Facebook Like
Hotjar Feedback

Eesti psühholooge (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised aju osad on seotud mäluga. Kus mälu asub ajus ?
  • Mille abil mälust andmeid välja loetakse ?
 
Säutsu twitteris
Lisa 1 Eesti psühholooge
Psühholoogia alused
Talis Bachmann , Rait Maruste
kirjastus ilo, 2003

EESTI PSÜHHOLOOGE

Eestikeelset psühholoogiaraamatut on mõtet kirjutada vaid siis, kui on selle lugejaid. Nimekirjas on neid, kes lõpetanud TÜ ja siirdunud teadusesse ja neid, kes õppinud mujal, olles Eestist emigreerunud. Kõiki eestlasi, kes on teinud psühholoogias uurimistööd, pole siin tutvustatud. Siin on need doktorid-professorid, keda ühendab aastatepikkune kuulumine rahvusvahelisse psühholoogiasse, nende kindel panus psühholoogiasse, iseseisvus teadusloomingus, uurimistöös saadud uutel teadusfaktidel põhinevad teoreetilised konseptsioonid, rahvusvaheliselt tähelepanu äratanud tööde mitmekesisus . Siinkohal on kirjeldatud ainult psühholoogide tegevusvaldkonda.

Endel tulving
Professor mälu: Toronto Ülikooli emeriitprofessor Endel Tulving kuulub 100 maailma tuntuima sotsiaal- ja käitumisteadlase nimekirja. Fotol oma maja tagaaias koos oravakindla linnumajaga. KRISTER KIVI

Teenekaim ja kuulsaim eesti soost psühholoog (viidete koguhulk teadusperioodikas, monograafiates ja õpikutes ulatub kümnetesse tuhandetesse).
Tema teadustegevus ja –saavutused on leidnud tunnustamist väga paljudes erinevates vormides. Ta on olnud paljude teadusajakirjade toimetuskolleegiumides (nt Psychological Research, European Journal of Cocnitive Psychology, Journal of experimental Psychology jmt). Ta oli 1969-1972 Journal of Verbal Learning and Verbal Behaviour peatoimetaja . Avaldatud publikatsioonide hulk ulatub sadadesse. Ta kuulub maailma 10 tsiteerituma kognitiivpsühholoogi hulka ja on mälu- uurijate absoluutses tipus .
Oma publikatsioonides käsitleb ta selliseid küsimusi nagu episoodiline mälu, selle eristus semantilisest mälust ja selle aluseks olevad neuroloogilised mehhanismid ; mälusüsteemide paljususja nende süsteemide erisused ning anatoomilis- füsioloogilised mehhanismid; teadvuse ja mälu vahekorrad ning autonoeetilise teadvuse mehhanismid; mällu salvestamise ja mälust ammutamiseeristamine ja võrdlev analüüs; mälujälje kodeerimis - spetsiifilisuse põhimõtte tõestamine ja juurutamine erialateabes; taastamistunnuste ( retrieval cues) osatähtsuse uurimine ; implitsiitse mälu, eriti praimingu uurimine. Ta on mälupsühholoogia õpikumõistete juurutaja (nt episoodiline mälu, kodeerimis-spetsiifilisus, Tulving-Wisemani funktsioon jmt). Samuti on tema side Eestiga väga mitmekesine .

Nii nagu varemgi teaduses on juhtunud, sai ka mälu järjekindel uurimine oma alguse ühest üsna juhuslikust sündmusest, seekord ühes Pariisi antikvariaadis. Preisi prints Waldemar oli palganud oma lastele prantsuse keele koduõpetaja, kes seal raamatuid uurides märkas riiulil ühte, mis kohe ta tähelepanu köitis ning mille ta endale soetas . Selle saksakeelse raamatu autoriks oli Gustav Theodor Fechner ja raamat ise kandis pealkirja "Psühhofüüsika elemendid". Koduõpetaja, kelle nimi oli muide Hermann Ebbinghaus, luges selle raamatu põnevusega läbi ja tal tekkis mõte rakendada taju uurimiseks mõeldud uurimisvõtteid, millest jutustas Fechneri raamat, ka inimese mälu peal. Selleks, et uurida mälu puhtal, sisust puutumatul kujul, tuli lahendada ülesanne, millega varem polnud keegi veel hakkama saanud. Ta lahendas sisust lahtisaamise probleemi sellega, et kirjutas 2300-le sedelile mõttetuid kolmetähelisi silpe ja pühendas järgnevad kaks aastat sellele, et iga päev uurida, kui palju kulub aega ja kordusi, et mõni juhuslikult suurest sedelite hulgast valitud pakk ilma vigadeta meelde jätta. Ta fikseeris hoolikalt, kui palju muutub meeldejätmine kergemaks sõltuvalt sellest, kui ta oli sama silpide nimekirja püüdnud eelmistel päevadel meelde jätta ja kui kiiresti nimekiri ununeb, kui seda vahepeal ei korrata . Nendest katsetustest selgus, et mälu saab üsna täpselt mõõta ja näiteks unustamist õnnestub iseloomustada peaaegu sama valemiga, mis kirjeldab elektrikondensaatori tühjenemist. Need enda mälu katsetused pani Hermann Ebbinghaus kirja raamatus Über das Gedächtnis, mis ilmus 1885. aastal, avades inimese mälu jäädavalt katselisele uurimisele. Mälu, mida esialgu oma liigse hingelisuse tõttu taheti üldse katselise teaduse ukse taha jätta, muutus peagi siduvaks teljeks, mille ümber kogu psühholoogia keerleb .
On tähendusrikas, et esimene eestlase kirjutatud raamat psühholoogiast on samuti mälust. 1897. aastal trükiti Dorpatis teos, mille autoriks oli Rudolf Kallas ja see kandis pealkirja "Mäluõpetuse süsteem" (System der Gedächtnislehre). Kallas üritas vastata küsimusele, kuidas on võimalik, et üks ilma koolihariduseta Eesti rahvalaulik suudab meeles pidada värsside hulka, mis oma arvult ületab Homerose Iliase ja Odüsseia kokkuvõetult. Kallas oletas, et regivärsi vorm (alliteratsioon, värsimõõt jne.) ongi abivahendiks, mis aitab sellist tohutut hulka värsse meeles pidada.
Peale mälu uurimise reibast algust tuli aga seisak . Kui tänapäeva psühholoogia on väga mälukeskne, siis möödunud sajandi keskel mälu uurimine praktiliselt hääbus. Üheks põhjuseks oli kindlasti see, et mälu tundus mõistuse või isegi kogu looduse paratamatu osana . Paber hoiab trükivärvi kinni ja säilitab teksti, mis sinna trükitud. Maapind Kaali kraatri kohal mäletab taevakehade kokkupõrget, mis toimus tuhandeid aastaid tagasi. Inimese ajus toimuvad imepisikesed muutused, millest aga siiski piisab selleks, et mäletada veel kolmkümmend aastat hiljem seda, mida talle viiendaks sünnipäevaks kingiti. Need näited, mille loetelu on lihtne jätkata, vihjaksid nagu mälule kui mateeria üldisele omadusele. Muidugi võib sellisest maailma ühendavast üldisest omadusest rõõmu tunda, kuid kui palju mõistmist ja selgust sünnib sellest, kui nimetame näiteks nii jalajälgi liival kui inimese võimet deklameerida peast luuletust ühe ja sama sõnaga “mälu”. Endel Tulving kirjutab oma klassikaliseks saanud raamatus “Episoodilise mälu elemendid” (1983), et üldine mäluteooria oleks sama sisutühi kui üldine lokomotsiooni teooria. Organism võib ühest kohast teise liikuda lõpmatul hulgal eri viisidel : sammudes, joostes , roomates, rulludes, ronides, hüpates, ujudes, hõljudes, lennates, uuristades ja nii edasi. Mis ühist võib olla kõigil nendel liikumise vormidel peale selle, et nad toimuvad organismi omal jõul ja kulutavad selleks energiat? Peale nende triviaalsete ühisjoonte on erinevatel ruumilise ümberpaiknemise vormidel vähe midagi ühist. Need kainestavad sõnad on kirjutatud palju hiljem. Kuid veel 20 aastat enne selle mõtte kirjapanemist tundus, et mälu pole vajagi eraldi uurida, kuna see on tajumise , õppimise, vilumuste kujunemise ja muu aruka käitumise lahutamatu ja paratamatu kaaslane . Seepärast hajus mälu verbaalse õppimise uurimisse ja muudesse teemadesse.
Võimalus, et inimese mälu ei ole üks suur ühetaoline moodustis , mis oluliselt ei erine loomade mälust, oli sel mälu uurimisele raskel ajal täiesti võõras. Lihtsat mõtet, et mälu võiks koosneda paljudest mäludest, mille aluseks on erinevad mehhanismid ja mis täidavad erinevaid ülesandeid, oli peaaegu võimatu sõnastada. Just sellel ajal tuli mälu uurimisse Endel Tulving. Sellest hetkest alates on mälu uurimise ajalugu lahutamatu tema tegevusest. Kui keegi tahab teada saada, mis juhtus selles valdkonnas viimase 30 aasta jooksul, siis on kõige lihtsam viis jälgida seda, mida tegi Endel Tulving. See muidugi ei tähenda, et teised mälu uurijad poleks viimasel paaril kümnendil midagi olulist avastanud või korda saatnud. Kindlasti on, kuid kõik tähtsamad ja vaieldamatult intrigeerivamad avastused mälu uurimise vallas on seotud Endel Tulvingu nimega. Kuigi Endel Tulvingu nimi ei vaja eesti lugejale enam eraldi tutvustamist, pole siin ehk liigne anda pilt tema akadeemilisest elukäigust.
Elulugu
Endel Tulving sündis 26. mail 1927. aastal Petseris, kus ta isa oli parajasti kohtunikuna õigust mõistmas. Oma õpinguid alustas ta Tartus Treffneri gümnaasiumis, mille lõpetamine jäi ootama Saksamaa põgenikelaagrit. 1949. aastal õnnestus tal emigreeruda Kanadasse, kus ta asus õppima Toronto Ülikooli. Emigrandile kindla ja turvalise arsti või inseneri ameti asemel valis ta oma erialaks hoopis hingeteaduse – psühholoogia. 1954. aastal lõpetas ta Toronto Ülikooli ja jätkas doktoriõpinguid Harvardi Ülikooli juures. 1957. aastal saab ta Harvardi Ülikooli doktorikraadi . Aasta enne seda, 1956. aastal, hakkab ta lektorina tööle Toronto Ülikoolis ja 1965. aastal valitakse korraliseks psühholoogiaprofessoriks. Viie aasta jooksul (1970-1975) lendab ta praktiliselt iga nädal Yale'i Ülikooli, kus ta peab rööbiti veel teist professoriametit. Akadeemilise karjääri sisse jääb ka 6 aastat tööd Toronto Ülikooli psühholoogiaosakonna dekaanina ja ajakirja Journal of Verbal Learning and Verbal Behavior toimetamine maailma üheks kõige mõjukamaks psühholoogiaajakirjaks. 1985. aastal valitakse Endel Tulving Toronto Ülikooli ülikooli­professoriks ( university professor), tunnustus, mille osaliseks saavad vaid väga vähesed. Vastavalt Toronto Ülikooli sisekorrale peavad kõik professorid 65-aastaselt erru minema. 1992. aastal pidi Endel Tulving, kes füsioloogilistelt näitajatelt on palju paremas vormis, kui enamus 45-aastaseid mehi, vastu võtma Toronto Ülikooli emeriitprofessori tiitli. Praegu jätkab ta oma tavalist seitse -päeva-nädalas tööstiili Rotmani Uurimisinstituudis (Rotman Research Institute at Baycrest Centre ) kognitiivse neuropsühholoogia sektori juhatajana. Igal aastal veedab ta paar kuud Washingtoni Ülikoolis (St Louis), kus ta hoiab Clark Way Harrisoni külalisprofessori õppetooli, ja mõned nädalad Tallinnas, kus ta huviga jälgib imepäraseid muutusi Eesti elus. Kõik kolleegid teavad tema Eesti päritolu, mis on tema karismaatilisuse lahutamatuks koostisosaks. See oli ka üheks põhjuseks, miks Tallinn muutus korraks maailma mälu-uurimise pealinnaks. Tulvingu poolt Tallinnas korraldatud konverents tõi Eestisse koguka osa mälu uurimisega seotud eliidist. Kuna selle kokkusaamise ettekannete põhjal välja antud raamatu pealkiri kuulutab “Tallinna konverents”, siis tekitas see mälu-uurimise ja Eesti vahele veel ühe püsiva seose (Tulving, 2000).
Endel Tulvingule jagunud akadeemiliste tunnustuste nimekiri on aukartustäratavalt pikk. Siinkohal vaid valik kõige olulisematest .
1976/77 - Izaak Walton Killami stipendium ;
1977/78 - Briti Rahvaste Ühenduse külalisprofessor Oxfordis;
1979 - Kanada Kuningliku Ühingu (Royal Society of Canada) liige;
1982 - Howard Crosby Warreni medal (suurim tunnustus eksperimentaalpsühholoogile, mida jagab elitaarne Eksperimentaalse Psühholoogia Ühing ehk Society of Experimental Psychologists);
1983 - Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni autasu väljapaistvate teadussaavutuste eest (Distinguished Scientific Contribution Award
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti psühholooge #1 Eesti psühholooge #2 Eesti psühholooge #3 Eesti psühholooge #4 Eesti psühholooge #5 Eesti psühholooge #6 Eesti psühholooge #7 Eesti psühholooge #8 Eesti psühholooge #9 Eesti psühholooge #10 Eesti psühholooge #11 Eesti psühholooge #12 Eesti psühholooge #13 Eesti psühholooge #14 Eesti psühholooge #15
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 138 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisbethi Õppematerjali autor

Lisainfo

Tuntumad psühholoogid ja nende tegutsemisvaldkonnad.

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (2)

kaarika profiilipilt
kaarika: Hea leid. Sain targemaks.
23:36 04-04-2010
blju profiilipilt
blju: päris põhjalik
18:50 08-02-2011


Sarnased materjalid

106
pdf
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
148
docx
NEUROPSÜHHOLOOGIA
56
doc
Sotsiaalpsühholoogia
178
docx
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA
32
doc
õiguspsühholoogia
28
pdf
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA
524
doc
Arengupsühholoogia
44
docx
Ülevaade psühholoogiast



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun