Tartu
Ülikool
Kehakultuuriteaduskond
Eesti
naisvõimlemine muutuvas ajas
Helin Sinisalu
AÜ
III kursus
Valga
2012
Naisvõimlemise
arendamine ja juurutamine massidesse on olnud üks Eesti ajaloo
tähtsamaid küsimusi spordiajaloo vaatenurgast. Naisvõimlemise
areng esimeses Eesti Vabariigis vaatamata raskustele ja pedagoogide
puudumisele on olnud imekspandav , seejärel nõukogude võimu all
olles naisvõimlemise jätkuv areng niiöelda „ varjus “.
Pärast
antiikkultuuri hävimist jäi hoolitsus tütarlaste ja naiste
kehalise arengu eest kauaks unustusse. Alles XIX sajandil, seoses vajadusega naisi üha enam rakendada ühiskondlikus tootmises,
kerkis uuesti päevakorda nende kehaline areng.
Eesti
naisvõimlemise sünniajaks loetakse 1915.aastat, mil Anna Raudkats lõpetas õpingud Helsingi Ülikooli võimlemisinstituudis ja naasis kodumaale . Siin alustas ta energiliselt õpitu propageerimist,
rühmade moodustamist ja juhendamist. Anna Raudkats leidis aktiivseid
kaasalööjaid oma õpilaste seast Tallinna Tütarlaste gümnaasiumis
ja toetust Kalevi võimlemisosakonna poolt. Peagi moodustati tema
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
helin83
Õppematerjali autor
Svetlana Grigorjeva Ernst Idla sündis 8, aprillil 1901. aastal Türi kihelkonnas Õisu mõisa aedniku pojana. 20.- 30. aastatel arendas ta oma võimlemissüsteemi alusel välja üldtunnustatud koolkonna, kes pärast maestro sunnitud põgenemist kodumaalt 1944.aasta sügisel ning Stockholmi elamaasumist saavutas ka maailmakuulsuse.Idla koolkond on tuntud mitmel kotinendil ning Idlat, kes kõikjal ja alati on esinenud Eesti lipu all, nimetatud "võluriks Tallinnast". Sellles essees on käsitletud peamiselt Dagmar Normeti , Ingrid Idla, Aksel Tiigi kirjutise põhjal loetut , kus on käsitletud Idla koolkonda kahest aspektist: Idla võimlemissüsteem ja selle eripära ning Idla koolkonna väljakujunemine. Idla elutöö lahtekohaks oli tõik, et tsiviliseeritud maailmas kannatab enamik inimesi liikumisvaeguse ning töö-ja vaimsest pingest tingitud stressi all
1802 Taasavatud Tartu Ülikooli õppekavasse võeti ka ratsutamine, vehklemine, ujumine ja tants 1805 Kanepi pastor Johann Philippe von Roth lülitas Kanepi kihelkonnakoolis vabatundide programmi kehalised harjutused 1819 Võimlemise tõi Eestisse Tartu Ülikooli lektor Karl Eduard Raupach, kes koos professor Friedrich Georg Wilhelm Struvega moodustasid 40-50 osalejaga võimlemisrühmad 1820 Tallinnas asutati Eesti esimene teadaolev sportlik ühendus "Uljaste Purjetajate Ordu" 1821 Valmis Tartu Ülikooli uus maneez kivihoonena 1822 Rajati üliõpilaste supluspaik Emajõel 1829 J.J.F.Parroti juhtimisel vallutati Suure Ararati tipp, mida loetakse alpinismi alguseks Venemaal 1835 Esimese eestlasena valiti ülikooli vehklemismeistriks Alexander Malström 1838 Esimene teadaolev eestlase avalik maadlusmats - voorimees Johann Innok astus vastu itaalasest tsirkusejõumehele Pierre Pazzianile
12. antiik-rooma tähtsamad mängud, juvenalise moto Populaarsed olid kaarikutel võiduajamised, võitlused loomadega elu eest. Gladiaatorite võitlused. Kapitooliumi mängud Antiik-Rooma tähtsamad mängud - 1) ratsamängud 2) kapitooliumi mängud Juvenalise moto - "Paluda tuleks, et terves kehas oleks terve vaim!" Suurim amfiteater colosseum, gladiaatorid 13. millised põhimõtted on muutunud olümpialiikumise ajaloos pärast Coubertin'i 14. keda võib pidada "esimeseks eesti sportlaseks" 15. 4 keh. kunsti 1803. a. TÜ-s 1) vehklemine 2) ujumine 3) tants 4) ratsutamine 16. eesti esimesed profiatleedid (maailmameistrid) 20 saj alguses Georg Baumann kr-rooma maadlus, Alfred Neuland - tõstmine, Saul Hallap - tõstmine, Harald Tammer kuul, tõstmine 17. eesti edukaim ala OM-l ja MM-l OM-il maadlus, MM-il laskmine 18. Raubach - kes oli 1819 Võimlemise tõi Eestisse Tartu Ülikooli lektor Karl Eduard Raupach, kes koos
Eneli Otsa 5b Võimlemisklubi ,,Piruett". Võimlemisklubi ,,Piruett" asutati 1990.a. suvel. See oli keeruline aeg Eesti spordis, kuna spordikoolide olukord hakkas halvenema. Rühmi töötas lisaks Tõnismäe baasile veel Mustamäel, Lasnamäel, Õismäel ja Pirital. Töötajaid oli 18. Juhatuse esimeheks valiti Jüri Kongas. Kuumaks 1990.a. oktoobris oli 20. rubla, sisseastumismaks 5. rubla. Asutamisest kuni tänaseni on klubis töötanud Mall Kalve, Ain Kalde, Gaida Madar, Sirje Prii ja Heli Kann. Esimestel aastatel juhtisid klubi sisulist tööd Jüri Kongas esimehena, Mall Kalve
· Demokraatia · Ernst Eiselen 3.pedagoog, kes muuhulgas töötas välja 22.Saksa kehalise kasvatuse süsteemis oli suure hulga analüütilisi kehalisi erilise tähtsusega: harjutusi,oli: · Vehklemine · John Locke · Ujumine · Johann Heinrich Pestalozzi · Riistvõimlemine · Jan Amos Komensky 23.Saksamaal viidi võimlemine 4. Esimene filantropiin asutati: gümnasiiumide õppekavva: · Neuhofis · 1844 · Dessaus · 1820 · Schnepfenthalis · 1814 5.Raamatute autoriteks on: 24.Sookolite võimlemisrühmade ,,võimlemise kunstist"Hyronymus organiseerija Miroslaw Tyrs(1832- Mercurialis 1884)oli,kas
toimunud konverentsil Esteetiline keha liikumine, kus H..Medau tegi esimesed katsed võimlemise süstematiseerimisel ning hakkas õpetama võimlejaid (naisi) läbi vahendiga kavade. 1929. aastal asutati Berliinis Medau Kool, kus hakati õpetama uusi ala liidreid ja võimlemist hakati kutsuma modernseks võimlemiseks. Iluvõimlemine kui võistlusspordiala sai alguse endisest Nõukogude Liidus. 1949. aastal toimusid esimesed NSVL meistrivõistlused, kus ala nimetuseks sai kunstiline võim. · Võimlemine on väga tervislik tegevus nii noortele kui vanadele ja nii väikestele kui suurtele. Seda saab teha olenemata kellaajast ja piiramatult, kas üksi või rühmaga. Võimlemist võib käsitleda mingi erialatreeningu osana või täiesti iseseisvalt- nii tervise seisukohalt lähtudes kui ka võistlusspordialadena. Võimlemine on üks vanemaid spordialasid kogu maailmas. Võimlemist kui üht kehaliste võimete arendamiseks sobivaimat vahendit on väärtustatud juba Vana-Rooma aegadest
-19. saj Saksamaal ja Sveitsis. filantroop kooli kehalise kasvatuse aluste loojad. Mängud, praktilised harjutused käeliste tegevuste arendamiseks, kehalised harjutused. filantropiin- filantroopide poolt asustatud internatkoolid. Pandi rõhku käsi-ja aiatööle, kehalisele kasvatusele, tervislikele eluviisidele ja õpilaste aktiivsusele. rüütliakadeemia- aadlinoormeeste õppeasutused 17.-18. saj. Valmistati ette hoovkonna sõjaväe ja tsiviilameti jaoks. voltizeerimine- puust hobusel võimlemine tööstusrevolutsioon- 18. saj Suurbritanniast alguse saanud periood, mil toimusid suured muudatused põllumajanduses, tootmises, kaevandamises ja transpordis. Vabrikutootmine. Masinad inimtööjõu asemel. Jean Jacques Rousseau vaated kehalisele kasvatusele: ,,Emile ehk kasvatusest" rõhutab lapse sünnipäraste omaduste väljaarendamise vajadust; pooldab loomulikku kasvatust ja õppimist vahetult elust endast. Johann Heinrich Pestalozzi vaated kehalisele kasvatusele: asutas Neuhofis orbude
Sport Eesti vabariigi ajal 1920-1940 Enne 1920. aastat oli sportlastel raske aeg, kergejõustiku arenguhoogu pidurdasid Saksa okupatsioon ja kodusõda. Noorte juurdevool kergejõustikku mõistagi lakkas. Alates 1920. aastast osalesid Eesti sportlased edukalt olümpiamängudel. Juba 24. mail 1901 loodi esimene spordiselts "Kalev", selle kavatsus oli ja on tänapäevani tegeleda ainult spordiga. 1919. aasta novembris kutsuti Eestimaa Spordiselts "Kalev"(esimees L. Tõnson) initsiatiivil kokku Esimese Spordikongressi. Kongressil otsustati moodustada spordi juhtimise keskorgan Eesti Spordiliit (ESL) ja saata võistkond järgmisel aastal toimuvatele olümpiamängudele Antverpenis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid