Eesti pangandussektori areng aastatel 1993-2012 (0)

Eesti pangandussektori areng 
aastatel 1993-2012
Taaniel  Rebane
Peeter Tiimus
Rander Süld
Jalmar Mäe
Eesti kommertspanganduse algus
Tänapäeva iseseisev pangandus sai Eestis alguse 1988. aastal, mil tegevust alustas Tartu Kommertspank.
Tegemist oli esimese kommertspangaga Nõukogude Liidus.
 Pankade tekkimise buumile (tippajal enam kui 40 panka, osad neist ei suutnud küll  tegelikku tegevust alustada) 
järgnesid nende ühinemiste ja pankrottide lained.
1990 loodi ka Eesti  Pank , kes seadis ühe esimese  tegevusena  sisse pankade põhikapitali miinimummäära.
1993. aasta põhikapitali miinimummäär  6 miljonit krooni kahandas pankade arvu 22-ni.
Eesti kommertspanganduse algus
Pankade esialgne tegevus keskendus valuutavahetusele ja –spekulatsioonidele.
Algselt olid intressid kõrged — see julgustas hoiustama, kuid ei ergutanud laenu võtma.
 Pankrotid ei soodustanud hoiustamist ning ka valdava osa elanike sissetulekud ei võimaldanud eriti säästudel 
koguneda.
 1997. aasta lõpus algas väliskapitali aktiivne sisenemine Eesti pangandusse — Rootsi SEB- pank ja  Swedbank  
omandasid osalused vastavalt Ühis- ja Hansapangas. 
Kuldajastu
Pangandussektori kuldajastu langeb aastatesse 1996–1997, mil kiire majandusarengu tõttu leidis aset plahvatuslik 
kasv ka pangandussektoris.
 Kasvu rahastati valdavalt madalate kuludega välislaenude ja aktsiaemissioonide abil ning seega kasvas raha 
juurdevool, mis omakorda suurendas sisemaist nõudlust.
 Vahendite ülekülluse tõttu valitses pankade vahel karm  konkurents , mis takistas ratsionaalsete krediidiotsuste 
tegemist. 
Ebaproportsionaalselt suuri summasid kulutati majanduslikult põhjendamatute projektide, eratarbimise ja aktsiaturul 
laenukapitaliga teostatavate tehingute finantseerimiseks.
Pangad  Tallinna väärtpaberibörsil
1996. aastal loodi Tallinna väärtpaberibörs.
Börsil noteeritud pangad esitasid finantsnäitajaid igakuiselt, et teenida Balti börsidel suuremat tulu.
Tegevuse tulemusena kasvasid aktsiate hinnad tohutu kiirusega.
Sellise tegevusega  eirati reaalseid majandusnäitajaid ja tulemuseks oli 1997. aasta sügise börsikrahh, millega TALSE 
kaotas oma tipptasemest 62%
Aasta 1997
Olukord hakkas halvenema 1997. aasta teisel poolel, kui  hoogustus  majanduskriis Aasias.
 Vaatamata kuhjuvatele probleemidele olid pangandussektori 1997. aasta tulemused siiski hämmastavalt head:  varad  
suurenesid 77%, laenude hulk 73% ja kliendihoiused 54%.
 Neil aastatel pidasid pangad oma krediidikvaliteeti suurepäraseks ning halvad laenud ja vastavad eraldised 
moodustasid kõigist laenudest vaid ligikaudu 1%.
Aasta 1998
Järgmisel aastal toimusid olulised muutused panganduses — Ühispank (nüüd SEB Pank) liitis endaga Tallinna Panga 
ja Hansapank (nüüd Swedbank) Hoiupanga. Lisaks leidis aset pankrot, mille tulemusel sulges uksed  Maapank . 
Järgnes Soome kapitali tulek Eesti turule — Sampo pank (nüüd Danske  Bank ) omandas Optiva panga ja aktiivsemalt 
alustas tegevust Merita (nüüd Nordea ) panga  filiaal .
Vanim sama nimega tegutsev pank Eestis on hetkel Tallinna Äripank
Olulisi täiendusi sai ka pangandust reguleeriv seadusandlus
Aasta 1999
1999. aastaks olid suuremad muudatused Eesti panganduses möödunud
Alles oli jäänud kaks suuremat panka: Hansapank ja Eesti Ühispank, mille enamusosalused kuulusid vastavalt 
Swedbank’ile ja Skandinaviska-Enskilda Banken’ile.
Pärast sajandivahetust on Eesti panganduses toimunud stabiilne areng ning pankade poolt on põhirõhk pandud 
turuosa suurendamisele ning tegevusmahtude kasvatamisele.
Pangandusturul domineerivad Rootsi ja Soome enamuskapitalil pangad. Neist suurim on Swedbank.
Internetipangandus
Esimene internetipanga teenus juurutati Eestis 1996. aastal.
Nüüdseks kasutavad pangad  kaasaegseid  internetipanku ja ka m-panganduse võimalust.
Pangateenused on inimestele kättesaadavad igal ajahetkel sõltumata sellest, kus keegi parasjagu viibib.
Vähenenud on kontorite kasutatavus, mille tagajärjel on pangakontoreid suletud ja tekkinud on pangabussid ja 
postipangad.
Pensionireform
2002. aastal käivitus Eesti riigi ning suuremate pankade poolt suunatud pensionireform, mis aktiivselt suunas kõiki 
Eesti kodanikke investeerima osa oma igakuisest sissetulekust pankade ja kindlustusseltside poolt juhitavate nn. II 
samba pensionifondide osakutesse.
2005. aasta lõpuks oli II samba pensionifondidega liitunud juba 481 271 inimest mis ületas kõik ootused. 
Majandussurutise ajal said hoobi ka  pensionifondid , mille  tootlikkus  muutus negatiivseks
Tänapäeval on võimalik täiendavat pensionit koguda ka III sambasse
Euroopa Liiduga liitumine ja  laenubuum
Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004. aastal.
Euroopa Liiduga liitumise eel läks kiiresse langusesse intressimäärade tase Eesti  finantsturul .
Euroopa Liiduga ühinemine tõi kaasa välispankade aktiivsema tegutsemise Eestis ning koos majanduse kiire kasvuga 
suurenes ka erinevate pakutavate finantsteenuste ring ja mahud.
Selle tulemusena järgnes pensionireformile laenubuum, mis omakorda viis  lakke  kinnisvarahinnad.
30.09.2005 oli iga eestlane pankadele võlgu ca  30000  krooni.
Majandussurutis
Eesti majandussurutis (nimetati ka masuks) oli põhjustatud ülemaailmsest majanduskriisist, mis algas 2007. aasta 
lõpus.
Pikaajalise laenude väikese intressiga välja andmise tagajärjel muutusid võlakoormad liiga suureks ning see tõi kaasa 
pankrottide lained ja võlamulli lõhkemise.
Eesti erapangandussektor talus kriisi paremini, kui paljude teiste riikide pangad, sest Eesti pangad on kõrgelt 
kapitaliseeritud ja vastu võeti ratsionaalseid otsuseid.
Nüüdseks on Eesti pangad kriisist väljunud ja on hakatud uuesti laiemahaardeliselt investeerima.
LHV pank
2009. aastal tekitas Eesti pangandusturule sisenemisega elevust LHV pank, mis oli varasemalt toiminud 
investeerimispangana.
Nüüdseks saab LHV panka kasutada igapäevasteks toiminguteks, aga endiselt pakub pank erinevaid 
investeerimisvõimalusi.
LHV on võtnud kasutusele nii  deebet - kui ka krediitkaardi, aga nende kliendid peavad kasutama teiste pankade 
sularahaautomaate.
LHV on tuntud ka oma pensionifondide poolest, mis siiani on olnud suurema produktiivsusega kui  konkureerivate  
pankade  fondid .
Täname kuulamast!
Kasutatud materjalid
et.wikipedia.org
Mati Talvik „Ainult kümme aastat“ osad 23 ja 24
www. estonica .org
www.eestipank.ee