Norman Aas Prokuratuuri põhiseaduslik asend. Funktsionaal-organisatoorne analüüs Funk tsionaal-organisatoorne analüüs Käimasoleva karistusõiguse ja kriminaalmenetluse reformi käigus on prokuröride menetlusfunktsioonide määratlemise kõrval samavõrd tähtis ka prokuratuuri kui organisatsiooni muutmine kaasaegse demokraat- liku riigi nõuetele ja eesmärkidele ning Eesti põhiseadusele vastavaks õiguskaitseorganiks. Suurimaks ohuks seejuures on suhtumine prokuratuuri kui konkreetsest põhiseaduslikust korrast eemalseisvasse järelevalveorganisse, millel on ajaloo vältel välja kujunenud kindel funktsioon ja struktuur, mis tuleb igal juhul säilitada prokuratuuri integreerimisel ülejäänud ühiskondliku korraga. Siiamaani oli selline seisukoht
ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimees kuulab enne ära Riigikohtu üldkogu ja kohtute haldamise nõukoja arvamuse kandideerija kohta. http://www.kohus.ee/et https://www.riigiteataja.ee/akt/12769841 PROKURATUUR Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. Prokuratuur on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb lähtudes seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest. Riigiprokuratuuri prokurörid on riigi peaprokurör, juhtivad riigiprokurörid, riigiprokurörid ja abiprokurörid. PÄDEVUS AMETISSE MÄÄRAMINE AMETIST VABASTAMINE
õigust kaitsta ennast ise? Seda õigust tunnistatakse selleks, et juhul kui isikul on välja kujunenud kindel veendumus, et ta tahab ennast ise kaitsta, siis kui seda talle mitte lubada, on tal pärast raske menetluse resultaadiga leppida, talle jääb ikka arvamus, et kui tal oleks olnud võimalik ennast ise kaitsta oleks tulemus olnud talle soodsam. 9) Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip - Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Ei piisa sellest, et antud asutused sisuliselt ei ole erapoolikud. Tähtis on see, et nad ei tohi tekitada isegi kahtlust erapoolikuses. Selleks ongi ette nähtud näiteks kohtunike taandamise obligatoorsed alused - kriminaalasjades ei tohi kohtu koosseisu kuuluda isikud, kes on
Milleks siis tunnistada õigust kaitsta ennast ise? Seda õigust tunnistatakse selleks, et juhul kui isikul on välja kujunenud kindel veendumus, et ta tahab ennast ise kaitsta, siis kui seda talle mitte lubada, on tal pärast raske menetluse resultaadiga leppida, talle jääb ikka arvamus, et kui tal oleks olnud võimalik ennast ise kaitsta oleks tulemus olnud talle soodsam. 9) Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip - Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Ei piisa sellest, et antud asutused sisuliselt ei ole erapoolikud. Tähtis on see, et nad ei tohi tekitada isegi kahtlust erapoolikuses. Selleks ongi ette nähtud näiteks kohtunike taandamise obligatoorsed alused - kriminaalasjades ei tohi kohtu koosseisu kuuluda
Eri õiguskaitseasutuste sõltumatuse võrdlus Õiguse kindlustamiseks ühiskonnas on vajalik, et eksisteeriks teatav süsteem, mis tagaks õigusnormide järgimise. Selle jaoks on igas riigis erinevate ülesannetega asutustest moodustunud süsteem, kuhu kuuluvad kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler ja kohtuotsuste täitmise asutused. Õiguskaitseasutuste sõltumatuse all peetaksegi silmas, nende asutuste kohustust õiguslike küsimuste lahendamisel olla sõltumatud ja tegutseda kooskõlas seadustega. Sõltumatuse tagamine õiguse rakendamisel on ilmselgelt oluline. Kui õigust rakendavad organid oleks mõjutatavad kellegi poolt oma tegevuses, oleks paratamatus, et selle tegevuse resultaat oleks alati soodsam selle poole jaoks kellest
Kohtudirektor allub nii kohtu esimehele kui justiitsministrile ning korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist, valmistab ette kohtu eelarve taotluse, käsutab eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest. Kohtu õigusemõistmistegevust puudutavad otsused (nt tööjaotusplaani kinnitamine) võetakse vastu kohtuasutuse kõigist kohtunikest koosneval kohtu üldkogul. Maakohtud Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil, kriminaal ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Eestis on neli maakohut: Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus ja Pärnu Maakohus Maakohtusse pöördumise õigus Kui inimene tahab esitada maakohtule avalduse või muu dokumendi, võib ta selle viia ükskõik millisesse vastava maakohtu kohtumajja. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades
sunni tunnistuse andmiseks iseenda või oma lähedase vastu. Vahetut sundi ei ole lubatud kohaldada ütluse, arvamuse või seletuse saamiseks. Põhimõte on, et inimväärikust tuleb austada, menetlus ei tohi tekitada inimeses teravat kõlbelist konflikti ja sundida teda valima iseenda ning oma lähedaste hoidmise ja kaitsmise ning sellega vastuollu mineva õigusliku kohustuse vahel. Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip Kohtute sõltumatus on sätestatud PS §-s 146 Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Erapooletus on õiglase kohtuotsuse vundament. Kodanike veendumus kohtuniku erapooletuses tagab usalduse kohtumõistmise vastu. Sõltumatus tähendab seda, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ning tegutsema kooskõlas seadusega
Loengute materjalid EV PS Kohtute seadus Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus Prokuratuuriseadus Jne Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid Õiguskaitsesüsteem- ühiskonnas eksisteeriv teatav süsteem, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad järgmised õiguskaitseasutused: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused. Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste
läbiviimine taotleva riigi menetlusseaduse järgi. Ajaline kehtivus KrMS kohaldamine ei sõltu menetletava kuriteo toimepanemise ajast kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat. Varasema menetlusseaduse kehtivuse ajal alanud menetlused viiakse lõpule varem kehtinud seaduse järgi. Kriminaalmenetluse algus ja lõpp. 1) algab sellest, et uurumisasutus või prokuratuur alustab esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga tingimusel, et - On olemas krm-e ajend (kuriteoteade) ja alus kuriteotunnuste (asjaolude) ilmnemine. Alustamiseks piisab objektiivse süüteokoosseisu nende tunnuste sedastamisest, mis puudutavad tegu. Kriminaalmenetlus - põhjalikumad uuringud objektiivse süüteokoosseisu kaks elementi: tagajärje ja põhjusliku seose
segamiseta.“ Paragrahv 25 kohaselt peetakse oluliseks advokaatide kutseliitude ja valitsuste koostööd, et tagada kõigile tõhus ja võrdne õigusabi kasutamine. Vabariigi president Lennart Meri rõhutas oma kõnes Eesti Advokatuuri 75. aastapäeva aktuskontserdil 8. juunil 1994 advokaadi ja advokaatkonna sõltumatust, tehes seda artikli autori hinnangul väga selgelt ja tabavalt: „Advokaadi sõltumatus eeldab sellist riiklikku korraldust, kus advokaadi amet on kaitstud kõrva- liste mõjustuste ja ennekõike poliitilise ja avaliku võimu surve eest. Sõltumatuse tagatiseks võib olla üksnes advokaatkonna autonoomia. Järelevalve advokaatide üle tooks kaasa moonutatud õigusemõistmise, frisee- ritud ebaõiguse, mille koledat hinda me kõik värskelt mäletame. Riik peab arvestama advokaaditöö põhi- printsiipe oma seadusandluses ja igapäevases töös ning neid austama
liikmesriigis välditakse ja koondatakse kriminaalmenetluse läbiviimine ühte riiki. 1.3. Kriminaalmenetluse printsiibid (süütuse presumptsioon, menetluse keel, avalikkus, õiguste tagamine, vahenditus- suulisus, taandamine): 1) Riiklikkuse põhimõte (§ 5) –kriminaalmenetlust alustatakse ja teostatakse Eesti Vabariigi nimel. 2) Kohustuslikkuse ehk legaliteedi põhimõte (§ 6) – kuriteo asjaolude ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või puudub alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks. 3) Süütuse presumptsioon (§ 7) – kedagi ei tohi käsitleda süüdlasena enne, kui tema kohta on jõustunud kohtuotsus. Kriminaal- menetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust ja kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Süüd peab tõendama riik läbi oma uurimisasutuste.
1. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja organisatsiooni printsiibid Õiguskaitsesüsteemiks nimetatakse teatavat ühiskonnas eksisteerivat süsteemi, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks ühiskonnas täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka
1. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja organisatsiooni printsiibid Õiguskaitsesüsteemiks nimetatakse teatavat ühiskonnas eksisteerivat süsteemi, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks ühiskonnas täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka
kaebuse alusel; 8) isiku surma korral, välja arvatud juhul, kui menetlus kriminaalasjas on vajalik surnu rehabiliteerimiseks või teise isiku suhtes kriminaalasja uuendamiseks uute asjaolude avastamisel; 9) isiku suhtes, kelle kohta on jõustunud kohtuotsus samas süüdistuses või kohtumäärus kriminaalasja lõpetamise kohta samal alusel; 10) isiku suhtes, kelle kohta samas süüdistuses on uurija või prokuröri tühistamata määrus kriminaalasja lõpetamise kohta. 3. Kriminaalmenetluse printsiibid(süütuse presumptsioon, menetluse keel, avalikkus, õiguste tagamine, vahenditus-suulisus, taandamine) § 7. Süütuse presumptsioon (1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. (2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust.
advokaadiga. 10) Keeld sundida ütluste andmisele enda ja oma lähedaste vastu - Norm keelab üheselt igasuguse, nii psüühilise kui ka füüsilise sunni tunnistuse andmiseks iseenda või oma lähedaste vastu. 11) Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip - Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Sõltumatus tähendab seda, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ning tegutsema kooskõlas seadusega. Kompetentsuse nõue eeldab õiguskaitseasutustes teenistuses olevatelt isikutelt teatavat kvalifikatsiooni. 12) Süütuse presumptsiooni printsiip - Süütuse presumptsiooni üldmõiste sisaldab endas järgmisi üksikõigusi ja põhimõtteid: õigus süütuse eeldusele; süü tõendamiskoormise asetamine riigile; õigus
paberkandjal materjalid. Riigiteatajas kohtupraktika kokkuvõtted. 95% kokkuvõtetest on kasulik. Kuidas läheneme kriminaalmenetlusele? - Funktsionaalne, mitte institutsionaalne; - Keskelt väljapoole, mitte väljast keskele; - Eesmärgist lähtuv. Põhimenetlus kohtus Miks on hea, kui kohtusaalis on pealtvaatajad? Nad hoiavad kohtunikku vaos, kohtunik kontrollib ja jälgib hoolikalt, mida räägib, kuidas kohut mõistab. Lõuna-Euroopas prokurör nagu kohtunik, vahetegemine on minimaalne. Pigem põhja pool öeldakse, et prokurör on täitevvõimu käepikendus ja vahetegemine on väga suur. Mittu vandekohtunikku on USA kohtus? Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis, seal vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku. Eestis pooled paigutatud vastamisi (lauad), USAs pigem kohtuniku poole. Austrias prokurörid kohtuniku käepikendused – ka neil on seljas talaar, punase kraega. Kohtukoosseisu 4 erinevat varianti:
Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. Õiguskantsler teeb Riigikogule põhiseaduse §-des 76, 85, 101, 138, 153 ettenähtud juhtudel ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks. 3. Prokuröri ülesanded: Siia ma muud ei leidnud vbl võiks siis otsida veel kuskilt PROKURATUURI PÕHIMÄÄRUS Par6 Prokuratuuri ülesandeks on: 1) kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamine; 2) seaduslikkuse järelevalve kohtueelse uurimise asutuseks olevate jälitusametkondade jälitustegevuse üle kuritegude avastamisel või kriminaalasjade kohtueelses menetluses; 3) riikliku süüdistuse esindamine kohtus;
Kaitse teostatakse kokkuleppel kliendiga või on riigi poolt määratud kaitse. Kaitse õiguse rikkumise küsimuse tõstatamine on üks advokaatide levinum relv ja selle küsimuse suhtes on kohtud väga tundlikud. Kas isikul on õigus ise ennast kaitsta?- kui soovib, siis jah. 9.Erapooletuse, sõltumatuse ja kompententsuse printsiip- erapooletuse põhimõte on oluline, sest kui isik on nt kedagi tapnud, siis uurija peab säilitama erapooletuse ka selle isiku suhtes. Sõltumatus tähendab, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ja tegutsema kooskõlas seadustega. Kompetentsus ennekõike tähendab seda et kohtueelses menetluses on uurijatel teatud kompetentsi nõuded, uurijana ei saa tööta iga inimene, kes tänavalt lihtsalt tuleb, peab olema vähemalt sisekaitseakadeemia haidus. Õiguskaitseorganid enda töötajate kvalifikatsiooni tõstmisega pidevalt tegelevad. Ka advokatuur
1 International Covenant on Civil and Political Rights. Vastu võetud ÜRO-s 16. detsembril 1966. Selle art 14 deklareerib õiguse pädevale, sõltumatule ja erapooletule kohtule. Arvutivõrgus: http://www.unhchr.ch/html/menu3/b/a_ccpr.htm (28.03.2006). Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Vastu võetud Euroopa Nõukogus 4. novembril 1950. Selle art 6 dekla- reerib samuti õiguse õiglasele asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõist- mise volitustega institutsioonis. Euroopa Nõukogu soovitus R (94) 12 kohtunike sõltumatuse, töö tõhususe ja rolli kohta. Vastu võetud 13. oktoobril 1994. Selle I põhimõtte art 2 käsitleb kohtunike sõltumatust ja rõhutab alapunktis b, et täidesaatev ja seadusandlik võim peavad tagama kohtunike sõltumatuse ja selle, et ei astutaks samme kohtuniku sõltumatuse ohustamiseks. Arvutivõrgus: http://www.coe.ee/?op=body&id=191
Vastu võetud 7. aprillil 1938. RT 1938, 36, 315. Vabariigi President määras käskkir- jaga nr 46 alates 1. septembrist 1938 esimeseks õiguskantsleriks Anton Palvadre (RT 1938, 75, 691). 26 Õiguskantsleri instituut sisaldus nii Riigivanema poolt Rahvuskogule esitatud ja Rahvuskogu töö aluseks võetud põhiseaduse eelnõu §-s 44 kui ka Rahvuskogu esimese koja eelnõu §-s 47. Vt Põhiseadus ja Rahvuskogu. Tallinn, 1937, lk 477 ja 495. Riigivanema eelnõu lisas õiguskantslerile prokuratuuri juhi funktsiooni. 27 J. Uluots (viide 22), lk 28. Vt ka A.-T. Kliimann (viide 23), lk 45 jj. 28 A.-T. Kliimann (viide 23), lk 45. 29 J. Uluots (viide 22), lk 192. Põhiseaduse Assambleel käis 1991. aasta sügisel läbi termin õigushoidja, mis heideti vastavas komis- jonis siiski kõrvale. Vt J. Rätsep. Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee (viide 4), lk 388.
õiguserikkumises põhjendatult kahtlustatava toimetamiseks pädeva riigiorgani ette või tema pakkumineku vältimiseks. Neid aluseid täpsustakse KrMS §-s 130. Kõnealuse paragrahvi lõike 1 kohaselt on vahistamine kahtlustatavale, süüdistatavale või süüdimõistetule kohaldatav tõkend, mis seisneb isikult kohtumääruse alusel vabaduse võtmises, lõikes 2 rõhutatakse, et kahtlustatava või süüdistatava võib vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel või kohtumääruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. Seega annab põhiseadus vabadusõiguse riive õigustatud aluse üldise turvalisuse ja kriminaalmenetluse tagamiseks vahi alla võtmise ehk vahistamise teel30. Kuna vabaduse võtmine on vabadusõiguse raske piiramine, näeb kriminaalmenetluse
Tammikult võeti ebaseaduslikult võimalus saada prokuröripensioni, mille saamise eelduseks on pensionile jäämine prokuröriteenistuses olles. Analüüsige, millise haldustegevuse liigiga on tegemist Riigi peaprokuröri käskkirja nr RP-3-1/17723 puhul ning kas see on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane. Väljavõtted õigusaktidest ATS § 86. Teenistusest vabastamise õigus Ametniku võib teenistusest vabastada ametisse nimetamise õigust omav isik. Prokuratuuri seaduse § 16. Prokuröri ametisse nimetamine (5) Eriasjade prokuröri, ringkonnaprokuröri ning abiprokuröri nimetab ametisse riigi peaprokurör prokuröride konkursikomisjoni ettepanekul. ATS § 92. Teenistusest vabastamine ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu (1) Ametniku võib teenistusest vabastada asjaolu tõttu, millest nähtub ametniku teadmiste ja oskuste vähesus teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastavas ulatuses ning
Seega ei ole riigiprokuratuuril mingit kaalutlusõigust,vaid tingimuste täitmise korral on leebustaotlejal seadusest tuleneva garantii tema suhtes menetluse lõpetamise kohta. Juhul kui kriminaalmenetlus on juba algatatud,on isikul võimalik leebusetaotluse alusel saada immuunsus üksnes juhul,kui urimisasutustel ei ole piisavalt tõendeid süüdistuste esitamiseks ning leebusetaotleja taotluse ja sellele lisatud tõendite abil on prokuratuuri 10 hinnangul võimalik jõuda süüdistuse esitamiseni.Eelnimetatud põhimõte tuleneb kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv 205¹ lõikest 2.Ka selle põhimõtte rakendamise eeltingimusek on ,et isik oleks esitamine leebusetaotluse esitaja ning et isik ei oleks leebusetaotlusega hõlmatud kuritegude toimepanemise algataja. Oluline on tähele panna,et erinevalt 1.lõikes sätestatud kriminaalmenetluse lõpetamise kohustuslikkusest on 2
Maris Kuurberg Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis Euroopa Inimõiguste Kohtus Eesti suhtes tehtud lahendid Käesolevas artiklis keskendutakse õiguskaitsevahenditele, mida tuleb riigisiseselt enne menetluse pikkuse peale Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumist kasutada.*1 Nimelt annavad EIK 4. jaanuaril 2012 tehtud kaebuste vastuvõetamatuks tunnistamise otsused asjades Urmas Velleste vs. Eesti*2 ja Juri Andre- jev vs. Eesti*3 põhjust rõhutada, et menetluse pikkusega seotud kaebuste puhul on Eestis olemas tõhusad õiguskaitsevahendid, mis tuleb esmalt riigisiseselt ammendada. Üldjuhul peaks riigisiseste otsustega vastav menetlus ka lõppema. Vaid siis, kui riigisisene otsus ei ole kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni*4 (edaspidi konventsioon) ja seda tõlgendavas EIK praktikas väljakujunenud põhi- mõtetega, v�
3.1.6. Kohtunikud KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM 3.1.7. Õigusemõistmise printsiibid tähendab eelkõige kirja pandud üldiste õigusnormide alusel õigluse, moraali ja 4. Erinevate riikide kohtusüsteemide võrdlus võimaliku käitumise tagamist. 5. Advokatuur 6. Prokuratuur 1.2.2. Anglo-ameerika õigussüsteem 7. Õiguskantsler 8. Notariaat Common Law tähendab õigust, mille on loonud kuninga määratud kohtunikud, 9. Kohtutäiturid kes lahendasid eravaidlusi ja kriminaalasju üksikjuhtumitena (casus või case). 10
3.1.7. Õigusemõistmise printsiibid tähendab eelkõige kirja pandud üldiste õigusnormide alusel õigluse, moraali ja 4. Erinevate riikide kohtusüsteemide võrdlus võimaliku käitumise tagamist. 5. Advokatuur 6. Prokuratuur 7. Õiguskantsler 1.2.2. Anglo-ameerika õigussüsteem 8. Notariaat 9. Kohtutäiturid Common Law tähendab õigust, mille on loonud kuninga määratud kohtunikud, 10. Politsei ja siseministeerium kes lahendasid eravaidlusi ja kriminaalasju üksikjuhtumitena (casus või case).
see ongi käesoleva essee teema tavalise inimese seisukohalt. ÕIGUS PEAB VABADUSE JA DEMOKRAATIA TINGIMUSTES TEENIMA ÕIGLUST: Eesti Vabariigi Põhiseaduse preambul sõnastub Eesti Vabariigi kui riigi "mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele". Õigusrikkumiste jälitamisel-avastamisel, uurimisel ja süüdistuse esitamisel on juhtroll loomulikult riigi käes politseilised uurimisorganid (kapo ja kripo) ning prokuratuur on riigi instrumendid kahtlustuste uurimisel; advokatuur peab tagama süüdistatu õiguste kaitse ja uurimise menetlustoimingute vastavuse kehtestatud normidele; kohus peab erapooletult ja sõltumatult kaaluma süüdistuse (riigi) ja kaitse (sõltumatute advokaatide) argumente. Inimene peab lootma, et teda koheldakse õiguskaitse süsteemis õiglaselt. Meie aja Euroopa tippkirjanik Michel Houellebecq väljendab seda nii: "... füüsiline turvatunne
Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena ning seda asjaolu loetakse kohtuniku sõltumatuse üheks põhitagatiseks. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikohtu liikmed nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riiklik süüdistaja Riikliku süüdistuse esindamine kuulub prokuratuuri ülesannete hulka. Prokuratuuri ülesanded, prokuratuuri korraldus ja prokuröriteenistus on reguleeritud Prokuratuuriseadusega. Riiklikku süüdistust esindab prokuratuur üksnes kuriteoasjade arutamisel kohtumenetluses. Väärteomenetluses prokuratuur ei osale. Eesti Pank Eesti Panga olemus ja roll Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank, kes hoiab käigus Eesti rahasüsteemi ehk teostab riigi rahapoliitikat. Eesti Panga missioon on tagada hinnastabiilsus Eestis. Stabiilne hinnatase annab nii
põhiseadusega vastuolus olevaks ja karistusjärgne kinnipidamine jäi Valdmetsa otsuses rahuldamata. 2 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10m Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 HARJU MAAKOHTU OTSUS JA SEISUKOHT3 PS § 20 järgi võib isikult võtta vabaduse ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Harju maakohus leidis, et oletuste ja prognooside alusel ei ole kelleltki õigust vabadust võtta, jättes adekvaatse vastuse prokuröri soovile andmata ja pööramata erilist tähelepanu asjaolule, et Koemets on tõenäoliselt ühiskonnale ohtlik ka pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Maakohtu hinnangul ei välista karistusjärgse kinnipidamise karistuslikku iseloomu see, kui nimetada see mittekaristuslikuks meetmeks (nagu see karistusseadustikus liigitatud on). Karistusjärgne kinnipidamine vastab maakohtu seisukohalt vabaduse võtmisele ja
kohustuse mittejärgmist".35 2002. aasta lõpuks oli notariaadireform Eestis lõppenud ja Eestis oli üles ehitatud ladina mudelil baseeruv notariaat. Tänu õigusloomeprotsessis osalejate suurele tööle võib väita, et üleminek riiklikult nõukogulikku tüüpi notariaadilt ladina tüüpi notariaadile on läbitud ja sõltumata probleemidest, mis seisid reformi teel, on suudetud sälitada notariaadi põhiprintsiibid: notari sõltumatus, erapooletus, ametisaladuse hoidmise kohustus, tsiviilvastutus ja ametikindlustus. 33 M. Allik. Notariamet Eesti notariaadi seaduse uue eelnõu valguses. Kinnistusraamatu- ja notaripäevad 2000. Ettekanned. Justiitsministeerium, Tallinn, 2001, lk 82-85. 34 P. Press. Mõtteid Notriaalreformist. Eesti notariaadi X aastapäev. Notarite Koda, Tallinn, 2003, lk 35. 35 K. Sepp. Eesti notariaat reformiteel. Eesti notariaadi 5. astapäev
liikmesriikide tasemel ning meetme ulatuse või toime tõttu on eesmärgid paremini saavutavad ühenduse tasandil. 6) Sidususe printsiip - vajadus arvestada juba olemas olevate liikmesriikide kriminaalõiguse süsteemidega, kui ka vältida vastuolusid liidu õiguse siseselt. Finantskuritegevuse kriminaliseerimise pooltargumendid: - Õigusraamistiku tugevdamine ja ühtsustamine - Kaudselt ka üksikisikute huvide kaitse - Euroopa prokuratuuri vajalikkus, sest see oleks üks organ, mis spetsialiseeruks sellele ja tänu suunatusele oleks tegevus ka tõhusam - Suurtes summades raha konfiskeeritud – see neile enda operatsioonide rahastamiseks? - Isikute tervise kaitse – illegaalsete uimastite konfiskeerimine? - Isikute usalduse kasv riigi suhtes, kui suurkorporatsioonide pettused avalikustatakse - Kriminaliseerimine on oluline probleem kodanike jaoks – nad tahavad, et nende huvisid kaitstaks
Hent Kalmo Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust? Weimari vabariigi ajal vaidlesid Saksa juristid palju selle üle, kes peaks kaitsma riigi põhiseadust. Lahkarvamusi tekitas toona peamiselt küsimus, kas järelevalvaja rolli sobib paremini president või kohus. Need, kes kõnelesid presidendi poolt, – tuntuim nende hulgas oli Carl Schmitt*1 – väitsid, et seaduste hindamine põhiseaduse mõõdupuuga erineb tavapärasest kohtupidamisest, sest on olemuselt poliitilist laadi tegevus. Seda väidet toetavate autorite arvates ähvardas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus sundida poliitiliste otsuste langetamise liigkitsastesse õiguslikesse raamidesse. Teised õigus- teadlased – eeskätt Hans Kelsen*2 – väitsid vastu, et igasuguse õigusemõistmisega kaasneb mõningal määral vaba otsustamine. Seetõttu ei saavat tavapärast kohtupidamist kui õiguslikku tegevu
ÜHINGUÕIGUS 2016 1. Ühinguõiguse alused Ühinguõigusliku regulatsiooni alused on kindlaks määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses52. Põhiseaduse § 31 kohaselt on Eesti kodanikel, ning kui seadus ei sätesta teisiti, siis ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seaduses võib sätestada nende õiguste kasutamise tingimused ja korra.53 Ettevõtlusvabadusele kehtestatavad „piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see normi legitiimse eesmärgiga on põhjendatav. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga“.54 Riigikohtu hinnangul riivab ettevõtlusvabadust avaliku võimu iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tege
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
