Eesti okaspuud (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

22

doc

Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD

Antsla Gümnaasium LIIS TENNO 9.a klass EESTI OKASPUUD Uurimistöö Juhendaja:Õp. HALJA HALJASORG Antsla 2008 1 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................................ 3 1.okaspuud.................................................................

Bioloogia

15

doc

Eesti okaspuud

Samuti on käsitletud ka liigi levikut, kasvutingimusi ning kohta ökosüsteemis. Referaat on tehtud tuginedes avalikult ilmunud trükistele ning internetiallikatele. Töös on kasutatud 14 erinevat allikat. 3 1. HARILIK MÄND Männi perekond on väga liigirikas. Maailmas teatakse rohkem kui 100 erinevat männiliiki. Eestis kasvab looduslikult ainult harilik mänd (Tamm, 2001), mis on Eesti tähtsaim metsapuuliik. 1.1. Üldiseloomustus Harilik mänd (Pinus sylvestris) kasvab suhteliselt kiiresti. Ta kõrgus võib ulatuda 45 meetrini ja vanus 300-400 aastani (Kaevats, 1992). Tüvi on võrdlemisi sirge ja väikese koonilisusega (Kiviste, 2008). Kuiv lülipuit on punakaspruun, maltspuit valkjas kuni kollakas. Aastarõngad on ebakorrapärased ja hästi nähtavad (Mänd, 2011). Harilik mänd õitseb juuni alguses ­ mai lõpus. Üksikult kasvavad männid hakkavad

Dendrofüsioloogia

50

pdf

Okaspuude luhikonspekt 2012

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Ivar Sibul DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS Okaspuude lühikonspekt EMÜ AR, MH, LV, ME, MT ja ER erala üliõpilastele Tartu 2007 ­ 2012 © Ivar Sibul 2007 ­ 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 1  DENDROLOOGIA MÕISTE Sõna dendroloogia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast: dendron tähendab puud, puitunud tüvega (varrega) taime ja logos teadust, õpetust. Dendroloogia on seega teadus puu- ja põõsaliikidest. Dendroloogia on osa süstemaatilisest botaanikast, kus taksonite kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu pööratud lehtedele, võrsetele ja pungadele, sest õite

Dendrofüsioloogia

23

doc

OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE

emakad ja tolmukad. Eestis on paljasseemnetaimede hõimkond esindatud järgmiste sugukondadega: männilised, küpressilised, jugapuulised ning hõlmikpuulised (viimaseid esineb Eestis mõni üksik eksemplar ja seetõttu pikemalt ei vaatle). Euroopa lõunaosas, Hiinas ja Jaapanis ning Ameerikas esineb veel ka teisi sugukond, nagu näit. sooküpressilised, araukaarialised (sisehaljastuses!) efeedralised jt., mis aga meil välistingimustes ei kasva ning seetõttu neil ei peatu. Paljud okaspuud moodustavad ka puude leviku põhjapiiri. Kõige põhjapoolsemaks puuliigiks on dauuria lehis Ida-Siberis, mis kasvab põhjas kuni 72 kraadi ja 30'-ni. Kanadas on kõige põhjapoolsemaiks puuliikideks kanada kuusk ja must kuusk, mis kasvavad seal kuni 72 põhjalaiuskraadini. Eesti asub 58. ja 59 kraadi 30' vahel. Helsingi asub 60.-l põhjalaiuskraadil. Umbkaudu samal laiuskraadil asuvad veel Peterburg ja Gröönimaa lõunatipp; 50. ja 60

Dendroloogia

5

doc

Okaspuud

Okaspuud Okaspuud kuuluvad taimeriigis paljasseemnetaimede hõimkonda ja okaspuutaimede rühma. Nende seemned paiknevad paljalt käbisoomuste vahel. Okaspuud arenesid välja u 300 miljonit aastat tagasi karboni ajastul Triias ja vara Juuras. Nad on levinud üle Maa, välja arvatud Antarktikas. Puhtpuistuid moodustavad okaspuud parasvöötmes, boreaalsetes metsades, näiteks Euraasias ja Põhja-Ameerikas, kus on domineerivateks liikideks mänd, kuusk, nulg. Paljunemine Okaspuudel ei ole õisi ega vilju, vaid vastavalt emas- ja isaskäbid. Isaskäbide soomustel valmib õietolm, emaskäbidel seemne algmed, millest arenevad seemned. (Noored emaskäbid asetsevad oksa ülaosas ja on punakat värvi). Okaspuud jagunevad 7-sse sugukonda, 60-65 perekonda, 600+ liiki. Sugukonnad:

Bioloogia

11

doc

Paljasseemnetaimed

................................................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................11  3 SISSEJUHATUS Ma valisin selle teema, kuna kirjutamine paljasseemnetaimedest tundus mulle huvitav. Loodan referaati kirjutades saada uusi teadmisi loodusest ja seal kasvavatest taimedest. Enamik paljasseemnetaimi on okaspuud, näiteks: kadakas, mänd, kuusk, jugapuu. Nimi on tulnud sellest, et seemned asetsevad paljalt käbisoomuste vahel. Enamik paljasseemnetaimedest on kas igihaljad puud või põõsad. Enamikul okaspuudest on koores, puidus ja okastes vaigukäigud. Ka kõige kõrgemad ja vanimad puud kuuluvad just okaspuude hulka. Palajsseemnetaimed moodustavad suuri okasmetsi. Ning neid võib leida igaltpoolt maailmast. Nii põhja- kui ka lõunapoolkeralt. Paljasseemnetaim on üks vanimaid taime

Eesti keel

27

docx

HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK

.......................................................................................... 9 1.5 KOHT ÖKOSÜSTEEMIS......................................................................................... 10 1.6 KASUTAMINE.................................................................................................... 10 1.7 HARILIK KUUSK EESTIS.......................................................................................11 1.7.1 Eesti pärisnimed...................................................................................12 1.8 HAIGUSED JA KAHJURPUTUKAD..............................................................................12 1.8.1 Seenhaigused.......................................................................................12 1.9 KAHJURPUTUKAD............................................................................................... 13 2 HARILIK MÄND....................

Geograafia

8

docx

Harilik kuusk

Levik ja kasvukohad 4 Paljunemine 5 Kasutamine 6 Huvitavat kuuse kohta 7 Kasutatud kirjandus 8 KUUSEST Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga

Keskkonnaökoloogia

Meedia

Kommentaarid (0)