50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
stella vaas
Õppematerjali autor
Sissejuhatus K�igist kunagistest N�ukogude Liidu riikidest on just Eesti see, kus on l�biviidud k�ige radikaalsemaid, julgemaid ja samas ka v�ga edukaid reforme. Reformid on aidanud areneda erinevatel majandusvaldkondadel, eelistades kord rohkem �ht, kord teist. Rahandus on olnud �ks peamistest valupunktidest alates rahareformist. Oma raha h�vesid naudime juba aastast 1993 ja stabiliseerunud on ka pangandus, mille uusimaks v�ljundiks on aktiivne kaasal��mine pensionifondiprojektis. V�ikese riigi kohta oleme aktiivsed ja p��ame olla ka edukad
Tallinna Kristiine G�mnaasium EESTI RAHA 1918-2011 Uurimist�� Katharina-Rosande Talviste 11B klass Tallinn 2011 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. ESIMENE EESTI VABARIIK JA RAHA ................................................................... 5 1.1. Eesti marga s�nd .................................................................................................... 5 1.2. Rahareform ja Eesti krooni s�nd ........................................................................... 8 2. OKUPATSIOONIV�IMUDE RAHAD..................................................................... 10 2.1. N�ukogude rubla ja Saksa mark ......................................................................... 10 3. EESTI KROON 1992-2010 ...........................
� rahaks ja selle ekvivalentideks, � laenudeks, � turuk�lbulikeks v��rtpaberiteks ja reaalvaradeks, � investeeringuteks. Bilansiv�liseks tegevuseks on garantiide andmine ja bilansiv�liste kohustuste v�tmine laenulimiitide avamise ja tagasiostulepingute s�lmimise l�bi. V�rreldes mitte-rahaasutustega on panga bilansil kolm eritunnust: � v�ike reaalvara osat�htsus; � v�ike omakapitali osat�htsus; � suur l�hiajaliste kohustuste osat�htsus. N�uded: Kommertspankadel on n�ue Eesti Panga vastu kohustusliku reservim��ra osas. Ametliku liitumisotsuse j�rel v�heneb pankadele kehtiv 15protsendine kohustusliku reservi n�ue 1. septembril 11 protsendile ja novembril 7 protsendile. Alates 1. jaanuarist 2011 on kohustusliku reservi n�ue alla kaheaastase t�htajaga kohustuste korral 2 protsenti ja �le kaheaastase t�htajaga kohustuste korral 0 protsenti. Pankade suurimaks tuluallikaks on traditsiooniliselt intressitulu, missugusele lisanduvad
Raha ja finantsasutused. Mis on raha? Millised on selle omadused? Milline raha on k�ibel Eestis ja mujal maailmas? Millised teenuseid pakuvad pangad ja teised rahaasutused? Kuidas "loovad" pangad raha? Mis on Eesti Panga roll ja kohustused? Miks muutub raha v��rtus? Miks inflatsioon meid k�iki puudutab? Raha Raha on mistahes �ldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid Maksevahend; V��rtuse m��t Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele omadustele Stabiilsus peab vastama raha? Kaasaskantavus
P�hilised allikad: K�sitletakse allikatena ka h�id �ritavasid. Hea pangandustava. �ldtingimused ka. V�S-i j�rgi t��ptingimused. Printsiibid. � Hoiustaja ja investori kaitse � kuiv�rd riik annab pankadele v�ga erilise v�imaluse �ritegevust teha, s.t. hoiuseid vastu v�tta, siis riik omalt poolt p��ab kehtestada sellised piirangud ja regulatsioonid, et hoiustaja poolt panka antud vahendid ka s�iliksid. Kuiv�rd hoiustaja on kaitstud selle eest, kui pank muutub maksej�uetuks, mis siis saab. EL liikmete jaoks kehtib �ldine hoiustekindlustuse p�him�te. Kui pangad on muutunud maksuj�uetuks, siis riik peab tagama, et hoiused teatud suuruses h�vitatakse. See piir on 20 000 Eurot. V�ib ka suuremat kaitset pakkuda. Taanis ligi 40 000 Eurot. Alla 20 000 seda kehtestada ei tohi. Investori kaitse p�him�te � isik, kes tegeleb investeerimisega, peaks panga k�est saama tuge oma otsuste tegemisel. Teine
Pank t�hendas algselt lauda v�i pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning s�ilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Bab�loonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid v�tsid l�hi- ja pikat�htajalisi hoiuseid, andsid tagatisi v��raste kohustiste eest ning andsid v��rrahade arvelt lombard- (pandi) ja h�poteeklaene, teostasid hoiuste alusel makseid kolmandatele isikutele jm. Hilisel keskajal omas juhtivat kohta Itaalia pank, milles suurt osa etendas m�ndivahetus, sest uusi m�nte vermiti ja lasti k�ibele alatasa, neid v�ltsiti, v�hendati nende kaalu jne., mis n�udis nende alatist kontrollimist. Itaalia linnades arenesid rahavahetajad aja jooksul ,,p�rispankuriteks", sest nad v�tsid raha vastu ka s�ilitamiseks (deposiitidena) ja maksetehinguteks, tekkis ziirok�ive. Ziiro � maksesumma �lekandmine sularaha kaasabita v�lgniku kontolt v�lausaldaja kontole.
TARTU �LIKOOL P�RNU KOLLEDZ RAHA JA RAHAPOLIITIKA EESTI VABARIIGIS Kursuset�� makro�konoomikas P�rnu 2003 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. RAHA ROLL MAKROMAJANDUSES.......................................................................4 1.1 Erinevate koolkondade k�sitlus rahast..........
Ei ole tegelt investor) Et majandus toimiks normaalselt, peab raha liikuma säästjatelt ehk investoritelt võimalikult probleemideta laenuvajajatele. Selle protsessi hõlbustamiseks võib kasutada finantsvahendajate teenust ehk finantsvahendajaid. Finantsavahendusasutus on institutsioon, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud ületavad kulusid neile, kelle eelarve on ajutise puudujäägiga. Finantsvahenduse kasutamine seisneb selles, et säästja laenab finantsvah.(pank) ning pank laenab edasi lõplikule laenuvajajale. Finantsvahendajad kahes grupis: 1)Houiseid vastuvõtvad finantsasutused(pank-võtavad kõikidelt ; hoiu-laenuühistud-võtavad liikmetelt) 2)Hoiuseid mittevastuvõtvad asutused(kindlustus ; invest.fondid ; pensioni fondid) Säästja vajadused finantsvahenduse suhtes : 1)laenu andmisega kaasnevad alati riskid, mida kõik säästjad soovivad võimalikult minimeerida Laenuriskid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid