Niit Uurimustöö loodusõpetuses Tartu Kivilinna Gümnaasium Robert Põldoja 6,,B'' Tartu 2013 Sisukord 1. Tiitelleht..............................lk 1 2. Sissejuhatus........................lk 3 3. Üldiseloomustus, Elutingimused.....................lk 3 4. Taimestik.............................lk 4 5. Kahelehine käokeel...........lk 5 6. Looduslikud niidud............lk 6 7. Puisniidud...........................lk 7 8. Loomastik...........................lk 8 9. Rukkirääk............................lk 9 10. Niidu tähtsused..................lk 10 11. Kasutatud kirjandus...........lk 11 Sissejuhatus All järgnevas uurimustöös tahan paremini õppida tundma
NIIDUD Niit Elukooslus, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased rohttaimed ja mis enamasti on tekkinud ning säilivad tänu niitmisele või karjatamisele. Avatud maastik, kus ei ole enamasti puid ega põõsaid. Elutingimused niidul: palju valgust, tuulisem kui metsas, sademed mõjuvad karmimalt, loomadel vähem elupaiku, temperatuuri kõikumine, huumusrikas muld, sage niitmine ja tallamine, tugev kamar Tüüpilisi niite võib näha looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Virtsu lähedal Laelatul. Primaarsed ja sekundaarsed niidud PRIMAARSED Rohumaad, mis on kujunenud ilma inimese osaluseta. Rannaniidud, lamminiidud, looniidud. SEKUNDAARSED Niidud, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Puisniidud, kultuurniidud. Rannaniit Lamminiit Looniit Puisniit Kultuurniidud Niidu taimestik
Niidud Referaat Sisukord: · Sisukord · Mis on niit? · Mis on looduslikud niidud? · Minevikust olevikku, olevikust tulevikku · Ajas tagasi rännates · Luha- ehk lamminiidud · Loopealsed ehk alvarid · Pärandkooslus · Aruniidud · Lamminiidud · Rannaniidud · Soostunud niidud · Niidud tänapäeval · Kasutatud kirjandus Mis on niit? Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Nimetus "niit" tuleneb sõnast "niitjas", mis tähistab seal kasvavaid niitjate lehtedega taimi. Tihti kasutatakse niidu asemel mõistet rohumaa, kuid päris täpne see ei ole. Rohumaal on laiem tähendus see hõlmab lisaks niitudele ka heina- ja karjamaid
...............................................................................................................lk.9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................lk.10 Talvine puisniit SISSEJUHATUS Selle referaadiga räägin Eesti niitudest. Niidud on elukooslused, kus kasvavad peamiselt mitme aastased rohttaimed. Minu referaat räägib kurerehast ja tema elust puisniidul. Esiteks teen väikese ülevaate puisniidust. Kunagised hõredate lehtpuutukkadega metsaheinamaad moodustavad puisniidud. Puisniidud on arvatavasti vanimad inmtegevuse mõjul tekkinud taimekooslused. Arvatakse, et puisniitude laialdasem levik algas pärast vikati kasutusele võttu 8000-9000 aastat tagasi, kui esimeste inimasulate ümber hakati puid raiuma,heina varuma ja karjatama. Heinategu puisniidul nõuab rohkesti käsitööd
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Soo on veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. 2. Milline on metsa mõju meie elukeskkonnale? Mets reguleerib ja mõjutab: · õhkkonna gaasilist koostist · sademete jaotust ja hulka · pinnavee äravoolu · aurumist · maa-ala veereziimi · kliimat 3. Levinumad metsapuud ja metsarikkamad alad Eestis.
Mõisted Pärandkooslus - pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamise tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus
Biotoopide konspekt Arurohumaad Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid. Niit - peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike (puude liituvus < 0.3, põõsaste katvus < 30 % Mesofüüt: parasniiskete kasvukohtade liik Rohumaa – laiem mõiste kui niit taimestik koosneb: rohundid (1-2-aastased, püsikud) graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed
· Putukad · Samblad,samblikud, seened Metsa rindelisus 1.Puurinne · Puuliiki, mida on ülarindes kõige rohkem nimetatakse enamuspuuliigiks. Selle järgi antakse nimi kogu metsale. 2. Põõsarinne · Põõsarinde moodustavad madalad puud ( pihlakad, toomingad) ja põõsad ( sarapuud, magesõstrad, kuslapuud jne) 3. Puhmarinne · Puhmarinde moodustavad puitunud varrega taimed ( kanarbik,mustikas,pohl, leesikas, sookail jne) 4. Rohurinne · Rohttaimed ( leseleht, mets tähthein, karvane piiphein, maikelluke, kõrvenõges) 5.Samblarinne ja Samblikurinne · Karusammal, laanik, palusammal, turbasammal, põrdasamblik, islandi käokõrv jne) Puhma-, rohu-, sambla- ja samblikurinnet kokku nimetatakse alustaimestikuks. Metsakasvukohatüübid: · Igale metsas kasvavale taimele sobib teatava viljakuse ja niiskusega muld. · Metsakasvukohatingimustega metsamaa kogum. Metsatüübid rühmitatakse:
Puisniitudel on väga mitmekülgsed tingimused, nii varju kui valgust ning tekib piisavalt huumust, et taimed saaksid edukalt meid oma kohalolekuga õnnistada. Kliima on seal sama heitlik, kui eesti suvi. Aastaajad vahelduvad ja kunagi ei või teada, et järgmine talv võib meenutada hoopis kevadet või suvi hoopis sügist. ......................................................................................................................... 4 Sama liigirikas, kui on taimestik on ka loomastik, just meie riigi mõistes. Puisniitudel elutsevad loomad kõikidest lähematest ökosüsteemidest, mis muudavad sealse toiduahela vägagi mitmekülgseks............................................................................................................. 4 Selles referaadis teengi ma täpsema kokkuvõtte puisniitude erinevatest külgedest abiootlilised tegurid, biootilised tegurid, toidupüramiid jms. Lisaks keskendun ka natuke lähemalt ühele puisniitude levinud imetajale metskitsele
moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidul niidutaimed. Metsakooslusesse võib küll sattuda lähedal asuvalt niidult või umbrohtunud põllult niidutaimi, kuid need ei suuda seal kaua elada. Põhjus on selles, et metsas kasvavad rohttaimed eelistavad kasvada puude varjus, kuid niidutaimed vajavad rohket päikesevalgust. Vastastikused suhted - Püsivalt saavad koos kasvada ainult need taimeliigid, kes suudavad omavahel elutingimusi kõige otstarbekamalt jagada. Taimede vahel toimub pidev olelusvõitlus, mille käigus hukkub palju taimi
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Loodusvarade kaitse ja kasutamine Karjatamise mõju taimekooslustele Luhad, rannaniidud, aruniidud Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Kiviaja lõpust saadik on rohumaid kasutatud taimetoiduliste loomade karjatamiseks. Karjatamise mõju taimestikule sõltub paljudest erinevatest teguritest nagu näiteks mullastik, taimestik, kariloomade liik, tõug, sugu, vanus, karjatamiskoormus ning kliima. Eri liiki kariloomad toituvad erisugustest taimedest. Sellest tulenevalt sobivad pärandkooslustele väiksed ja vähenõudlikud tõud. Eestis tuleks eelistada eesti hobust, eesti maatõugu veist ja lambaid, kuid tuleb arvestada sellega, et hobused ja veised ei sobi tallamisõrnadesse kooslustesse. Alljärgnevas referaadis kirjeldan lähemalt karjatamisviise, karjatamiskoormust ning nende mõju erinevatele taimekooslustele. 1
-rannikuniidud -soostunud niidud Niitude tekkeviisid. Looduslik teke -laiud ja rannikud, mis aeglaselt maatõusu tõttu merest välja kerkivad -alad, kus puudel ei ole sobivad kasvutingimused -iga-aastased üleujutused (lamminiidud) -liiga kuiv kasvukoht (mõned looniidud) Inimtegevusega seotud teke -valdav niitude tekkimise viis -niidud võivad kujuneda: -hüljatud põllumaadele ja raiesmikele -aladele, kus koduloomade karjatamine ja niitmine ei võimalda puudel kasvada Niitude püsimise tingimused. Inimmõju Niidud püsivad vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine. Kui see aga lõpetada, siis niidud võsastuvad ja kujunevad ajapikku metsadeks. Väetamine ja maaharimine põhjustab looduslikel niitudel ühtede taimeliikide asendumise teisega. Niitude ajalugu Eestis. Niitude leviku muutuse põhjused 20. sajandil, põhjendustega. Juba 20.saj. alguses hakkas pool-looduslike koosluste osakaal vähenema,
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniidud Eesti seadusandluses Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Puisniitudest................................................................................................................................4 Milline niit on looduse poolest väärtuslik...........................................................................4 Ohud puisniidule........................................................................................................................5 Looduskaitseseaduse ajaloost.............................................................................................5-6 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse Eesti õiguses.......................................................6-7-8
Pärandkooslused (pool-looduslikud kooslused) - looduslikud kooslused, mis on inimese poolt ümber kujundatud. Looduslikud kooslused – looduslikult kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Kultuurkooslused - inimtekkelised kooslused. Rohumaa - mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus. Parandatud rohumaa - pool-looduslik kooslus, kus inimtegevusega on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid säilib enamik varem kasvanud taimedest. Heinamaa ehk niit - moodustavad tihedalt koos kasvavate mitmeaastased mesofüütide kooslused, mida võidakse regulaarselt niita. Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. Karjamaa – pärast heina maha niitmist loomade karjatamiseks kasutatav maa. Kasvukoht – keskkonnategurite kompleks, mis on suhteliselt püsivate omadustega. Taimekooslus - koos kasvavate taimede kogum. Puisniit - puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.
Sissejuhatus Pärandkoosluste ehk poollooduslike rohumaade all mõistetakse eelkõige puudeta lagedaid niite, mis on tekkinud ja püsivad mõõduka inimtegevuse tulemusena nagu näiteks niitmine ja karjatamine. Nad on loodusressursside säästliku arengu tulemus. Poollooduslikud rohumaad on erakordsed seetõttu, et kui tavaliselt inimtegevus kahjustab bioloogilist mitmekesisust, siis pärandkoosluste puhul on see vastupidi. Poollooduslikel aladel pinnast sihilikult ei muudeta ja uusi liike sisse ei tooda, mis tähendab et pärand-kooslustel on inimmõju sarnane sellega, mida avaldavad taimedele ka looduslikud
Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused: aeglase kasvuga puud, kuiv- ja tuleohtlik, liivakiht on tüse, valgusküllased. Puu- ja põõsarinne: männid, üksikud arukased. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kanarbik, põdrasamblik, kõrrelised, nõmm-liivatee, porosamblik, palju seeni. Palumets- peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis. Üldised tingimused: tekivad pärast metsapõlengut, lubjavaesed. Puu- ja põõsarinne: männid, kuused, arukask, põõsarinne hõre. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: pohl, mustikas, öövilge ja kanrbik, kilpsõnajalad, samblad. Põhjavesi sügaval, kõdukiht enamasti õhuke, muld happeline – pohla. Ja mustika kkt- Laanemets- Kagu-Eestis, hajutatult
võsudevahelise asümmeetrilise valguskonkurentsi vähendamise kaudu (Grubb, 1986). Samuti on regulaarselt niidetavates kooslustes võsud väiksemad ja seega kasvavad tihedamalt (Diemer & Pfadenhauer, 1987; van der Maarel, 1988). Mida suurem on aga võsude arv, seda suurem saab olla liikide arv väikesel skaalal (Abrams, 1995; Oksanen, 1996; Zobel & Liira, 1997; Pärtel & Zobel, 1999; Stevens & Carson, 1999). Karjatamine algas luhtadel varem kui niitmine, tõenäoliselt juba 3000-4000 aastat tagasi. Luhatingimustes on karjatamise mehhaaniline mõju väga tugev. Karjatamise suhtes tundlikud taimeliigid hävivad, tolerantsed liigid aga jäävad püsima. Niitmise ja karjatamise tulemusena suureneb luhtade taimkattes kõrreliste ja tarnade osatähtsus (Pork, 1964). Raskete heinakoristusmasinate mõju on toimelt sarnane karjatamisele. Eriti tugevalt mõjutavad masinad märjemaid luhaalasid. Traktori rattajälgedes on märgata tarnade ja
Kõik käisid ühes nii lehmad, hobused ja härjad ( Loorits 2001) 2.Karjatamisviisid Meie looduslike rohumaade taimekooslused on kujunenud pika aja jooksul inimese majandusliku tegevuse tulemusena metsaraie ja sellele järgnenud niitmise ning karjatamise tagajärjel. Paljude sajandite jooksul on karja söödavajadusi katnud suvel karjamaarohi, talvel hein, iga- aastane ühekordne käsitsi niitmine mõjutas looduskeskkonda vähe. Rohumaa taimekoosluste kujunemist mõjutab tugevasti kasutusviis. Ühesuguse mullastiku ja veereziimi 5 tingimustes põhjustab tugev karjatamine eri rohukamara moodustumist, võrreldes ainult niitelise kasutamisega. (Krall jt 1980). Karjatamise viisist sõltub söödud rohu kogus, rohu söödavus(%) ja loomade toodanguvõime ning karjamaa kestus
Kultuurkooslused paiknevad haritaval (põllu)maal. Inimmõju lõppemisel algab kultuurkoosluse kiire suktsessioon loodusliku koosluse suunas. Rohumaa on laiamahulise mõistena kasutusel eriti põllumajanduses, tähendab igasugust mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest(parasniiskete kasvukohtade taim) koosnevat taimekooslust. Põllumajanduses ja maade arvestuses kasutatav mõiste looduslik rohumaa ühtib enamasti pärandkoosluse mõistega. Niit ja karjamaa tähistavad erineva kasutusviisiga kooslusi. Enamasti on üksnes taimkatte järgi võimalik öelda, kas ala kasutatakse heina- või karjamaana. Parandatud rohumaa on põllumajanduslik termin ja tähistab sellist pool-looduslikku kooslust, kus inimtegevusega (väetamine, heinaseemne täiendav külv jms.) on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid seejuures säilib rohukamaras enamik varem kasvanud taimedest.
Maksimaalse saagi saab siis kui taimik õitseb, hiljem seedumatu kiuosa suureneb ja taimed puituvad. Niidetakse heina hariliku aruheina küpsuse järgi. Loomise lõpuks peaks olema niidetud kerahein; ohtetu luste ja päideroog. Kui tahetakse teha mitu niidet või sügisel hakata karjatama, siis tuleks varem niita kui optimaalne aeg. Kui taimik lamandub, niita kohe. Hein kuivab juba samal päeval, kui kastemärga heina niita, siis kuivavad nad kokku ja vesi ei aurustu ära, ning hein ei kuiva. Niitmine on tähtis taimede elutegevuse jätkamiseks, toitainete väljauhtumiseks. Taime osade varisemiseks. Füsioloogilis biokeemilised ja biokeemilised protsessid. Füsioloogilis keemilised protsessid on tingitud rohu ainevahetusest, taimes jätkub hingamine aga varsti saab ülekaalu toitainete lagunemine, Sellist perioodi nimetatakse ka nälja ainevahetuseks, see ekstab kuni rakkudel on turbori taastumise võime. Kähku on vaja,et niiskus langeks 40- 50 %-ni
ristlõikel Juurestik valdavalt sammasjuurestik narmasjuurestik Lehtede roodumine sulg- või sõrmroodsed rööp- või kaarroodsed Lehelaba serv harva terve terve Õie osade arv 4-5 või rohkem 3 või selle kordne arv Õiekate tupp ja kroon lihtne (õis) Eluvorm puud, põõsad, rohttaimed enamasti rohttaimed Õisikuks nim õite kogumikku varrel. 19 Õietolmu kandumist tolmukailt emakasuudmeile nim tolmlemiseks. Isetolmlemine on see, kui emakasuudmele langeb õietolm samast õiest. Võõrtolmlemine on see, kui emakasuudmele satub teise taime õietolm. Putuktolmlemine Tuultolmlemine Õied erksavärvilised õied tagasihoidliku värvusega
Eesti luhad nagu Eestigi, asuvad Euroopas, parasvöötmes. Luhaniite kutsutakse ka lamminiitudeks ja lammideks. Luhtadel eristatakse kolme erinevat vööndit: *sängiäärne luht, kus moodustuvad kihilised lammimullad, *keskluht, kus kujunevad väga viljakad teralised lammimullad, * terassiäärne luht, kus settivad väiksed osakased ja setete hulk on väike. Kõik eelnimetatud vööndid ei pruugi luhal esineda. Luhaniidud ilmusid Eestisse umbes 2000 aastat tagasi inimtegevuse tulemusena: niit niideti, kasutati karjamaana. Luhaniidud asuvad tavaliselt jõgede ja järvede üleujutatavatel kallastel. Eesti asuvad nad Kesk-ja Lõuna-Eestis, tuntuimad luhaniidud asuvad Soomaal, Matsalus, Alam- Pedja ja Kasari jõe ääres, randade ja järvede äärtes. Tehtud uuringute põhjal on arusaadav, et Eestis on luhaniidud ohus. 1960ndatel aastatel tehtud uuring näitas, et Eestis on luhaniite 83 000 ha, 1996ndaks aastaks oli säilinud ainult 12 000 ha
RABAD Puude arvu ja kasvu järgi jaotatakse rabad: -rabametsad -puisrabad -lagerabad Rabas kasvavate taimede väliskuju, ehituse ja elukestuse eripära järgi võib rühmitada taimed järgmiselt: -turbasamblad -putuktoidulised taimed -igihaljad puhmad -pärislehtsamblad -suvehaljad puhmad -maksasamblad -kitsalehised rohttaimed -samblikud -puud -vetikad -laialehised rohttaimed Rabataimestik: -liigivaene, üheaastaseid taimi ei kasva Liigid Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud Puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, küüvits, hanevits, pohl, mustikas, rabamurakas, harilik jõhvikas, väike jõhvikas
2 karjatamine jms.). Erinevalt kultuurkooslustest on pool-looduslik kooslus ümber kujundatud varasemast looduslikust kooslusest, kusjuures hulk varasema koosluse liike säilib. · Pärandkooslused (teaduslik samatähenduslik termin pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks, kusjuures teatavad vahestaadiumid, nt. roostik või angervaksastik võib eriliste
Ka kultuurniitudel kasvavad sageli puud ja näiteks parkides on koos puud ja muru, kuid neid ei peeta pärandkooslusteks ega poollooduslikeks elupaikadeks 5 Niitudest veel... · Inimtegevuseta Eestis leiduks vaid lagedaid rannaniite, mujal oleks tegu hõredate puistutega (suurte rohusööjate mõjul tekkinud lagendikud, looduslikud häiringud nt loopealsetel või soostunud metsades); · Tänapäeval tõeliselt poollooduslikke niite väga vähe leida, enamus on varem olnud põllumaad; endised niidud on aga võsastunud; · Niite saab säilitada vaid neid niites ja karjatades (mitte muruhooldusreziimil!) PUISROHUMAAD: 1) puisniit pikaajalise niitmise tulemusel kujunenud hõre puistu, mida jätkuvalt niidetakse; 2) puiskarjamaa pikaajalise karjatamise tulemusel kujunenud hõre puistu, kus jätkuvalt karjatatakse loomi;
Umbrohi alandab mulla temperatuuri- aurumiseks vajalik, lailehestik varjab mulla pinda. nõrgendab Teravili Teravilja enam kui poole võrra. Enamus toiduks, loomasöödaks, tehniliseks otstarbeks. Kõige rohkem toiduks nisu ja riisi. Aafrika ja l-ameerika- mais ja sorro. Teravili hästi seeduv. Tähtsaim on tera (teris). Tööstus- tärklis, piiritus, õlle ja konservide tootmine. Põhk- paberitööstus tooraine, küteks, tarbeesemete valmistamine. Suviteraviljad Üheaastased kõrrelised kultuutaimed, mille teri kasutatakse inimtoiduks, loomasöödaks, tehniliseks. Kasvatatakse: oder, nisu, kaer, riis, mais, sorgo. Eelised talivilja ees: saak stabiilsem, palju sorte, võimaldab kasvatada eri viljakusel muldadel, saab moodustada konveierile. Puudused: lühike kasvuaeg, kasutavad halvemini talvist niiskust ja mulla toitaineid kevadel külvi tööd kuhjuvad, kevadine võrsumine langeb kokku põuaperioodiga
Rohtla Kliima · Parasvöötme rohtlates on külm talv ja maad katab õhuke lumevaip. Kliima on kuiv. · Sademete hulk on parasvöötme rohtlais tavaliselt 300-600 mm/a. · Suved on palavad ja põuased. Põhiliseks taimede kasvuajaks on varakevadine luma sulamise aeg ja varasuvi. Rannikule lähemal paiknevates rohlates on pehkem kliima ja mida sügavamale sisemaale, seda karmimaks muutuvad tingimused. Rohtla taimed · Nagu nimetuski ütleb on rohtlates valitsevad rohttaimed. Rohtlates kasvab palju erinevaid stepirohtusid, aruheinasid. Teisest teimedest võib siin leida veel nurmenukke, palderjani, iiriseid, metsikuid tulpe, pujusid ja ka kaktusi. · Nii troopiliste kui ka parasvöötme rohtlates on oluline koht tulekahjudel. See taksitab metsastumist. Mitmed taimed ei saa seemnest kasvama hakatagi enne, kui nende kõva kest pole kuumas tuhas lõhkenud. · Põudade ja külmadega kohastumiseks on mitmetel liikudel maa-alused mugulad, kuhu
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel..............................................................................
kõrkjastikuks. Pool-looduslik kooslus (pärandkooslus) püsib ühesuguse kestva inimmõju tingimustes, kusjuures inimmõju piirdub peamiselt saagi koristamisega (niitmine, karjatamine jms.). Erinevalt kultuurkooslustest on pool-looduslik kooslus ümber kujundatud varasemast looduslikust kooslusest, kusjuures hulk varasema koosluse liike säilib. Pärandkooslused on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks, kusjuures teatavad vahestaadiumid, nt. roostik või angervaksastik võib eriliste muutusteta püsida aastakümneid)
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka
Need mullad sobivad pärast kuivendamist ja väetamist rohumaa mullaks. c) turvastunud leet gleimuld (LG) moodustub leetumise, soostumise ja gleistumise tagajärjel. On alaliselt märjad. Pindmine kiht pruunikas või must turvastunud kiht, selle all pesadena või lauskihina gleikiht. pH 2-5, N alla 1%, P ja K 1-8 mg/100g mullas. Rohumaid tuleb kuivendada, väetada. Kasutatakse kas kultuurrohumaana või juurviljade kasvatamiseks. 8) Soomullad a) madalsoomullad (M', M'',...) taimestik roheline. Mulla pindmine kiht pruunikas või must orgaaniline aine, mis on hästi lagunenud. Mullad on niisked või märjad, huumuse ja N rikkad, pH 4-6. pärast kuivendamist ja mineraalväetistega väetamist sobivad rohumaadeks b) siirdesoomuld (S) neid on 10% Eesti muldadest. Koosnevad roht- , põõsas ja puittaimedest. Mullad on väga happelised. Pindkiht on toorhuumuslik turvas e. vähelagunenud. Metsadele sobiv. c)rabamullad (R) hele või keskmiselt pruun turvas
Sisukord SISSEJUHATUS 1. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS .....................................................1 · Asend ja kliima · Taimestik ja loomastik · Inimesed vahemerelises vööndis 2. PARASVÕÕTME ROHTLA ......................................................................3 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimeste elu rohtlas 3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS .....................................................6 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene leht- ja segametsavööndis 4. PARASVÖÖTME OKASMETS ...................................................................8 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene okasmetsavööndis 5. TUNDRA ....................................................
elavnemisel. Katteseemnetaimed ehk õistaimed Tunnuseks on õie esinemine, enamikul on putuktolmlemine. Toimub kaheliviljastumine. Katteseemned jaotatakse kahe- ja üheidulehelisteks. Kaheidulehelistel on valdavalt sammasjuurestik, üheidulehelistel narmasjuurestik. Üheidulehelised: · narmasjuurestik · Lehtede roodumine: rööp- või kaarroodumine · lehelaba serv harva terve · õie osasid: 3 või selle kordne arv · õiekate lihtne · enamasti rohttaimed Kaheidulehelised · valdavalt sammasjuurestik · Sulg- või sõraroodumine · lehelaba serv harva terve · õie osade arv 5 või 4 · õiekate: sageli tupeks ja krooniks jagunenud · puud, põõsad, rohttaimed Õistaimed jaotatakse õite ja viljade ehituse järgi: Kaheidulehelised: · ristõielised enamasti rohttaimed nt põldsinep, hiirekõrv, kapsas · liblikõielised rohtsed taimed, mõned põõsad. nt. Hernesuba, ristik, lutsern
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
