastateni. · USA 19. sajandi algusest 1850. aastateni. Sel ajal oli lõunaosariikides veel orjus. USA eripära oli see, et tööstus ja põllumajandus olid eraldiseisvad nähtused. · Venemaa 1830. aastatest kuni 1920. aastate lõpuni. · Eesti alates 1820. aastatest. o Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond TÖÖSTUSÜHISKONNALE JÄRGNENUD ÜHISKONNA ARENGUFAAS, MIDA ISELOOMUSTAVAD KÕRGTEHNOLOOGIA MASSILINE KASUTAMINE, PAINDLIK SOTSIAALNE STRUKTUUR, TEENINDUSSEKTORIS HÕIVATUTE ÜLEKAAL JA TEHNOLOOGILINE MASSIKULTUUR. Kujunes 20. sajandi viimaseks veerandiks, lisaks eelpoolmainitule eristas seda kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Suurim muutus oli teenindussektoris
Kõik kommentaarid