Eesti riigi valitsemine Vene riigi koosseisus (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Eesti valitsemine Vene riigi koosseisus
  • Kujunesid välja eeldused Eesti omariikluseks
  • Balti erikord kinnistus veelgi, sest 19. sajandil koostati Balti provintsiaalseadustik
  • Provintsiaalseadustik – aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu
  • Ajakirjandus ründas Balti erikorda, kuid siiski jäi Aleksander II valitsusaja lõpuni see põhiosas püsima
  • Eesti ala valitsemises toimunud muutused peale Katariina II surma:

  • tühistati asehalduskord
  • kinnistati-taastati Balti aadli eesõigusi
  • tegevust alustasid kohtu- ja omavalitsusorganid
  • koostati Balti provintsiaalseadustik

    Kindralkuberner
    Kuberner
    • kindralkubermangude (Balti kubermangud ) administratiivaparaadi kõrgeim juht
    • teostas järelvalvet(politsei, tsiviilinstitutsioonid,sõjavägi)
    • abiks kantselei , suhtlemaks seisuslike organisatsioonide ja keskvalitsuse institutsioonidega
    • temale allusid politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil olevad sõjaväeosad
    • kubermangus olulisim võimuesindaja
    • allus senatile
    • asekuberner oli kuberneri asetäitja
    • riigasju ajas siseministriga
    • majanduslike ja rahanduslike funktsioonide teostamine
    • kuberneri alluvuses olid sisekaitseüksused







    Sisekaitseüksuste ülesanded:
    • korra kaitsmine
    • vastupanuilmingute mahasurumine
    • valveteenistuse pidamine
    • põgenenud nekrutite ja talupoegade püüdmine
    • kontroll nekrutivärbamiste üle
    • nekrutite esialgne väljaõpetamine

    Impeeriumi sõjad ja Eesti
    • Eesti rannikuvetes liikusid sõjalaevad, mis kaaperdasid kaluripaate ja kaubalaevu
    • Võõrlaevadelt käidi rannikuelanikelt vett, toiduaineid ja kariloomi nõudmas
    • Eesti jäi sõjategevuse vahetuks tagalaks
    • Sõja-aastatel täitsid elanikud erakorralisi koormisi

        • Vene korra murranguline uuenemine vajas 18. sajandil asjatundjaid, keda Venemaal ei olnud. Siis kutsuti kokku välismaalasi ning anti neile privileege.

    Baltisakslased said kõrge positsiooni 18. saj Venemaal, nad osalesid sõjategevuses, diplomaatilises teenistuses ja kõrgametnikkonnas, nad olid isevalitsusele lojaalsed.
    • 19. saj tugevnesid baltisakslaste sidemed ühinenud Saksamaaga, mis muutus Venemaa välispoliitikale ohtlikuks, avalik arvamus ründas järjest rohkem Balti erikorda
    • Barclay de Tolly oli üks edukamaid kindralväejuhte Vene-Prantsuse sõjas 1812-1814, ta organiseeris tõhusa vastupanu, hoidus piirilahingust, viis ellu taganemisplaani, säilitades venelaste võitlusvõime

    Talurahvaseadused
    Vastuvõtmise põhjused:
    Majanduslikud
  • mõisnike tarbimisvajaduse suurenemine
  • teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada sissetulekute kasvu
    Poliitilised
  • Baltikumi
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eesti riigi valitsemine Vene riigi koosseisus #1 Eesti riigi valitsemine Vene riigi koosseisus #2 Eesti riigi valitsemine Vene riigi koosseisus #3 Eesti riigi valitsemine Vene riigi koosseisus #4 Eesti riigi valitsemine Vene riigi koosseisus #5 Eesti riigi valitsemine Vene riigi koosseisus #6 Eesti riigi valitsemine Vene riigi koosseisus #7
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor pisikemerca Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Kokkuvõte 10. klassi ajalooõpikust, venestamisperiood. Räägib talurahva koormistest, selleaegsest ühiskonnakorraldusest, vaimuelust, talurahvaseadustest ning kuidas kujunes rahvuslik liikumine
    venestamine , rahvuslik liikumine , talurahvaseadused , talurahva koormised , vaimuelu , venestamisperiood , suur lõhe , vallakohtu ülesanded

    Mõisted

    Sisukord

    • Eesti valitsemine Vene riigi koosseisus
    • Provintsiaalseadustik
    • Magasivili
    • Vaeste hoolekanne
    • Väikepõllumees
    • Maatarahvas 
    • Estofiilid
    • Faehlmann
    • J.Köler
    • P.Karell
    • ­1883
    • Aatemehed
    • Majandusmehed

    Teemad

    • Kujunesid välja eeldused Eesti omariikluseks
    • Balti erikord kinnistus veelgi, sest 19. sajandil koostati Balti provintsiaalseadustik
    •  – aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu
    • Ajakirjandus ründas Balti erikorda, kuid siiski jäi Aleksander II valitsusaja lõpuni see põhiosas püsima
    • Eesti ala valitsemises toimunud muutused peale Katariina II surma
    • a) tühistati asehalduskord
    • b) kinnistati­taastati Balti aadli eesõigusi
    • c) tegevust alustasid kohtu­ ja omavalitsusorganid
    • d) koostati Balti provintsiaalseadustik
    • Sisekaitseüksuste ülesanded
    • korra kaitsmine
    • vastupanuilmingute mahasurumine
    • valveteenistuse pidamine
    • põgenenud nekrutite ja talupoegade püüdmine
    • kontroll nekrutivärbamiste üle
    • nekrutite esialgne väljaõpetamine
    • Impeeriumi sõjad ja Eesti
    • Kindralkuberner
    • Kuberner
    • kindralkubermangude (Balti kubermangud) 
    • administratiivaparaadi kõrgeim juht
    • teostas järelvalvet(politsei, 
    • tsiviilinstitutsioonid,sõjavägi)
    • abiks kantselei, suhtlemaks seisuslike 
    • organisatsioonide ja keskvalitsuse 
    • institutsioonidega
    • temale allusid politseiasutused ja 
    • kindralkubermangu territooriumil olevad 
    • sõjaväeosad
    • kubermangus olulisim võimuesindaja
    • allus senatile
    • asekuberner oli kuberneri asetäitja
    • riigasju ajas siseministriga
    • majanduslike ja rahanduslike funktsioonide 
    • teostamine
    • kuberneri alluvuses olid sisekaitseüksused
    • Eesti rannikuvetes liikusid sõjalaevad, mis kaaperdasid kaluripaate ja kaubalaevu
    • Võõrlaevadelt käidi rannikuelanikelt vett, toiduaineid ja kariloomi nõudmas
    • Eesti jäi sõjategevuse vahetuks tagalaks
    • Krimmi sõja ajal peremehetsesid inglased ja prantslased Läänemerel
    • Sõja­aastatel täitsid elanikud erakorralisi koormisi
    • Vene korra murranguline uuenemine vajas 18. sajandil asjatundjaid, keda Venemaal ei olnud. Siis 
    • kutsuti kokku välismaalasi ning anti neile privileege. 
    •      Baltisakslased said kõrge positsiooni 18. saj Venemaal, nad osalesid sõjategevuses, diplomaatilises 
    • teenistuses ja kõrgametnikkonnas, nad olid isevalitsusele lojaalsed. 
    •  saj tugevnesid baltisakslaste sidemed ühinenud Saksamaaga, mis muutus Venemaa välispoliitikale 
    • ohtlikuks, avalik arvamus ründas järjest rohkem Balti erikorda
    • Barclay de Tolly oli üks edukamaid kindralväejuhte Vene­Prantsuse sõjas 1812­1814, ta organiseeris 
    • tõhusa vastupanu, hoidus piirilahingust, viis ellu taganemisplaani, säilitades venelaste võitlusvõime
    • Talurahvaseadused
    • Vastuvõtmise põhjused
    • Majanduslikud
    • a) mõisnike tarbimisvajaduse suurenemine
    • b) teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada sissetulekute kasvu
    • Poliitilised
    • a) Baltikumi avatus Euroopale
    • b) Aleksander I soov parandada talurahva olukorda ja tõsta riigi mainet eurooplaste silmis
    • c) Pärisorjus ei sobinud kokku 18. saj levinud valgustusideedega
    • Kultuurilised
    • a) paljud Saksa haritlased kritiseerisid pärisorjust Baltikumis (Petri,Merkel)
    •  aastal anti välja Eestimaa kubermangus regulatiiv „Iggaüks”
    • Punktid
    • õigus vallasvarale
    • tunnistati talupoja pärandusõigust (tingimus: kõik koormised täidetud)
    •  aastal talurahvaseadused Liivimaal
    • fikseeriti teokoormised ja viidi need vastavusse talurahva talu majandusliku kandevõimega
    • keelati taluperemeeste müük maast lahus ja neile ihunuhtluse andmine
    • seati sisse vallakohus
    • Eestimaal fikseeriti teokoormised, kehtis vallakohus
    •  a Eestimaal III seadused
    •  
    • a Liivimaal III seadused
    • Talupojad kuulutati pärisorjusest vabaks (keelatud ost­müük­vahetus temaga)
    • Liikumisvabadus jäi talupojal piiratuks – võis elukohta vahetada ühe kubermangu piires, aga ei 
    • võinud minna linna
    • Maa jäi mõisaomandiks, selle kasutamiseks pidi sõlmima rendilepingu
    •  a talurahvarahutused Pühajärvel
    •  a usuvahetusliikumine, loodeti maad saada
    •  a Liivimaal
    •  a Eestimaal võeti vastu seadused
    • a) talu ja mõisamaade vahele tehti kindel piir
    • b) mõisnikel soovitati anda talupoegadele võimalus maad päriseks osta
    • c) soovitati üle minna teorendilt raharendile (mulgid said raha linakasvatusest, põhjas kasvatati kartulit)
    • Tekkisid talurahva omavalitsused – vallakogukond. Kogukonna keskmeks sai vallakohus
    • Vallakohtu ülesanded
    • a) lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi
    • b) nõudsid võlguolevaid teokoormisi
    • c) karistati ülesastunuid
    • d) valvasid avalikku korda vallas
    • e) haldasid vallalaekaid ja magasiaitu
    • f) jälgisid, et mõisnik ei tõsta talumeest talust välja või ei müü teda ilma maata
    •  – viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta
    •  – kogukond pidi ühiselt toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid, 
    • saates neid talust talusse, hiljem ehitati valla vaestemaju 
    • Talurahva koormised
    • a) mõisakoormised
    • teorent(nädalategu,hooajatöö), naturaalandamid, rahamaksud
    • b) riiklikud koormised
    • pearaha 1783a, nekrutiandmise kohustus 1796a 
    • c) kogukondlikud koormised 
    • teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine, tööd vallas, kirikumaksud
    •  aastal kehtestati üldine sõjaväekohustus
    •  aastal võeti vastu passikorralduse seadus Balti kubermangudes
    • ­aastased talupojad, kes olid oma seaduslikud kohustused täitnud ning sugulaste heaolu 
    • kindlustanud, said õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks passi, millega võis elama asuda ükskõik 
    • millisesse impeeriumi paika. Balti kubermangude piires ja kuni 30 versta väljapoole kubermangu piile 
    • võis liikuda vallapassiga, väljapoole Balti kubermange siirdumiseks oli vaja riiklikku passi
    • Hoogustus väljarändamine, lootes saada paremat maad kuskilt mujalt 
    •  aastal toimus vallareform
    • * tagajärjeks omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt
    • * valdade ühendamine
    • * omariikluse eelduste tekkimine
    • Valla omavalitsus koosnes täiskogust, volikogust, vallavanemast ja tema abilistest ning vallakohtust
    • Majandus ja linnad
    • Oluliseks sissetulekuks jäi viljatootmine ja viin
    • Keskne majandusüksus mõis
    • Viinatootmise tooraineks sai kartul
    • Kasumajanduse juurutamine
    • a) põllumajanduse areng – kasumajandus, viljatootmine, viin, kartulikasvatus, uued põllukultuurid, 
    • raharendi juurutamine
    • tööstuse areng – aurumasina kasutuselevõtt,vabrikud,villatöötlemine, Narvast sai 
    • tööstuskeskus(Kreenholmi Manufaktuur), masina­ja metallitööstus, paberitootmine
    • transpordi areng – Balti raudtee, kiirem transport, laeva­ja paadikaubandus, sisekaubanduse areng
    • linnastumine – linlasi tuli juurde, alevid kasvasid, linnavolikogu valitses linna, Vene linnaseadus 
    •  a, tööstuse kasv, sotsiaalne kihistumine
    •  aastatel talude päriseksmüümine
    •  – iseseisev ja ettevõtlik peremees
    •  maata, teenisid mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel, käsitöö alal ja kaubanduses
    • arenes laevandus ja paadikaubandus
    • tihe laevaliiklus ja kauplemine Läti, Soome, Venemaa, Rootsiga
    • salakaubandus
    • asutati merekoole
    •  a rajati merekool Heinastesse
    • Vaimuelu
    • Tartu ülikool taasavati 1802. aastal, hakati mõtlema uute ülikoolide rajamisele, taheti tõkestada 
    • mässuliikumist Impeeriumi aladele, Eestis otsiti uut võimalust saada kõrgharidust, Vene alamad ei 
    • tohtinud Lääne­Euroopas õppida
    • Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu­,arsti­,õigus­ja filosoofiateaduskond
    • Esimene rektor G.F. Parrot, tema sõprus keisriga kindlustas ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse, 
    • ülikool sai peahoone, tähetorni, anatoomikumi, raamatukogu ja kliiniku
    • Õppekeel oli ladina ja saksa keel
    • Õpilasteks olid Balti kubermangu tudengid, välismaalased, Venemaa üliõpilased
    • Ülikoolis õppisid kuulsused: astronoom W.Struve, füüsik M.H. Jakobi, embrüoloogia rajaja K.E von 
    • Ühtluskooli astmed: vallakool, kihelkonnakool, kreiskool, gümnaasium
    •  aastal rajati elementaarkooliõpetajate seminar Tartusse
    •  aastal esimene ajaleht „Tarto maa rahwa Näddali­Leht”
    •  aastal J.V Jannsen andis välja Pärnu Postimehe
    •  aastal andis E.Ahrens välja eesti keele grammatika
    • Luteri uks oli 19. saj algul valitsemaks, millel oli oma valitsemiskorraldus. 
    •  a vastu võetud 
    • kirikuseadus kaotas luteri kiriku privileegitud seisuse
    • Ametlikuks riigusuks sai kreeka­katoliku õigeusk
    • Hoogu sai vennasteliikumine 
    • Maltsveti liikumine
    • Edendati kunstielu, taasavati ülikool, asutati joonistuskool, arhitektuuris valitses klassitsism, 
    • kirjandusteosed käsitlesid kohalikke olusid
    •  – baltisakslastest eestihuvilised
    •  – ülikooli eesti keele lektor
    •  – maalikunstnik
    •  – arst
    •  aastal loodi Õpetatud Eesti Selts, mis seadis eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, 
    • tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist
    •  aastal loodi Eestimaa Kirjanduslik Ühing
    • Anti välja rahvuseepos Kalevipoeg
    • Rahvakoolide õpetajatest sai kandev jõud rahvuslikus liikumises
    • Rahvuslik liikumine ja venestamine
    • periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine 
    • teiste rahvustega
    • Liikumiste etapp
    • a) elitaarne – rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, teadlased, kunstnikud jne, 
    • eliidi liikumine
    • b) seltsiliikumine – haaras masse nii elukutsete kui ka tegevusalade järgi
    • c) poliitiline – erakondade loomine, rahvahariduse edendamine
    • d) võitlus oma riigi eest – liikumise kõrgeim etapp
    • Liikumise eeldused
    • talurahva vabastamine pärisorjusest
    • omvalitsuse teke
    • esimeste haritlaste tegevus
    • koolivõrgu tihenemine
    • vennastekoguduste tegevus
    • talude päriseksostmine
    • estofiilide tegevus
    • sobiv poliitiline olustik, Aleksander II võimul
    • ndad aastad
    • Peterburi patriootide grupp, juhiks J.Köler ja Tartus J.V Jannsen, palvekirjade saatmise aktsioon, 
    • eestvedajaks Viljandimaa talupojad
    • Aleksandrikooli loomise algatus J. Adamson ja J.Hurt, kooli komiteed üle Eesti
    •  aastal loodi Vanemuise Selts Jannseni vedamisel
    •  aastal loodi Estonia Selts 
    •  aastal pidas Jakobson esimese isamaakõne „Vanemuises”
    •  aastal esimene üldlaulupidu
    •  aastal loodi Eesti Põllumeeste Selts
    •  aastal loodi Eesti Kirjameeste Selts
    • Venestamisperiood
    •  a atendaat Aleksander Iile, võimule Aleksander III
    • tegevuse eesmärk – siduda Balti kubermangud tihedalt Vene külge
    • venestusperiood 
    •  reformid, mille eesmärk baltisaksluse mõjuvõimu murdmine Balti kubermangudes
    • Reformide aluseks – 
    • ­1883
    •  läbi viidud Manasseini revisjon
    • Ümberkorraldused
    • a) ametisse uued kindralkubernerid (Šahhovskoi, Zinovjev)
    • b) tühistati balti erikord
    • c) asjaajamiskeeleks vene keel
    • d) Eesti koolivõrk allutati Vene haridusministeeriumile – õppekeeleks vene keel, koolmeistrite 
    • vallandamine
    • e) Aleksandrikool avati venekeelsena
    •  a venestati Tartu Ülikool – Jurjevi Ülikool, venekeelne õpe, lahkusid baltisaksa õppejõud
    • g) Vene õigeusu propageerimine – Aleksander Nevski katedraal, Kuremäe nunnaklooster
    • Eesti ühiskond venestamise tingimustes
    • A.Grenzstein  „Olevik”
    •  a loeti Kalevipoega EÜS
    •  a lipu pühitsemine
    • V.Reiman – karskusseltside tegevus
    •  a rahvaluule suurkogumine, J.Hurt
    •  a esimene eesti päevaleht „Postimees”
    • Rahvani jõudsid L.Koidula esimesed isamaalaulud
    •  a alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks J.Hurt
    •  a ajaleht „Sakala” (C.R.Jakobson)
    • Suur lõhe
    •  a astus Hurt avaliku kirjaga „Sakala” kaastööliste hulgast välja
    • Kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumises
    •  – mõõdukad, kultuurhariduslik suund, juhiks Hurt
    •  – radikaalid, peamiseks eesmärgiks sotsiaalmajandusliku pöörde 
    • saavutamine, juht Jakobson
    • ndad aastad
    •  a läks Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks
    • Kirjameeste seltsi eesotsa sai Jakobson
    •  a suri Jakobson ootamatult

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    3
    doc
    Eesti Vene tsaaririigi koosseisus
    6
    docx
    Konspekt
    72
    doc
    Eesti uusaeg-1710-1900
    16
    doc
    Eesti ajalugu
    44
    docx
    Eesti uusaeg
    83
    doc
    Eesti ajalugu
    5
    doc
    Valgustussajand 18 saj
    16
    doc
    Eesti ajalugu-1550-1905





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !