suurenema ning 1923 aastal viidi Tallinna linnajõujaam turbalt põlevkivile ning aastal 1930 kasutati umbes 60 000 tonni ,,pruuni kulda" aastas. 1939 aastal kaevandati 1,7 miljonit tonni põlevkivi, millest 2/3 pruugiti elektritootmiseks ning ülejäänust valmistati põlevkiviõli. Enne II maailmasõda rajati Eestisse mitmeid uusi põlevkivijõujaamu, aga need olid kohaliku tähtsusega väiksed jaamad. Pärast II maailmasõda asuti Nõukogude Liidu kontrolli all ja huvides Eesti põlevkivitööstust otsustavalt laiendama. 1949 aastal käivitati põlevkivi gaasitamine retortprotsessis ning rajati torujuhe Kohtla-Järvelt Leningradi (nüüdne St. Peterburg). Samal ajal lasti Kohtla Järvel ja Ahtmes käiku põlevkivi tolmpõletuskatlad (pulverized firing, pulverized combustion) elektri tootmiseks. 1956 aastal kaevandati 1,3 miljonit tonni põlevkvi ning see moodustas 93% elektritootmise primaarenergiast (6% - turvas, 1% - vedelkütused). 1948-53 avati ühtekokku
Kuidas toodetakse põlevkivist energiat Referaat -nimi- - klass Õppeaasta 2009/2010 Sisukord: Sissejuhatus.....................................................3 Kuidas toodetakse energiat soojuselektrijaamades........3 Põlevkivielektri 5 probleemi........................4 Põlevkivi energia tootmise kahjuliikus...................4-5 Skeemid.......................................5 Elektri jõudmine tarbijani....................................6 Sissejuhatus Põlevkivielektri tootmist hoitakse elus kunstlikult madalate keskkonna- ja ressursimaksude abil, mis teeb võimalikuks ka elektri suhteliselt madala hinna. Elektrihind on madal aga ainult siis, kui me ei arvesta kodanike ostujõudu. Kui seda
Taastumatud loodusvarad Koostaja: Maria-Eva Maasik · Taastumatud loodusvarad on maagid,kaevandatavad kütused, maapõuesoojus,mineraalsed maavarad ja tuumaeergia. · Tarbimine liiga intensiivne · Mõiste eksitav (nt nafta) · Kasutamisel muutuvad kõlbmatuks,jäätmed (nafta, põlevkivi, kivisüsi - > soojusenergia - > tuhk, süsihappegaas) · Leidub metalle, mida saab korduvalt kasutada · Arenenud riigid vs areguriigid · Maailma mineraalid Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, L-Aafrika · Suurimad maavarade tarbijad USA, Venemaa , L-Euroopa, Jaapan · 1970-1990 suurenes energia tarbimine 58% · Kõige suuremad varud- kivisüsi( 1500 a.) · Eesti turvas, põlevkivi, fosforiit, lubjakivi,liiv,savi,kruus Põlevkivi
Elektrienergia tootmise tulevik Eestis Inimeste tegevus mõjutab keskkonda alati mingil viisil. Energeetikat loetakse väga suure keskkonnamõjuga tegevusalaks. Energiatootmise keskkonnamõjud on seotud maa- ja ressursikasutusega, jäätmete tekke, õhureostuse, veereostuse ja kliimaprobleemidega. Eesti suurimaks elektri- ja soojusenergia tootjaks on Eesti Energiale kuuluvad Narva elektrijaamad, mis annavad ca 95% Eestis toodetavast elektrienergiast ning varustavad soojusega kogu Narva linna. Narva elektrijaamade tootmisüksused Eesti ja Balti elektrijaam on maailma võimsaimad põlevkivil töötavad elektrijaamad. Mõlemad elektrijaamad toodavad aastas kokku ca 9 TWh elektrit. Igal aastal tarnitakse Narva elektrijaamadesse raudteed mööda keskmiselt 913 mln tonni põlevkivi
Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid Sisukord Sissejuhatus Valisime oma rühmatööks ,,Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid", sest põlevkivi on olnud Eestis läbi aegade tähtsaim maavara. Maailmas ei ole põlevkivi suurt kasutuspinda leidnud, sest kasutatakse alternatiivseid maavaradel põhinevaid energia ressursse, mis on efektiivsemad. Eestis on põlevkivi elulise tähtsusega, mis on kasutuses nii keemiatööstustes kui ka elektrienergia valmistamisel. Põlevkivil on Eesti riigile majanduslikus kui ka suveräänsuse hoidmise aspektis suur roll. Kuna tegu on kodumaise maavaraga, puudub vajadus importida seda teistest riikidest, mis omakorda muudab elektrienergia mõnevõrra odavamaks. Põlevkivi kaevandamisega kaasnevad ka mitmed probleemid, nimelt tekitab see saastet, mis on toodud välja alljärgnevas loetelus:
REFERAAT KAEVANDUSED LOODUSÕPETUS Põlevkivi ehk kukersiit on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Põlevkivi on kivim, milles on sedavõrd palju orgaanilist ainet, et ta põleb. Eestis on kahte liiki põlevkivi: kukersiiti, mille kihid tulevad maa peale Virumaal ja diktüoneemaargilliiti, mille kihte võib näha paekaldas Paldiskist Utriani. Kaevandatakse kukersiiti, mis ongi tuntud eesti põlevkivi nime all. Parim põlevkivi paikneb Ida-Virumaal ja selle kaevandamisväärne ehk aktiivne varu on 2,2 miljardit tonni. Argilliit on väga madala kütteväärtusega ega sobi põletamiseks. Põlevkivikihind ei koosne puhtast kukersiidist. Kihind, mille paksus on 2,8 m lasub Tallinn-Narva raudtee lähistel 10-20 m ja Alutagusel 50-60 m sügavuses ja koosneb viiest 10-60 cm paksusest põlevkivikihist, mida tähistatakse tähtedega A...F ja nende vahel olevatest kuni 25 cm paksustest pae vahekihitidest
..............................................................8 2.2.2 Rehvide põlengud.............................................................................................8 3. Kasutatud rehvide kogumist ja käitlemist reguleeriv seadusandlik taust....................10 4. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Euroopa Liidu liikmesriikides........................... 11 5. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Eestis..................................................................12 5.1 Eesti Rehviliit........................................................................................................13 5.1.1 Rehvipurusti....................................................................................................14 5.2 Kuusakoski AS......................................................................................................15 5.2.1 Rehvipurusti....................................................................................................15 6
2) Taastuvad energialiigid Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Mittetaastuvad energialiigid - Ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. Taastumatute energiaallikate kasutamise probleemid: Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas hinnanguliselt lähema 200 aasta jooksul. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust. Fossiilkütuste põletamisega kaasnevad jäätmed ja
Kõik kommentaarid