Eesti naise roll 19. ja 21. sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites (3)

Põlva Ühisgümnaasium



Aviva Vigel
10 B klass
EESTI NAISE ROLL ÜHISKONNAS XIX JA XXI SAJANDIL NING SELLE VÕRDLEV KUJUTAMINE LYDIA KOIDULA NÄIDENDITES
Uurimistöö


Juhendaja: õp. M. Punak


Põlva 2008
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. NAISED 19. SAJANDIL 3
1.1. Eesti naine 19. sajandil 4
1.1.1. Naise roll ühiskonnas 4
4
1.1.2. Naine ja mees 4
1.1.3. Naine ja lapsed 5
1.1.4. Naine ja töö 7
2. LYDIA KOIDULA ELUKÄIK 8
2.1. Lydia Koidula näidendid 11
2.1.1. Saaremaa onupoeg 12
2.1.2. Maret ja Miina ehk kosjakased 13
Vastupidiselt Maretile saab Miinat pidada täiesti eeskujulikuks tegelaseks. Kõrtsinaine Liisu iseloomustas teda nii: „Kõige armsam , kaunim ja tasasem laps kõiges Suti külas, ent vaene nagu hiirepojuke ja sellepärast pool-teed Mareti ori.’’ (Sõgel 1957: 236). Oma vaesusest hoolimata pidas aga Miina tähtsaimaks jääda iseendaks. Siiski ei arvanud ta end Hansu vääriline olevat just nimelt oma seisuse pärast ning Mareti üleolek suurendas neiu alandlikkust veelgi. Samas teadis ta, et rikas suurtalu omaniku tütar pole tast sugugi parem, lihtsalt eneseväärikus ei lubanud tal seda kõvasti välja öelda. Ka ei olnud Miinal kombeks teisi laimata ja seda Hans naiste puhul väga hindas ning pani imeks. Peale selle paistis neiu silma oma armsuse, tagasihoidlikkuse, õigluse, aususe, virkuse ja töökusega. 14
Kolmas naistegelane selles näidendis oli Tõkkesilma Liisu, küla kõrtsinaine. Hans iseloomustas teda kui ,,kärme keelega’’ vanakest, aga seda heas mõttes. Kuigi talle meeldis kuulujutte levitada, ei rääkinud ta Miinast ja Hansust kunagi halba, sest soovis neile ainult parimat . Ent Mareti puhul ta end tagasi ei hoidnud. Liisu oleks võinud ka olla üks ematüüpidest, kes jagas oma elutarkust ja andis noortele nõu. Tema arvamus oli, et olgu mees kes teab kui hea, teda ikka tüki paremaks teeb naine ja seda rääkis ta oma kogemuste põhjal. 14
2.1.3 Säärane mulk ehk sada vakku tangusoola 14
Peretütar Maie on kaunis, haritud, pisut edev ja tundetuhinaline neiu. Nii kindel oma armastuses, et enne hüppaks jõkke, kui läheb vastumeelsele mehele. Aga seekordki on õnne üle otsustajaks isa, kes algul tütre heaolust teps mitte ei hooli. Minu arvates on tema olukord väga sarnane ,,Saaremaa onupojas’’ oleva Miinaga, kes pidi ka abielluma vastumeelse mehekandidaadiga ja enesel polnud selles mingit sõnaõigust, samas oma tulevasele julgesid mõlemad oma vastakaid tundeid tunnistada. Maiel oli rohkem vedanud, sest tal oli ema, kellele võis alati loota . Kuna neiu ei julgenud isale vastu hakata, paluski ta ema abi, sest teadis, et isa alati tema tahtmist teeb. Nagu õige tütar ikka, oli ka Maie tubli ja töökas ning aitas ja kuulas alati oma vanemaid. 15
On ka sõnakas pereema, kes oma rumalavõitu meest ohjas hoiab ja kelle sõna ikka peale jääb. Anne ise ütleb: ,,seni kui tarkust sõimab, seni ma ikka veel saan temast jagu, aga kui ta ise ka targaks hakkab, siis ei ole aru ega otsa enam“ (Sõgel 1957: 299). Ta tunneb oma meest läbi ja lõhki ning armastab teda koos oma vigadega. Toetas tütart ja tema valikuid , isegi kui abikaasa erimeelt oli. Maie võis alati kindlal meelel oma ema poole pöörduda: ,,Sa tead ju ikka nõu ja isa teeb alati sinu tahtmist, eks sa aja nüüd asjad õigeks!“ (Sõgel 1957: 305). Ja kahtlemata oli Anne väga agar koduperenaine, kes kunagi midagi sinnapaika ei jätnud, olgugi, et töö kasvas ülepea. Seega oli ta igati usaldusväärne ja kindlasti pere tugi. 15
2.1.4. Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai 16
2.1.5 Naise prototüübid Lydia Koidula näidendites 17
3. NAINE PRAEGU, 21. SAJANDIL 20
3.1. Eesti naine 21. sajandil 20
3.1.1. Naise roll tänapäeva ühiskonnas 20
3.1.2. Naine ja mees 21
Joonis 10. Men Versus Women Tug of War. 21
Autor: Steve Chenn. 21
(pro.corbis.WWW) 21
3.1.3. Naine ja lapsed 21
19. sajandil võttis naine lapse põllule või heinamaale kaasa, sest polnud teda kuhugi jätta. Tänapäeval on emade elu lihtsamaks tehtud. On loodud lasteaiad, kus kõigele lisaks tagatakse ka mudilaste turvalisus ja omavanuste seltskond . Naine võib rahulikult tööl käia, ilma et peaks südant valutama sellepärast, kas lapsega on ikka kõik korras. 22
3.1.4. Naine ja töö 22
(pro.corbis.WWW) 23
KOKKUVÕTE 24
Kas see on, mida Lydia Koidula oleks soovinud? Ta oleks ilmselt rõõmus ja rahul, et probleemid, mille pärast tema südant valutas, on tänapäeva neidude-naiste jaoks muigamapanev minevik . Kuigi mõnes mõttes ei ole majanduslik sundolukord ja võimukad mehed ka tänapäeval oma aktuaalsust kaotanud, nii et Koidulal ei napiks ainest ka uute näidendite jaoks. 25
KASUTATUD ALLIKAD 26
Aaver, E., Laanekask, H., Olesk , S. 1994. Lydia Koidula 1843- 1886 . Tallinn: Ilmamaa. 26
Hansson, M. 2001. Naine, perekond ja töö. Tallinn: TPÜ kirjastus. 26
Junkkari, K. M. 1997. Naine, nagu sa oled. Tallinn: Valgus. 26
Kala, A. suuline vestlus . (09.01.2008) 26
Mihkla, K. 1965. Lydia Koidula elu ja looming. Tallinn: Eesti Raamat. 26
Mäelo, H. 1999. Eesti naine läbi aegade. Tallinn: Varrak. 26
Niiberg, T. Ivari , I. 2000. Abielu eesti moodi. Tallinn: Maalehe Raamat. 26
Peterson , A. 2006. Eesti maarahva elust 19. sajandil. Tartu: Atlex . 26
Salu, M. 2008. Eurostati uuring ütleb, et Eesti naine on terve Euroopa töökaim. - Ärileht, 8. märts, lk 4. 26
Sõgel, E. 1957. Lydia Koidula jutud ja näidendid. Tallinn: Eesti riiklik kirjastus. 26
Kosjaviinad. Lavastused . Sa Kuressaare teater. http://www.skt.ee/page.asp?p=51 (15.03.1008) 26
Lydia Koidula. www.et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula (03.01.2008) 26
Lydia Koidula. Kirjandus. Referaadid. E-lehed. Miksike. http://miksike.com/documents/main/referaadid/koidula_maili.ht m (28.12.2007) 26
Põhiseadus. Süstemaatiline jaotus. Elektrooniline riigi teataja . https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12846827 (10.04.2008) 26
Rüütel, I. kõne „Naised otsustavad“. http://vp2001-2006.vpk.ee/et/president/proua_k6ned.php?gid=24376 (13.04.2008) 26
Teatrielu areng aastatel 1918-1940. Ajalugu. Eesti teatri agentuur . 26
http://www.teater.ee/index.html?action=artmitu&id=5 (15.03.2008) 26
SISSEJUHATUS
Valisin selle teema, sest tahtsin teada saada, kuidas kirjanduses ja ühiskonnas Lydia Koidula eluajal naisi kujutati ja mida neist arvati. Mind on alati huvitanud teiste maailmanägemus, seda on huvitav lugeda, sest nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka isesuguseid arvamusi. Tänapäeval on see lihtne, sest pole enam piiranguid. Elame ju demokraatlikus riigis ja vabal maal, kus inimesed võivad oma arvamust avaldada kõige ja kõigi suhtes. Aga sajandeid tagasi ei olnud lubatud kirjutada kõigest, millest taheti, ning oma mõtteid ei tohtinud igal pool välja öelda. Isegi kirjanikud pidid jälgima enda sõnakasutust, et mitte eirata moraalinorme ja tihtipeale tuli mõte sõnastada hoopis “ümber nurga“ öelduna. Päris keeruline on jõuda inimese mõttemaailmani, kellest on meile maha jäänud ainult mõtted paberil . Võtsin seda kui väljakutset ning seadsin endale eesmärgiks leida vastused küsimustele: milline oli naise roll 19. sajandil ja missugune on see praegu? Kas Lydia Koidula näidendites ja tema enda elus võib leida sarnasusi? Mis kasu võis olla 19. sajandi naisele neist näidenditest?
Kuna kirjandus oli suure kontrolli all ja näitemängud ammugi, pakkus mulle huvi uurida, kuidas Koidula selle olukorra lahendas ja teatud keeldude kiuste naist enda ideaalide järgi kujutas. Reeglina kirjeldati õrnema soo esindajat kui tagasihoidlikku koduperenaist, kelle sõna midagi ei maksnud. Lydia Koidula oli ise selle vastu ning tahtis saavutada neile suuremat vabadust. Ta ihkas naistele sõnaõigust, et ei oleks ebavõrdset kohtlemist. Teema iseenesest ei ole tänapäeval aktuaalne, sest noortele ei paku üldjuhul huvi teatrialane literatuur .
Töö koosneb kolmest osast. Esiteks on vaadeldud naise positsiooni ja rolle 19. sajandi Eesti ühiskonnas, teiseks antud ülevaade naiskirjaniku enda elust, millele järgneb naistegelaste analüüs L. Koidula näidendite põhjal. Töö viimases osas on võrreldud tänapäeva, 21. sajandi ja 19. sajandi naise olukorda siinses ühiskonnas.
Uurimistöö tegin L. Koidula nelja näidendi põhjal: ,,Saaremaa onupoeg“, ,,Kosjakased“, ,,Säärane mulk“ ja ,,Kosjaviinad“. L. Koidula isikuloo kirjutamiseks kasutasin Karl Mihkla teost „Lydia Koidula elu ja looming“.
1. NAISED 19. SAJANDIL
Naised olid sel ajal kogu tsiviliseeritud maailmas nii ühiskondlikul kui pere tasandil allasurutud. Tänapäeval tähendaks see nende põhiõiguste – õigus vabale eneseteostusele, haridusele, sõna- ja mõttevabadusele (EV põhiseadus, 2. ptk.) piiramist. Väga raske oli ja palju kavalust ning tarkust nõudis naistelt sellele vastuseismine nii isiklikus elus kui ühiskondlikul tasandil, sest lihtne oli sattuda ühiskonnaheidiku staatusesse ehk siis pere ja/või ühiskonna poolt tõrjutuna tänavale heidetud saada – sama olukorda oli sattunud näiteks Tiina August Kitzbergi tragöödias „Libahunt“.
1.1. Eesti naine 19. sajandil
19. sajandil ei võetud naisi tõsiselt. Nad olid mähitud ühte käitumisnormistikku, mis seisnes selles, et neil ei ole õigust mehest rohkem nõuda. Näiteks toidu jaotamine käis nii, et suurema portsjoni pidi alati saama pereisa, sest tema ju oli suure töö tegija- naine aga leppis poolega sellest (Peterson 2006: 64).
Levinud arusaam oli, et naise koht on kodus laste kõrval ja tema kohus on kuuletuda oma mehele. Ainult töö oli see, mida arvati, et õrnem sugu teha oskab. Naine ja haridus olid pikka aega mõisted, mis omavahel kokku ei sobinud. Aga oli ka erandeid , näiteks Lydia Koidula, kellel õnnestus teadmisi lausa ülikoolini omandada ja sealt saada kodukooliõpetaja haridus (diplom) (Mihkla 1965: 74).
1.1.1. Naise roll ühiskonnas
19. saj. keskpaiku oli naise ühiskondlik roll praktiliselt olematu. Juhtival positsioonil kõigis ühiskonnavaldkondades olid enamjaolt mehed. Oli kujuteldamatu tänapäeval nii endastmõistetav olukord, et naistearsti, õpetaja või pastorina astuks