Eesti panus pingete lahendamisel Lähis-Idas (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

14

docx

Osce üro nato

konverents ÜRO põhikirja viimistlemiseks. Konverents algas San Franciscos 1945. aasta aprillis, ÜRO põhikiri (UN Charter ) allkirjastati 51 riigi poolt 26. juunil 1945 ning see jõustus peale ratifitseerimist ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikme (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NL ja Hiina) ning organisatsiooni liikmete enamuse poolt. ÜRO ametlikeks keelteks said inglise, prantsuse, vene, hiina ja hispaania keel; hiljem lisandus neile araabia keel. Eesti liitus ÜROga 17. oktoobril 1991, organisatsiooni uusimad liikmed on aastal 2002 liitunud Sveits ja TimorLeste (IdaTimor) ning 2006. aastal liitunud Montenegro. ÜRO eesmärgid ja tegevuspõhimõtted ÜRO eesmärgid vastavalt organisatsiooni põhikirjale:

Ühiskonnaõpetus

25

rtf

Eestlased Afganistani missioonidel

AFGANISTANI KONFLIKT NSVL (Nõukogude-Afganistani sõda) AJAL................................. 2.1 Sõja põhjused ja sõjakäik......................................................................................................... 3. EESTLASED AFGANISTANI SÕJAS TÄNAPÄEVAL.............................................................. 3.1 Sõja põhjus ja käik.................................................................................................................... 3.2 Eesti osalus Afganistanis.......................................................................................................... 3.3 Eesti sõdurite kogemused Afganistanist................................................................................... 4. VETERANI POLIITIKA............................................................................................................... RESÜMEE....................................................................................................

Riigikaitse

20

odt

TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID

Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus – rahvusvahelised suhted.................................................................................................3 1 ÜRO- Ühinenud Riikide Organisatsioon...........................................................................................4 1.1 ÜRO eesmärgid ja tegevuspõhimõtted......................................................................................4 1.2 Eesti ja ÜRO..............................................................................................................................4 2 NATO e. Põhja- Atlandi Lepingu organisatsioon..............................................................................5 2.1 NATO – liikmesriigid................................................................................................................5 2.2 Eesti ja NATO..........................................................................

Ühiskond

16

doc

Kriisikolded tänapäeva maailmas - referaat

Referaadi koostamisel kasutasin ma erinevate ajalehtede artikleid, Lähiajaloo 9. klassi õpiku II osa ning veebientsüklopeediat vikipeedia. Töös käsitletavad konfliktid on kõik praegusel hetkel veel käimasolevad ning toovad pidevalt juurde uusi hukkunuid. (v.a Gruusia kriis, kuid ka seal jääb olukord pingeliseks) Referaat on jagatud peatükkideks erinevate kriisikollete kaupa. Viited on teksti lisatud kasutades kasutatud allikate nimekirjas olevat numeratsiooni. Eesti keele õigekeelsus sõnaraamat annab sõna "kriis" tähenduseks raske olukorra, järsu häire, puuduse või nappuse. Meditsiinis tähendab sõna "kriis" ohtlikku olukorda. On olemas väga erinevaid kriisi liike. Valitsuskriis, majanduskriis, energiakriis, poliitilised kriisid, sõjalised kriisid jne. Selles töös keskendun ma kriisidele, mis on põhjustanud sõjalise konflikti ja relvastatud jõudude kokkupõrkeid ning sõdu. Kriiside tekkeks võib olla erinevaid põhjuseid

Ajalugu

13

doc

NATO

1991 ­ NATO Rooma tippkohtumine ja PõhjaAtlandi Koostöönõukogu (North Atlantic Cooperation Council, NACC) loomine. NACCist saab struktuur, mille kaudu saab alustada koostööd Kesk ja IdaEuroopa riikidega uuenenud poliitilises situatsioonis. Eesti on NACCi asutajaliige. 1994 jaanuar ­ Brüsseli tippkohtumisel tutvustatakse NATO rahupartnerlusprogrammi (Partnership for Peace, PfP), Eestile esitatakse kutse programmiga liitumiseks ning 3. veebruaril 1994 ühineb Eesti rahupartnerlusprogrammiga. 1995 jaanuar ­ NATO käivitab PfP egiidi all Planeerimis ja Ülevaatusprotsessi (Planning and Review Process, PARP), millesse lülitub ka Eesti. 1996 ­ Eesti alustab NATOga 16+1 läbirääkimisi liitumise ettevalmistamiseks, mis saab nimeks Intensiivne Dialoog Liitumisküsimustes (Intensified Dialogue on the Questions of Membership). 1997 mai ­ Portugalis NATO ja partnerite välisministrite kohtumisel pannakse alus EuroAtlandi

Riigikaitse

25

doc

NATO referaat

Nato North Atlantic Treaty Organization Tallinn 2008 Sisukord 2 1. Riigikaitse struktuur ja juhtimine 3  2. Eesti Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus. Kaitsevägi on vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus

Ajalugu

22

docx

USA(1991-2011) ajalooreferaat

USA 1991 ­ 2011 Ajalooreferaat Sissejuhatus Pärast NSVLi kokkuvarisemist jäi USA ainsaks üliriigiks maailma aga tekkisid uued probleemid ja väljakutsed. President George H. W. Bushi all võttis USA liidrirolli Lahesõjas ja sanktsioonides. Tsiviilsüüdistus ja seksiskandaal viisid Bill Clintoni tagandamismenetluseni aastal 1998, aga ta jäi siiski ametisse. 2000. aasta Presidendivalimised kujunesid äärmiselt tasavägiseks ja vastse  presidendi George W. Bushi maine sai selle tagajärjel kannatada. 8 kuud hilj

Ajalugu

22

docx

Ajalooarvestus

III ­ 1. V 2003 peetud sõda. Süüdistades Iraaki massihävitusrelvade omamises, terroristide toetamises ning ÜRO resolutsioonide ja inimõiguste rikkumises, tungis USA juhitav koalitsioon Iraaki. Sõja aktiivne järk lõppes 1. mail Iraagi täieliku lüüasaamisega. Sellele on järgnenud tänini kestev stabiliseerimine ja ülesehitamine. 2003. aasta juulist osaleb koalitsioonivägede koosseisus ka Eesti. Iraagi sõja peaeesmärkideks oli kukutada Saddam Hussein ning otsida ja hävitada massihävitusrelvi. USA peamiseks liitlaseks tõusis Suurbritannia. Peaminister Tony Blair esines 2003. aasta veebruaris sõttaminekuks vajaliku poliitilise toetuse saamiseks parlamendi ees uue Iraagi-teemalise briifinguga, kus esitas Saddami väidetava massihävitusrelvade programmi kohta "uusi luureandmeid". Nagu pärast selgus, oli Briti

Ajalugu

Kommentaarid (0)