Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Norman Aas*1
Eesti prokuratuurisüsteem 
rahvusvaheliste standardite 
valguses
1. Sissejuhatus
1998. aastal jõustunud prokuratuuri  seadusega*2 ( ProkS ) ja 2004. aastal toimunud kriminaal  menetluse 
reformiga muutus suuresti ka prokuratuuri roll kriminaal menetluses. Seejuures püüti parimatest rahvus-
vahelistest eeskujudest lähtudes ühendada kahte mõneti vastandlikku eesmärki: ühest küljest garanteerida 
prokuratuurile oma üles annete täitmiseks piisav sõltumatus , teisest küljest tagada selline organisatsiooni-
line üles ehitus, et prokuratuur saaks efektiivselt ja ühetaoliselt ellu viia riigi kriminaal poliitikat.
Viimastel aastatel on Eestis taas tekkinud intensiivne debatt prokuratuuri sõltumatuse ja vastutuse 
teemadel . Ajuti on need vaidlused läinud küllaltki tuliseks ja lisaks rikkalikele meedia kajastustele on pro-
kuratuur viimasel ajal mitu korda tõusnud nüüd juba otseselt poliitiliste debattide, ja julgeks ka öelda, et 
rünnakute objektiks , mis on päädinud näiteks nõudega taastada prokuratuuri üle tsiviil kontroll ja moodus-
tada parlamendis vastav erikomisjon.*3
Seetõttu kerkib paratamatult küsimus, kas Eesti prokuratuuri süsteemi üles ehitusel on tehtud mingeid 
vigu. Kuigi meil toimuv arutelu võibki esmapilgul tunduda üksnes Eesti põhjustest tingitud, siis probleemi 
rahvus vahelisest aspektist vaadates see nii ei ole. Täna toimub paljudes Euroopa riikides ja rahvus vahelistes 
organisatsioonides nii teaduslik kui ka aktiivne poliitiline diskussioon prokuratuuri süsteemi üles ehituse 
üle ja see ei näi vaibuvat. Selle tõestuseks võiks mainida vaid kahte viimase aja silma torkavamat prokura-
tuuriga seotud institutsionaalset konfl ikti Euroopas.
Poolas oli justiits ministri ja peaprokuröri amet ühendatud ühes inimeses. Praktika tõestas aga seda, et 
selline süsteem ei ole parim lahendus prokuratuuri üles annete objektiivseks ja erapooletuks täitmiseks.*4 
See tõi kaasa erinevaid konfl ikte, mis kulmineerusid 2007. aastal, kui Poola toonane justiits minister ja pea-
prokurör alustas kriminaal menetlust Poola Prokuröride Assotsiatsiooni juhi vastu, sest ühing üritas seista 
prokuröride sõltumatuse eest ja heitis peaprokurörile ette poliitiliselt motiveeritud sekkumist konkreetse-
tesse kriminaal asjadesse. Vastuolu oli suur, ulatudes mitmesse rahvus vahelisse organisatsiooni. Freedom  
House*5 võttis selle juhtumi kokku 2008. aastal Poola õigus süsteemile antud hinnangus : „Eksperdid on 
seisu kohal, et niikaua kuni justiits minister on ühtlasi ka peaprokurör, ei ole kohta autonoomsele ja poliiti -
liselt mõjutamata prokuratuurile.“*6 Asi rahunes alles pärast seda, kui uus valitsus otsustas justiits ministri 
ja peaprokuröri institutsiooni lahutada. Selle kohane seadus jõustus 2010. aastal.

Artikkel kajastab autori isiklikke seisu kohti.
2  RT I 1998, 41, 625; RT I, 16.03.2011, 2.
3  Vt nt 09.02.2010 algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seadus (683 SE). Arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee/?page
=eelnou&op=ems&emshelp=true&eid=919753&u=20111101140030.

A. Pogorzelski. Organization of Prosecution Services and Their Attitude to the Cabinet and to the Ministry of Justice. – Státní 
Zastupitelství 2009/7-8, lk 30.
5  Freedom House on tuntud rahvusvaheline mittetulundusorganisatsioon peakorteriga Washingtonis, mille eesmärgiks on 
edendada maailmas demokraatiat, poliitilist vabadust ja inimõigusi. 
6  Freedom House. Nations in Transit – Poland (2008). Arvutivõrgus: http://www.freedomhouse.org/template.cf m?
page=47&nit=463& year =2008.
JURIDICA  VIII/2011
559
Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses
Norman Aas
Teise äärmusena võib välja tuua Itaalia, kus prokuratuur on olnud täitev  võimust sõltumatu institut -
sioon , kuuludes sisuliselt kohtu võimu hulka. Kuid ka selline süsteem ei ole taganud võimu harude rahu-
likku koos eksisteerimist. Nii on sealse valitsusjuhi ja prokuratuuri vastuolu mitu korda üle rahvus vahelise 
uudise künnise jõudnud. Seejuures on Silvio Berlusconi teinud muuhulgas ettepaneku, et Itaalias tuleks 
läbi viia reform , mille käigus moodustataks parlamendi juurde komisjon , mis hakkaks prokuratuuri üle 
järele valvet teostama . Parlamendil peaks seejuures olema õigus jagada prokuratuurile juhtnööre, milliste 
juhtumitega tegelda, millistega mitte ning missugune peaks olema pädev strateegia nende uurimisel .*7
Kuigi toodud näited on mõneti äärmuslikud, tuleb siiski tõdeda, et erinevalt kohtu  süsteemist ei ole 
Euroopa riikides tänase päevani täielikult ühtset arusaama prokuratuuri põhiseaduslikust asendist ja tema 
sõltumatusest. Erinevad prokuratuuri süsteemid on välja kasvanud eri õigus kultuuridest ega ole ühtset 
mudelit, mis sobiks kõikidesse riikidesse. Nii erineb prokuratuuri roll riikides, kus on kasutusel inkvisit-
siooniline kriminaal menetlus, suuresti nendest , kus on esiplaanil võistlev menetlus. Samuti on suured eri-
nevused selles, kas prokuröril on eeluurimises juhtiv roll või mitte. On õigus süsteeme, kus kehtib täielik 
legaliteedi printsiip, ja on riike, kus prokurör võib jätta süüdistuse esitamata, kui selleks puudub avalik huvi 
(kehtib oportuniteedi printsiip*8). Mõnes riigis on vande kohus või osalevad professionaalsete kohtunike 
kõrval ka tavakodanikud (kaas istujad), mis avaldab samuti mõju kriminaal menetluse reeglitele ja prokura-
tuuri üles annetele. Mõned riigid lubavad erasüüdistust, teistes on süüdistus  monopol prokuratuuril. Ühte-
des riikides on kannatanu kriminaal menetluses menetlus pooleks, teistes riikides on nad tavalise tunnistaja 
staatuses jne.
Samuti on erinevalt reguleeritud suhted uurimis  asutuste ja prokuratuuri vahel. Paljudes riikides peab 
uurimis asutus põhimõtteliselt järgima prokuratuuri korraldusi, kuigi tegelikkuses viiakse eeluurimist läbi 
küllaltki iseseisvalt. Teises riikides on uurimis asutused prokuratuurist sõltumatud. On ka kolmas mudel, 
kus politsei ja prokuratuur on integreeritud ühte institutsiooni.
Tänaseks päevaks on eri süsteemid üksteist aga niivõrd palju mõjutanud, et tõenäoliselt päris puhast ja 
algupärast prokuratuuri süsteemi ei ole enam üheski Euroopa riigis. Näiteks vande kohus, mis pärineb com-
mon law
 süsteemist, on täna kasutusel ka teistes õigus kultuurides. Samas prokuratuur kui institutsioon oli 
common law maade jaoks algupäraselt võõras, kuid täna on loodud see enamikus üldise õigusega maades.
Kuigi prokuratuuri süsteemide erinevus peegeldab paljuski kriminaal justiits süsteemide erinevusi, on 
täpsema analüüsi käigus siiski võimalik identifi tseerida tunnused ja väärtused, mis on ühised kõikidele 
modernsetele õigus süsteemidele.
Esiteks kõik Euroopa riigid peavad kriminaal süüdistust üheks riigi põhifunktsiooniks. Kuritegu kui sel-
line on rünnak kogu ühiskonna vastu, kuigi samal ajal võib see kahjustada ka konkreetset ohvrit. Nimetatud 
põhjusel on enamik õigus süsteeme võtnud süüdistus monopoli riigi kanda. Kui tsiviil korras kahju hüvi-
tamise peamiseks eesmärgiks on restitutsioon , siis karistus kuriteo eest täidab ka muid eesmärke. Kuna 
karistus kuriteo eest ja sellega kaasnevad kaudsed tagajärjed (nt teatud ameti kohal töötamise keeld, teis-
tesse riikidesse liikumise piirangud jne) võivad olla süüdlase jaoks väga rasked, siis on kriminaal menetluse 
protsessuaalsed standardid (tõendamistase, kaitse õigus jne) rangemad võrreldes tsiviil protsessiga.*9
Seetõttu on tänaseks päevaks, vaatamata prokuratuuri süsteemide erinevusele, välja kujunenud suhteli-
selt ühene rahvus vaheline arusaam, millistele miinimum standarditele peaks prokuratuur vastama, et täita 
efektiivselt talle antud õigus riiklikku rolli.*10 Kokku võtlikult peab riik tagama sellise riikliku süüdistuse süs-
7  Raadio Vaba Euroopa, 07.12.2000.
8  Tuleb arvestada, et oportuniteedi printsiibil on vältimatult piirid, sest oportuniteedi kohaldamine ei saa muutuda seadus-
andlikuks tegevuseks. Riigiti oportuniteedi printsiibi kohaldamise kord erineb, ulatudes prokuröri diskretsioonilisest õigusest 
mitte alustada kriminaal menetlust kuni õiguseni lõpetada kriminaal menetlus üksnes kohtu sanktsiooniga (Saksamaal). 
Samas peetakse oluliseks prokuröri diskretsiooni  pädevuse kaasnähtuseks seadust selgitavaid juhiseid, mille tähtsust õiguse 
ühetaolise kohaldamise jaoks ei saa alahinnata.
9  CDL-AD(2010)040. Report on European Standards as Regards the Independence of the Judicial System: Part II – The 
Prosecution Service . Adopted by the Venice Commission at its 85th plenary session (Venice, 17–18 December 2010), p. 11–13 
(edaspidi European Standards).
10  Vt nt „Guidelines on the Role of Prosecutors“. Adopted by the Eighth United Nations Congress on the Prevention of Crime 
and the Treatment of Offenders, Havana, Cuba, 27 August to 7 September 1990. Arvutivõrgus: http://www2.ohchr.org/
english /law/pdf/prosecutors.pdf; Standards of professional responsibility and statement of the essential duties and rights  
of prosecutors. Adopted by the International Association of Prosecutors on the 23. April 1999 (edaspidi IAP Standards). 
Arvutivõrgus: http://www.iap-association.org/ressources/Standards_English.pdf ; Recommendation Rec(2000)19 of 
the Committee of Ministers to member states on the role of public prosecution in the criminal justice system. Adopted by 
the Committee of Ministers on 6 October 2000 at the 724th meeting of the Ministers’ Deputies (edaspidi Rec(2000)19). 
560
JURIDICA VIII/2011
Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses
Norman Aas
teemi olemasolu, mille raames kõrgetele ameti alastele ja isiku omaduste nõudmistele vastavad prokurörid  
saaksid oma tööd teha õiglaselt ja erapooletult.
Alljärgnevalt analüüsitaksegi prokuratuuri suhtes kehtivaid peamiseid rahvus vahelisi standardeid 
lähemalt ja antakse hinnang, kas Eesti prokuratuuri süsteem nendele vastab.
2. Prokuratuuri peamised organisatsioonilised mudelid
Põhiseaduses kirjeldatud võimude lahususe põhimõte loob teatavasti kolm demokraatliku legitimatsiooni 
struktuuri (seadus andlik, täide  saatev ja kohtuvõim ) ning ükski riigi võimu akt ei tohi jääda välja poole ühte 
neist.*11 Kõik kolm võimuharu erinevad üksteisest selgelt organisatsiooni struktuuri, moodustamis viisi, 
otsustamis situatsioonide ja -menetluse ning ka otsuste siduvuse poolest. Seega teatava organi kompe-
tentsi määramise juures ei tule juhinduda mitte talle antavate üles annete materiaalsest sisust, vaid nende 
struktuurist*12, s.t iga funktsiooni kandja tohib täita ainult neid ülesandeid, mille täitmine tal struktuurselt 
on võimalik. Sealhulgas eeldab demokraatlik põhiseadus  süsteem eksekutiiv võimu hierarhilist organisat-
siooni.*13
Teaduslikud vaidlused prokuratuuri põhiseadusliku asendi üle ei taha aga lõppeda.*14 Osa autoreid  
näeb prokuratuuri ilma probleemideta täitev võimu osana koos kohustusega järgida valitsuse poliitikat. Tei-
sed seevastu ei pea prokuratuuri aga tavaliseks täide saatva riigi võimu asutuseks, vaid sui generis*15 insti-
tutsiooniks, õigust mõistva võimuga sarnaseks õigus kaitse organiks, mis omab nii kohtu- kui ka täitev võimu 
tunnuseid, olles sillaks*16 nende vahel ja omandades sel viisil osa autorite arvates isegi neljanda riigi võimu 
staatuse.*17
Arvamuste paljususe üheks aluseks on kindlasti see, et eri riikides, nagu ülal näidatud , on prokuratuu-
risüsteemi ülesehitus ajaloost ja õigus kultuurist tulenevalt praktikas erinevalt lahendatud . Teisalt peitu -
vad põhjused aga erinevates õigus fi losoofi lises arusaamades võimu kolmik jaotusest. Kui seadus andliku ja 
kohtu võimu olemuse ning nende kandjate üle ei ole erilist vaidlust, siis arusaam täitev võimust on tunduvalt 
mitme kesisem ja paljudes riikides on erandeid , mis ei pruugi täna enam kokku sobida Charles Louis Mon-
tesquieu klassikaliste ideedega. Nii arvatakse mõnedes käsitlustes näiteks täitev võimu alla kõik see, mis 
jääb seadus andlikust ja kohtu võimust üle.*18
Enamik rahvus vahelisi standardeid lubab prokuratuuri kui institutsiooni kuulumist täide saatva võimu 
hulka koos sellega kaasnevate riigi ehituslike põhimõtetega (nt hierarhiline üles ehitus) ning keskendub 
Arvutivõrgus: https://wcd.coe.int/ViewDoc.jsp?id=376859&Site=CM ; Resulution „Strengthening the rule of law through  
improved integrity and capacity of prosecution services“. Adipted at the17th session of the U.N. Commission on Crime 
Prevention and Criminal Justice ( Vienna , 14-18 April 2008). Arvutivõrgus:
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses #1 Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses #2 Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses #3 Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses #4 Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses #5 Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses #6 Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses #7 Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses #8 Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses #9 Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses #10 Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses #11 Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses #12 Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor assyk Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Norman Aas
  • Eesti prokuratuurisüsteem
  • Sissejuhatus
  • JURIDICA VIII/2011
  • Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses
  • Prokuratuuri peamised organisatsioonilised mudelid
  • deklaratsioon
  • Prokuratuuri väline ja sisemine sõltumatus
  • Peaprokurör
  • Prokuratuuri aruandekohustus
  • Sotsiaalsed garantiid
  • Kokkuvõte
  • Autorist

Teemad

  • mon law
  • common law
  • European Standards
  • IAP Standards
  • Rec(2000)19
  • sui generis
  • Bordeaux’
  • ministère public
  • Attorney General
  • ex offi cio
  • judicial council

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

125
pdf
Konspekt 2
105
doc
Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
18
pdf
Prokuratuuri põhiseaduslik asend-
28
pdf
Õiguskantsler
1072
pdf
Logistika õpik
20
pdf
Teenistuslik järelevalve kohtunike üle
24
pdf
Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust-Weimari
161
pdf
Juhtimise alused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !