Eesti põllumajandus läbi aegade (9)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Põllumajandus

1.2 Eesti põllumajandus 1940 -1990 Nõukogude võimu kehtestamisega 1940. aastal kaasnesid ulatuslikud muudatused Eesti põllumajanduses, nii juhtimissüsteemis kui ka tootmiskorralduses. Põllumajanduse juhtimisel rakendati N. Liidus kehtinud kahekordne süsteem, milles valitsusvõimu kõrval toimis poliitiline juhtimine parteistruktuuride kaudu. Valitsusvõimu esindas Põllumajandusministeerium (25.VIII 1940. - 25. III 1946. a. rahvakomissariaat). Selles toimusid pidevad ümberkorraldused ja nimemuutused. 1950-ndail aastail olid lisaks veel Sovhooside Ministeerium ja ka Loomakasvatuse Ministeerium.

Uurimistöö

23

doc

Eesti majandus 20. sajandil

tselluloosivabriku hävimine 1915.aastal.Sõja ajal ehitustegevus vaibus, vähenes nõudlus metsamaterjali järele. Tööle jäid saeveskid, mis tootsid metsamaterjali sõjaväeosadele. Toiduainetööstus oli killustatud väikeettevõtete vahel. Tööliste arv vähenes Tööstuse areng oli ühekülgne. Kujunes välja sõjavajadusteks töötav suurtööstus, mis täitis riiklikke sõjalisi tellimusi. 4. Põllumajanduse areng Elanikkonna peamiseks tegevusalaks oli põllumajandus. Talumajanduse areng ajutiselt pidurdatud ­ viljahinnad langesid. Laienes karjakasvatus ­ piimakarjakasvatus. Vähesel määral kasvatati lihaveiseid ja rasvasigu. Jätkus põlluharimise intensiivistamine: · hariti üles uusi maid · võeti kasutusele kunstväetisi muretseti uusi põllutöömasinaid · erilist tähelepanu pöörati sordiaretusele Külas vähenes sotsiaalne kihistumine. Domineerima hakkas iseseisvate väikepõllumeeste kiht. 20

Majandus

2

doc

Eesti NSV põllumajanduse areng 1944-1984

Eesti NSV põllumajanduse areng 1944 ­ 1984 Maareform Esimeseks sõjajärgseks muudatuseks Nõukogude Eestis sai maareformi läbi viimine, millega tehti algust juba 1944. aasta septembris. Üheks olulisemaks osaks nõukogulikus reformis oli maa sundvõõrastamine e. riigistamine. Reformi käigus võõrandati enam kui 927 000 hektarit maad, millest suurem osa maast läks uusmaasaajatele. Talupoegade maad vähendati maksimaalse 30 hektarini ning Saksa okupatsiooniga koostööd teinud pered ei võinud omada üle 5 - 6 ha. Maareform sai läbi viidud 1945. aastaks, kuid väikeseid täiendusi toimus hiljemgi

Ajalugu

11

doc

Kordamisküsimused majandusajalugu

riikidega. Nad läänistasid maid koos talupoegadega edasi vasallidele (läänimeestele). Aastatel 1270-1310 algas mõisate asutamine, mis toimus kas rahulikul teel, talupoegadega sõlmitud ostulepingute alusel või ka sundimiste ja ähvardustega. Eelistati kohti, kuhu oli võimalik rajada veski ja mis asusid küladest eemal. Mõisa põllumaad suurendati kas uudismaade ülesharimise või naaberkülade ning -talude lammutamise teel. Kõige tähtsamaks majandusharuks oli põllumajandus.Valitses naturaalmajapidamine. 2. Põllumajanduslik tootmine ­ inventaar- Põhiliseks maaharimisriistaks oli ader (juurpuuader) Saartel ja Lääne- Eestiskasutati juurpuuadra asemel Rootsist pärit seanina atra (ehk vannaader). Peale selle kasutati karuäket., põldude väetamine- väetamiseks kasutati laudasõnnikut, tuhka ja rannikualadel meremuda (adrut). Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem, kehvematel aladel kaheväljasüsteem. Tegevusvaldkonnad ­

Ajalugu

9

doc

Nõukogude Eesti kordamisküsimused

nõukogude ühiskonnas. Ülemnõukogu saadikud pidid heaks kiitma juba varem valmis tehtud otsuseid. Saadikud ei olnud kutselised poliitikud vaid inimesed, kes täitsid saadiku kohustusi oma erialast tööd katkestamata. Ülemnõukogu eesotsas olid presiidium, mille esimeheks sai 1940. a J. Vares-Barbarus. Tähtsat osa etendasid julgeolekuorganid: sõja järel NKVD (1954-st aastast KGB). Sõjajärgne partei ja valitsuskaader koosnes juunikommunistidest Eesti Laskurkorpuse võitlejatest. Venemaa eestlastest, vähesel määral muulastest. 2. Muudatused Eesti territoriaal- ja haldusjaotuses. TV lk. 37 ül. 2. Eestilt võeti suurem osa Petseri maakonnast koos Petseri linnaga ja Piirid liideti Pihkva oblastiga. Veel võeti Narva jõe taga asuvad 3 valda ja liideti Leningradi oblastiga 1950. a vallad likvideeriti, asemele loodi rajoonid ja külanõukogud Vallad

Ajalugu

16

doc

Maakorraldus

Maaressursside piiratud, väärtuslike kõlvikute vähesus ja nende laialipaisatus teiste maade hulgas, samuti maa kui tootmisvahendi kasutamine põllumajanduses on põhjustanud erilise nähtuse- maakorralduse- tekkimise. Maakorraldus tänapäeva mõttes on sotsiaalmajanduslike, organisatsioonilis-majanduslike ja õiguslike abinõude kompleks, mis on suunatud maasuhete reguleerimisele, maa kui kinnisvara ratsionaalse kasutamise, kaitse ja korralduse organiseerimisele. Maakorraldus viiakse läbi tööprotsessi ratsionaalseks organiseerimiseks, maa kui tootmisvahendi omaduste paremaks ärakasutamiseks, püstitatud tootmisülesannete täitmiseks ning maasuhete reguleerimiseks, maa jagamiseks ja ümberpaigutamiseks ühiskonna üksikute liikmete ja kihtide vahel. Maa kui tootmisvahendi kasutamine on vahetult seotud ka teiste tootmisvahendite ja tööjõu kasutamise ning paigutamisega. Seetõttu seisneb

Maakorralduse ajalugu

24

docx

STAGNATSIOON JA VENESTUSKAMPAANIA

1960. aasta seisuga viibis Siberis langes aga osaks partei üksikasjaliste eriasumisel veel 377 Eestist suuniste elluviimine. Meediakanalid deporteeritud nende hulgas 126 olid sellekohastest õpetussõnadest, bandiiti ja natsionalisti ning 225 juhistest ja eesrindlikest kogemustest nende perekonnaliiget, peale selle tulvil. kakskümmend 1941. aastal 1950. aastate esimesel poolel küüditatut ja kuus Jehoova Eesti põllumajandustoodang ei tunnistajat. suurenenud, vaid vähenes. Nii Kodumaale naasmine ei näiteks moodustas 1955. aasta tähendanud nende inimeste täielikku teravilja kogusaak alla poole 1950. rehabiliteerimist. Represseeritud ei aasta saagist. Olukorra saanud tagasi oma vara ning paljusid parandamiseks anti 1955. aastal

Eesti ajalugu

9

ppt

Maareform ja kolhooside loomine

Maareform ja kolhooside loomine Sissejuhatus Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli olnud talumajapidamisele tuginev põllumajandus. Senise majandussüsteemis lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal (1940-1941) ning jätkus sõja- aastatel. Kuid lõplikult purustati omariikluse ajal välja kujunenud väikeriigi majandusmudel sõjajärgsel perioodil, mil koos nõukogude võimu taastamisega rakendati ellu stalinlikku majanduspoliitikat. Maareform  Põllumajanduses sai esimeseks põhjalikuks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940. aastal alustatud maareform, mis viidi põhijoones lõpule juba 1945

Ajalugu

Kommentaarid (9)