Facebook Like
Hotjar Feedback

Eesti mullastiku konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas ära tunda ?
 
Säutsu twitteris
  • Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid: Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine ( akumulatiivsus , eluviaalsus, eluvioakumulatiivsus, kamardumine , savistumine, ferraliidistumine , sooldumine , küllastumine , lessiveerumine, leetumine , gleistumine , näivleetumine).
    Millised mullatekkeprotsessid millistes tingimustes kujunevad? Millised horisondid ühe või teise mullatekkeprotsessi tulemusena tekkivad , kus profiilis asuvad, kuidas ära tunda?
    Mulla tekke teguriks on bioloogiline faktor.
    Tegurid, mis mõjutavad mulla teket:
    • Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/ jahtumine . Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse aineringesse võetavate elementide hulk.
    • Lähtekivim -
    • Reljeef- lõunapoolsed nõlvad saaavd rohkem päikest. Kallakuliste alade ülemistel osadel asuv muld paigutub sademevee tõttu madalamatele aldele.
    • Aeg- lähtekivim muutub mullaks pika ajal jooksul. Selleks kulunud aeg on mulla vanus. Üldiselt on 10-13 000 a vanad, eestis 2000-4000 a.
    • Aluskivimid
    • Bioloogilised tegurid- taiemd/loomad.

    Taimestik on oluline sünsteesivad primaarset org ainet. Kõik ülejäänud elavad nende sünteesitu arvelt. Taimed mõjutavad nii kasvu ajal (tarbimine, tranpiratsioon)kui ka pärast surma( ledestuvad surnud org ainena).
    Loomad- ül mulda ladestunud org aine muundamine ja mineraliseerimine. Laguahela ül on lagundada surnud org ainet.
    • Inimmõju- kultuuristamine- looduslike muldade kasutuselevõtt inimste poolt ja mullaomaduste muutmine mullaviljakuse tõstmiseks.

    Mullatekkeprotsess e pedogenees- maakoore pindmiste kihtide kasutamine ning nende kihtide ümberkujundamine ja muutmine taimede, loomade ja mikroorganismide org ainete ja nende ainete humifitseerumissaaduste poolt. Olemuselt on bioloogiline protsess, mille tulemuseks on viljakuse kujunemine.
    LEHELTEKST!
    akumulatiivsus- toimub suhteline rikastumine . Võrreldes lähtekivimiga millegi hulk suureneb.
    Absoluutne akumulatviivsus on mõeldav siis, kui kuskilt tuleb juurde-veest, taimedest , loomadest, kosmosest .
    Suhteline akumulatiivsus- jämedate osade peenenemine, lehtede okaste mineralisatsioonil uute mineraalide teke.
    A-BW-C
    eluviaalsus- võrreldes lähtekivimiga muld vaesub mingi aine osas. Midagi mullast läheb mujale või muundub nii, et muundumissaadused lähevad kaotsi. A- Ea-B-C
    eluvioakumulatiivsus- võrreldes lähtekivimiga midagi läheb kuskil vähemaks, samas akumuleerub mujale. Ainte vahetumine , muundumine, ümberpaigutumine, toimub mulla enese piires.
    Väljauhtumine võib olla suurem kui akumulatsioon . A-El-Bt
    kamardumine-huumusakulatiivne protsess, mille käigus toimub huumuse ja orgaanilis- mineraalse komplekside tekkimine ja seostumine mulla mineraalse osaga. Tekib A horisont . Protsessi intensiivsust näitab A hor tüsedus ja huumuse hulk. Küllastunud bioloogiliselt aktiivses keskkonnas tekib pehmehuumuslik(mollic) huumushorisont , aga küllastumata väheaktiivses kk happeline (umbric) huumushorisont. Kuivades tingimustes huumusvaene (ochric) horisont.
    Huumushorisont tekib mulla mineraalse osa peale põuakartlikes, parasniisketes ja ajutiselt liigniisketes tingimustes. A on tumeda värvusega (must,vahel pruun).
    Savistumine- bioloogilise ja keemilise murenemise peente saaduste ja mineraliseerunud org aine laguproduktide ümberkristalliseerumine sekundaarseteks savimineraalideks ja nende kuhjumine. Protsessi käigus muld rikastub peene ja keskmise tolmu, ibe ning raua ja alumiiniumhüdroksiidide hüdraatidega
    Vaja: karbonaatset lähtekivimit, kus niisked perioodid vahelduvad kuivadega ning ph on neutraalne või selle lähedane , pikk pos temp kliima, et bioloogiline tegevus oleks pikaajaline
    Tekib BW-kakao või sokolaadipruun värv. Tekib Baf horisont huumuse ja näivleetunud hor vahele Savistunud mullakiht raskem võrreldes lähtekivimiga.
    Ferraliidistumine- mtp troopikas ja lähistroopikas. Eelsused: muld rikastub Al ja Fe hapendi poolest. Muutub punakaks. Räni muudetakse lahustuvaks ja uhutakse mullamassist välja. Eemalduvad Na, K, Mg ja CA. Arnebe kõrge temp ja niiskuse juures. Parasväätmes pruuni või kollaks värvuse moodi. Tekib ferralic horisont.
    Sooldumine- muld rikastub lahustuvate sooladega ja mulla neelav kompleks sageli Na-ga. Iseloomulik poolkõrbestes ja kõrbe aladel,
    Vaja:lähetekivim ja põhjavesi peavad sisaldama soolasid, mullas peab olema tõusev veeliikumine
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eesti mullastiku konspekt #1 Eesti mullastiku konspekt #2 Eesti mullastiku konspekt #3 Eesti mullastiku konspekt #4 Eesti mullastiku konspekt #5 Eesti mullastiku konspekt #6 Eesti mullastiku konspekt #7 Eesti mullastiku konspekt #8 Eesti mullastiku konspekt #9 Eesti mullastiku konspekt #10 Eesti mullastiku konspekt #11 Eesti mullastiku konspekt #12 Eesti mullastiku konspekt #13 Eesti mullastiku konspekt #14 Eesti mullastiku konspekt #15 Eesti mullastiku konspekt #16 Eesti mullastiku konspekt #17
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-09-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liisugirl Õppematerjali autor

    Lisainfo

    1. Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid: Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine (akumulatiivsus, eluviaalsus, eluvioakumulatiivsus, kamardumine, savistumine, ferraliidistumine, sooldumine, küllastumine, lessiveerumine, leetumine, gleistumine, näivleetumine).

    Millised mullatekkeprotsessid millistes tingimustes kujunevad? Millised horisondid ühe või teise mullatekkeprotsessi tulemusena tekkivad, kus profiilis asuvad, kuidas ära tunda?

    Mulla tekke teguriks on bioloogiline faktor.
    Tegurid, mis mõjutavad mulla teket:
    • Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/jahtumine. Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse aineringesse võetavate elementide hulk.

    eesti mullastik , konspekt , kordamine eksamiks , eksam , kordamine , muld , mullad , sobivus , huumus , horisont , lähtekivim , füüsik , bioloogiline aktiivsus , põllumaa , kasutussobivus

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    25
    doc
    Mullateaduse kospekt
    5
    doc
    Eesti mullastiku eksam
    44
    doc
    Mulla eksam
    26
    doc
    Mullateaduse eksam
    62
    docx
    Liisoja ja Mäe talu mullastik
    34
    doc
    Mineraloogia kontrolltöö
    36
    pdf
    Mullateaduse üldosa
    57
    doc
    Eesti loodusgeograafia konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun