Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20. sajandil (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Vene sõjaväe poolt saastatud piirkonnad

Sissejuhatus Endise Nõukogude Liidu(NL) sõjaväe käsutuses oli Eestis ligi 800 paigas 1565 objekti kogupindalaga 87 147 ha ehk 1,9 % kogu Eesti territooriumist. Sõjaväe käsutuses olnud objektid olid erineva suuruse, otstarbe ja keskkonnaohtlikkusega. Suurimad sõjaväe kasutuses olnud alad olid Aegviidu(33 100 ha), Laeva(13 411 ha), Nursi(3703 ha) ja Värska(1962 ha) polügoon, Paldiski linn koos Pakri poolsaarega(3703 ha), Pakri saared(2447 ha) ja Naissaar(1867 ha). Enim sõjaväe objektidest asus Harjumaal(hõlmates ligikaudu 50 000 ha). 1992

Keskkonnaökoloogia

25

pdf

Referaat - Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse

 Mis on põhjavesi? Põhjavee all mõistetakse maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ja lõhedes olevat vett, mis võib liikuda raskusjõu või rõhu toimel. Kui kaevata või puurida vett läbilaskvasse pinnasesse auk, siis täitub see teatud sügavuses veega. Seejärel kaevises stabiliseerunud surveta veetase on põhjaveetase ja sellest allpool pinnases olev vesi on põhjavesi. Allpool põhjaveetaset on pinnas veeküllastunud (küllastusvöö). Kapillaarjõudude mõjul tõuseb vesi pinnase poorides põhjaveetasemest pisut kõrgemale. Ülalpool põhjaveetaset, mitteküllastunud kihis, sisaldab pinnas erineval määral vett, kuid seda pole võimalik kasutada (niiskus, seotud vesi, infiltreeruv vesi). Maapinna ja põhjaveetaseme vahele jäävat vahemikku nimetatakse aeratsioonivööks. Joonis 1 Maapinnalähedane (enamasti vabapinnaline) ja surveline põhjavesi

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

27

doc

Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis

kiirgust, põhineb enamik mõõtmismeetodeid mingile pinnale sattunud alfa-osakeste loendamisel teatud aja vältel. Kasutatakse ka ionisatsioonikambriga mõõteriistu. [] Lühiajaline mõõtmine Radoonimonitor on mõõteobjektil 2-4 päeva ning selle aja sees toimub pidev mõõtmine (aparaat registreerib 10minuti keskmise tulemuse). Saadud tulemused iseloomustavad vaid hetkeolukorda ja ei ole võrreldavad aasta keskmisega. [] Pikaajaline mõõtmine Meetod on välja töötatud Suurbritannias ja Eesti kasutab Rootsi RKI poolt kohandatud metoodikat, mis põhineb alfa-tundliku filmi detektoritele. Detektorite eksponeerimisaeg mõõdetaval objektil on 2-3 kuud kütteperioodil. Tavaliselt pannakse samale objektile eri ruumidesse 2 mõõdikut ­ korteris näiteks elu- ja magamistuppa ning I korruse elu- ja tööruumidesse või ka keldrikorruste omadesse. Radooni radioaktiivsel lagunemisel jätavad alfa-osakesed plastikule (CR-39) jäljed. Pärast 2,5h-st söövitamist NaOH lahuses

Keskkond

16

doc

Jäätmekäitluse referaat

sulgemisega seotud kulud. Oma olemuselt on jäätmekäitluse mõju nii lokaalne, regionaalne kui ka globaalne. Säästliku arengu printsiipi järgides on oluline jäätmete vähendamine ja taaskasutatavate jäätmete koguse suurenemine, mis peaks omakorda andma loodusvarade kasutamise vähendamise efekti. Meil on olnud põhiliseks käitlusviisiks jäätmete ladestamine. Ladestamise korral on esmaseks keskkonnamõjuks prügilate mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele ning õhu kvaliteedile. Tavajäätmete prügilatesse ladestatakse tegelikult ka segajäätmeid, kus on nii olme-, tööstus- ja põllumajandusjäätmeid. Tavajäätmete prügilatesse veetakse ka reoveesetet, kanalisatsioonisetteid ja ohtlikke jäätmeid. Peab rõhutama, et nii prügilatesse kui ka kõikjale mujale ladestatakse teatud jäätmekogus illegaalselt. Väga paljud prügilad on ilma valveta või valve ei ole ööpäevaringne.

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

20

pdf

Kalmistute mõju keskkonnale - projekt

...................................................................................... 6 Kalmistute keskkonnamõju ........................................................................................................ 6 Inimsurnukeha mikrobioloogia .................................................................................................. 7 Tabel 1: Terve inimese soolestikus esinevad bakterid:.......................................................... 7 Inimkeha mõju pinnasele ........................................................................................................... 9 Bakterite ja viiruste elusolek ja säilumine ............................................................................... 10 Kalmistu kui ladestuspaik......................................................................................................... 11 Bakterite ja viiruste liikumine pinnases ...........................................................................

Keskkonnatehnoloogia

38

doc

Veereostus ja Läänemeri

...............................................................................................................16 1. KAASIK, T. 1990. KESKKONNASÜNDMUS 1983-1987. TALLINN: OLION.........................................16 2. REPOSSI, G. 1984 ELU JA SURMA KÜSIMUS. TALLINN: VALGUS....................................................16 3. SEIDENBERG, S. 1998 ÖKOLOOGIA JA LOODUSHOID. TALLINN: KOOLIBRI.............................16 4. VELNER, H. 1998 KESKKOND JA TEHNIKA. TARTU: EESTI LOODUSFOTO.................................16 5. WIRDHEIM, A. 1992. LÄÄNEMERI MUUTUSTES. TALLINN: AS DETLAR......................................16 6. .HTTP://KULTUUR.ELU.EE/KE482_KEEMIAPOMM.HTM, 17.5.2010.................................................16 7 HTTP://WWW.OHTULEHT.EE/INDEX.ASPX?ID=19123, 17.5.2010........................................................16 LISAD..........................................................................................................................

Keskkonnaõpetus

19

doc

INIMESE OSA AINERINGLUSES

Muud põhjused on jaht, taimede tolmeldajate puudumine, võõrliikide mõju. Tugevateks mõjutajateks on kindlasti ka salakütid ja röövkalapüük. (Bioloogiline mitmekesisus ja liikide hävimine 2008) 6  3. METSADE PINDALA VÄHENEMINE Metsi esineb mitmes kliimavööndis, alates troopilistest vihmametsadest kuni kõrgmägede ja metsatundrate eksistentsi piiril olevate puistuteni. Nende eksisteerimiseks ei sobi liiga kuiv ega liiga märg pinnas. Metsad on nagu planeedi rõivad. Nad pidurdavad tuuli, siluvad temperatuuri kontraste ja puhastavad õhku. Metsi ei ole õige hinnata vaid puiduvaru põhjal. Paljudel juhtudel võivad nende muud omadused ja funktsioonid osutuda puidust tähtsamaks. (Keskkonnaõpetus 2008) Troopilistest metsadest saavad Põhja rikkad riigid näiteks paberitööstuse, ehituse ja mööblitööstuste jaoks väärtuslikku puitu, mida parasvöötmes ei kasva. Nii hävib maailmas miljoneid hektareid troopilisi metsi

Majandus

54

pdf

Geotehnika

Geotehnika eksami küsimused 1. Geotehnika olemus. IG(inseneri geoloogia) ; SM(pinnase mehaanika); FE(vundamendi ehitus). Must kast - valge kast. Võimalused. Lahendatavad kuus ülesannet. Geotehnika analüüsib geoloogilisi andmeid ja loob tingimused ning annab soovitused projekteerimiseks. Geotehnika objektiks on ehitised või nende osad, mis: 1. toetuvad pinnasele ­ vundament 2. toetavad pinnast ­ tugisein, sulundsein 3. asuvad pinnases ­ tunnel, allmaaehitis, torud 4. on tehtud pinnasest ­ teetamm, täited Geotehnika kasutab ,,ehitamiseks" pinnast, kuid pinnase eripära võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on see, et ta on looduse poolt ette antud ning teda ei saa valida, on tunduvalt nõrgem ja deformeeritavam, vee suur osatähtsus käitumisele ja omadustele. Geotehnika koosneb erinevatest osadest:

Geotehnika

Kommentaarid (0)