Putuka ajakiri Selts liblikalised Päevapaabusilm Hiidkarul Timo Juurik Valtu Põhikool 8.klass Sisukord Päevapaabusilm.................................................................................................... 3 Välimus............................................................................................................... 3 Sigimine.............................................................................................................. 3 Rõõvik.................................................................................................................. 3 Elukoht ja toitumine............................................................................................ 3 Hiidkaruslane......................................................................................................... 4 Kohad......
Kahetiivalised putukad 8. klass Kahetiivalised ● Kõigil mandritel levinud putukarühm ● Kahetiivaliste hulka kuulub üle 125000 liigi, Eestis elab neist üle 2200, sääselisi on Eestist teada üle 800, kärbselisi üle 1300 liigi. ● Selts jagatakse kaheks alamseltsiks: sääselised (Nematocera) ja kärbselised (Brachycera) ● Teadusharu, mis tegeleb kahetiivaliste uurimisega, nimetatakse dipteroloogiaks ● ● ● Välisehitus ● Putukatel on ainult kaks kilejat lennutiiba, tagatiivad on taandarenenud ● Kärbseliste tundlad on väga lühikesed, koosnedes vaid kolmest lülist, sääseliste tundlad koosnevad kuuest ja enam lülist ● Kehakujult on kahetiivalised äärmiselt mitmekesised ● Kahetiivaliste pea on alati väga liikuv, peene kaelaga rindmiku külge kinnitunud ● Liitsilmad on suhteliselt suured, võivad omada ka tä...
KIMALASED TUNNUSED Kimalase keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast. Rindmiku külge kinnituvad 6 liigestatud jalga. Pikad lülilised tundlad, allasuunatud pea kahel küljel läigivad aga suured liitsilmad. Liitsilmade vahel paiknevad mustad täppsilmad. Neli tiiba on seljal kokku pandud ja katavad kitsa läikiva vöödina keskselga ja tagakeha esimesi lülisid. Nii nagu meemesilastel ja herilastel on ka kimalastel mürgiastel, siiski ainult ema ja töökimalastel. Erinevalt meemesilastest kimalased pärast nõelamist ei sure. Emakimalane erineb töökimalastest ainult suuruse poolest. Sagedased on vahevormid, millest tõuseb peres palju pahandust. Kimalastega sarnased on kägukimalased, kes on kimalaste pesaparasiidid. INTERVJUU KARUKIMALANE AEDKIMALANE KIVIKIMALANE TALUKIMALANE SAIN TEADA... et isakimalastel pole astelt. et peale nõelamist kimalased ei sure. et algul ehitab noor em...
Pääsusaba Autor:Sandra Järvala NIMETUS, SUGUKOND Papilio machaon- ladina keelne nimetus. Pääsusaba on liblikaliik ratsulibliklaste sugukonnast. Pääsusaba on lülijalgsete hõimkonnast. ISELOOMULIKUD TUNNUSED Tiibade alaosas paiknevad sinised ja punased silmatäpid. Liblika tiibade siruulatus on 8...10 cm. ELUPAIK, ARVUKUS Pääsusaba elutseb suuremas osas Euroopast ja Aasiast. Pääsusaba ei ole eriti arvukas. Teda võib kohata ka aedades. Meil kohtab pääsusaba peamiselt vähereostatud kohtades, näiteks soodes, niisketel aasadel ning steppides. Mõnikord näeb teda ka suurtes linnades ja vanadel kalmistutel. PALJUNEMINE Pääsusaba veedab kuni poole aastat rööviku või nukuna, valmik elab aga vaevu kuu aega. Emased liblikad hukkuvad munemise järel, isased juba veidi aega pärast paaritumist. Partnerit otsivad ning tunnevad üksteist ära keemiliste signaalide abil, mis on inimese haistmisele tabamatud. ...
Metsakuklased Metsakuklaste liigid Palukuklane Laanekuklane Arukuklane Liivakuklane Karukuklane Kännukuklane Veerekuklane Metsakuklast tuntakse meil arvatavasti kui mitte nimepidi, siis vähemalt välimuse järgi. See on meie metsade tavaline sipelgas. Ta pesi, suuri okstest ja okastest koonilisi kuhilaid, leidub metsades sageli. Need ehitised on omapärased ja nendes toimuv elu väga huvitav. Metsakuklastele on pühendatud palju suurepäraseid raamatuid. Metsakuklaste söök Metsakuklaste toiduks on: Taimede seemneid Lehetäide nested Metsaputukate vastsed ja valmikud Lehetäide nested on kuklaste tähtsaimad suhkru allikad. Suve jooksul koguneb kuklase pessa sadu kilogramme nestet. Metsakuklase pesa Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase ...
Lepatriinula sed Karl Kristjan Tamm Lepatriinula sed Tallinna 21. Kool Karl Kristjan Tamm 6B Klass 2013 Sisukord Sissejuhatus lepatriinulastest.................. 2 Lepatriinud.................. 3 Välimus.................. 4 Paljunemine.................. 4 Tuntus.................. 5 Kokkuvõte koos toiduahelaga.................. 6 Kasutatud kirjandus ja pildid.................. 7 Lepatriinula sed Lepatriinulased on eriperekondadesse kuuluvad mardikad. Nad hävitavad Kilp- ja lehetäisid, lehekirpe ning võrgendilesti-on seega kasulikud. Vähesed liigid on ka taimetoidulised. Nende vastsed sarnanevad kartulimardikaga. Nende hemolümf on mürgine, seega enamus putuktoidulisi loomi neid ei söö. Lepatriinu vastne Lepatrii...
Kärbsed Kärbsetel on üks paar tiibu, selle järgi ka liik- kahetiivalised. Lennutiivad on kilejad, teine tiivapaar on putukatel arenenud sumistiteks, mis tekitavad lendamisel iseloomulikku heli (pirinat).Paljude tiivad liiguvad väga kiiresti, toakärbsel 330 korda sekundis. Iseloomulikud tunnused: • jässakas keha • lühikesed tundlad • hõredalt paiknevate harjastega keha • tegutsevad ainult päeval Paljunemine • kiire paljunemine • vaegmoone • vastseks vakl • munemine • Mõnedel liikidel on pulmalend ja teistel mitte. Eriti huvitav ja keerukas on surukärblaste pulmalend. Enne seda püüab isane mõne väikese putuka, et seda pulmalennu ajal emasele pakkuda. Vastutasuks pulmakingi eest saab emasega paaruda, ühtlasi päästab ta ka oma elu, sest pulmakingi puudumisel võib agressiivselt meelestatud emane isase enda ära süüa. Toakärbes Toakärbes on kõige tuntum kärb...
LESTAD JA PUUGID KIRKE KÜLVIK 8.A 2015 LESTAD Ämblikulaadsetest lülijalgsed 0,05-13 mm. Akaroloogia Pahklestlased, süüdiklestlased, võrgendilestlased, tolmulestad ja puuklased LESTAD Kahjurputukad Paljud lestad on tähtsad lagundajad Parasiidid Elab kõikjal Neli paari jäsemeid, mille otstes iminapad https://www.youtube.com/watch?v= 47CIdUld8eQ SÜÜDIKLESTAD Imetajate ja lindude nahaparasiidid Tekitavad sügelisi Emane uuristab peremehe nahasse käike Toituvad epitermisest ja lümfist Areneb lõimetis VÕRGENDILESTLASED Toitub taimemahlast Piklik keha (o,2-1 mm) Eritavad võrgendit Nende hulgas on ohtlikke kasvuhoonekahjureid TOLMULESTAD Palja silmaga nähtamatud (0,2-0,4mm) Kõige enam leidub voodis Eluks vajalik temp. on 20- 25kraadi Ühes grammis madratsitolmus on umbes 20 000 tolmulesta Tolmulestad pole halva hügieeni tunnus https://www.youtube...
Entsefaliit Elisabeth Laanemets Doris Remmet 10.B Mis see on? Entsefaliit ehk ajupõletik on ajuaine põletikuline haigus, mida põhjustab kas viiruste otsene tungimine ajju või viirusest põhjustatud ülitundlikkusreaktsioon. Tekkepõhjused Entsefaliiti põhjustab sagedamini ajukoesse levinud viirus, enamasti herpes-, arbo(putukatega levivad viirused)- ning samuti ka leetrite ning mumpsi viirus. Näiteks herpesviirusesse nakatutakse hingamisteede kaudu, viirus tungib tavaliselt kolmiknärvi ganglionisse ning teatud tingimustel aktiveerub ja põhjustab haiguse (nn. huuleohatis), viiruse levimisel gangilonist väljapoole (ajukoesse) võib tekkida entsefaliit. Nakatumine Sümptoomid palavik; peavalu; krambid ning teadvuse häire, mis võib süveneda koomani; kõnehäired; ühe kehapoole halvatus; tasakaaluhäired; tundlikkuse häired; süljenäärme turse (mumpsi korral); nahalööve (leetrite korral); lihasvalud (arboviiruste korral). Ra...
Põlva Ühisgümnaasium Helen Piir 8.a klass PÕUALIBLIKAD Uurimistöö Juhendajad: Ain Piir vanemõp. U. Lehestik Põlva 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 2. Liigikirjeldused..................................................................................................................... 4 2.1 Sinepiliblikad.................................................................................................................. 4 2.2 Reseedaliblikas............................................................................................................... 5 2.3 Ruuge-võiliblikas............................................................................................................... 2.4 Niidu-võiliblikas..........
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
