Eesti muusika (0)

VANEM RAHVALAUL
UUEM RAHVALAUL

• Regivärsiline laul. Tekkis u 2000 a. tagasi
  
• Seotud inimese igapäevase eluga
  
• Esikohal tekst, kõnelähedane
  
• 2-3 ebamäärase kõrgusega heliastet (huked, helletused)
  
• Lauldi üksi (loodushäälte jäljendused, itkud )
  
• Liigid: töö- ja tavandilaulud, jutustuavad laulud, laste-ja hällilaulud
  
• Tekst: jaguneb värssideks, algriim, vanema murdekeele kasutamine, pikad tekstid, sündmuste aeglane kulg
  
• Viis: jälgib teksti ülesehitust heliulatus väike, helikõrguste intoneerimine ebamäärane
  
• Regilaulud 1-häälsed, burdoon
  
• Setudel mitmehäälsus (killõ, torrõ)
  
• Esitus: eeslaulja ja koori vaheldumine ( koor liitub värsi viimastel silpidel), kahe koori vaheldumisi laulmine , lauldakse pilli saateta, sageli improviseeriti tekst esituse kägus, esitajateks naised.
  

• Tekkis 18.saj, levik 19.sajandil
  
• Tekkepõhjus: pöördelised muudatused, pärisorjuse kaotamine, haridue levik, suhtlus, linnastumine .
  
• Mõjutusi saadakse kirjandusest, naaberrahvastelt.
  
• Liigid: tantsulaulud, mängulaulud, sõjalaulud, vangilaulud, vaimulikud rahvalaulud
  
• Tekst: jaguneb 4-realisteks salmideks, lõppriim- värsiridade lõppemine kõlalt sarnaste sõnadega, kirjakeele kasutamine, sündmuste areng tekstidest kiirem
  
• Viis: heliulatus suureneb, palju hüppeid, helikõrguste täpne intoneerimine, 20.saj levib mitmehäälsus.
  
• Esitus: lauldakse koos või üksi, laulmine koori ja eeslauljaga väheneb, laulmine pilli saatel ( kannel , lõõtspill), tekstid levivad algul käsikirjaliselt, hiljem trükitud laulikutes. Nii kinnistuvad kindlad autorid ja loojad
  

• info enne 12 saj. On napp
  
• üksikud teated on jõudnud juhuslike märkustena vanadest kroonikatest
  
• 1164 andmed kuusalu kiriku kohta
  
• Orel; 1329 esimesed orelid. Helme, Paiste
  
• Suhteliselt suurele kontaktile rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suur osatähtsus Eesti folklooris
  
• Nn. Profesionaalne muusika kõlas ordulossides
  
• 1521. Võeti linnadesse tööle palgalisi muusikuid.
  

• 1629. Kogu Eesti mandriosa Rootsi valduses
  
• 1632. Academia Gustaviana
  
• 1684 . Bengt Gottfried Forselius asutas seminari , kus valmistati ette köstreid. Siit saab alguse Eesti maakoolide võrk.
  

• Mitmehäälse laulu levikule aitas kaasa kihelkonnakoolides edenev muusikaõpetus
  
• Esimene teadaolev kool, kus lauldi neljahäälseid laule oli 1804.a Kanepi kihelkonnakool .
  
• Johannes Heinrich Rosenplänter – esimene, kes pidas vajalikuks koolis kasutada klaverit .
  

• Eeskuju laulupäevade korraldamiseks saadi baltisakslastelt
  
• Esimesed laulupäevad toimusid Põlvas (1858), Saaremaal Ausekülas (1863), Jõhvis (1865), Simunas (1866), Hiiumaal (1867)
  
• Lisaks laulukooridele asutati nn. Pillikoore
  
• 19.saj keskpaiku tegutses 2 orkestrit – Torma ja Väägvere
  
• Koorilaulu ja pillimängu arengule aitas kaasa Valga koolmeistrite seminar. Seda juhatas lätlane Janis Cimze (1/4 oli seotud muusikaga)