50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
139 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
BassUp
Õppematerjali autor
pinnavee.ülavee kogunemise kohas peab olema org ainet, mida hapendada ja lühiajaline veega küllastus peab mingiks ajaks lakkama. Tekib:raua poolest vaesunud kuid alumiinimmirikas helehorisont- Elg ning rauaakumulatsioonihorisont Baf. 2. Muldade sobivus erinevate põllukultuuride kasvatamiseks ehk kasutussobivus: tegurid mis määravad kasutussobivuse ja mis seda piiravad; muldade sobivus erinevate kultuuride kasvatamiseks; Eesti muldade jaotamine agrorühmadesse; muldade hindamine e. boniteerimine ja maade hindamine. Mulla kasutussobivuse all mõistetakse selle sobivust mingiks tegevuseks. Seda saab hinnata konkreetselt maakasutuseesmärgist lähtudes. Seda võib vaadelda mitmest aspektist: agronoomiliselt, majanduslikult ja keskkonnakaitselisest. Agronoomilistest nõuetest lähtuvalt määravad mulla kasutussobivuse: 1. Mulla omaduste vastavus kultuuri bioloogilistele vajadustele 2. Mulla harimiskindlus 3
5º kaldenurgaga lõunanõlvade Liikudes mägedes üles iga 100 m tõusu vähendab aastast temperatuuri 0,6ºC. enamsaadav kiirgus kõigub 75,4 kuni 92,2 MJ/m2, põhjanõlvadel on kiirguse vähenemine 150,8176,0 MJ/m2. Eesti kliima Öökülmaohtlikkus Öökülm nähtus mil positiivsete ööpäevaste õhutemperatuuride juures langeb temp. öösel Süstemaatilise ilmavaatlusega alustati meil ja lähematel naabermaadel alles 18. saj. alla 0º. Paljuaastaste keskmiste tulemusel lõpevad öökülmad 2 m kõrgusel maapinnast mais teisel poolel
1 Uugo Roostalu loengud Raamatud: 1. Mineraalid ja kivimid (mineroloogia pertograafia) Raamat mineroloogia ja pertograafia praktikum A. Oja 2. Mullateaduse laboratoorne praktikum (E. Kitse ja I. Oma) 3. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid (Raimo Kõlli) 4. Muldade määraja 5. Eesti muldade lühiiseloomustus (Raimo Kõlli, H. Lemeti) 6. Eesti mullad (Rein Kask) NB! Eesti mullastik arvudes 8 osa. (Eesti projekteerimisinstituut ,,Eesti põllumajandus projekt") Mullateaduse aine ja ülesanded. Mullateadus on loodusteaduse haru. On üks põhilisi agronoomilisi distsipliine, mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. Mullateadus jaguneb terveks reaks teadusteks: 1) mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist
kristalse aluskorra alukord koosneb peamiselt graniitidest. Aluspõhja moodustavad peamiselt kambriumis, siluris ja devonis kujunenud settekivimid. Aluspõhja katavad peaaegu pidevalt noored pudedad setted, moodustades maakoore kõige pindmise osa- pinnakatte. 11. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte(harvem ka aluspõhja) ülemist osa nimetatakse mulla lähtekivimiks. Mullatekkeprotsessist otseselt mittehaaratud osa nimetetakse mulla aluskivimiks. 12. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. Kõige levinumad on antropogeeniajastu setted. *moreenid e. jääsetted- P-E valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. Lõimiselt tugevasti koreseline ls.-Kesk-E hallikaspruun või kollakashall karbonaatne sl ja ls moreen- L-E punakaspruun nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaene moreen. Karbonaatsus väheneb lõuna suunas pidavalt. Lõimis sl kuni s. -Kagu-E karbonaatne pruun moreen. Lõimis keskmiselt koreseline sl ja ls
mullatekkeprotsessile. Lätekivimi ülemine, mullatekke käigus moodustunud osa moodustab mulla. Kui mulla lähtekivim on päritolult, koostiselt ja omadustelt homogeenne, siis on tegemist ühekihilise lähtekivimiga, kui aga heteroheenne, siis kahe- või mitmekihilise lähtekivimiga. Lähtekivimile järgnevat kivimit , mis ei ole mullatekkesse otseselt kaasatud, kuid mõjutab seda, nimetatakse mulla aluskivimiks. 8. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. Liustikusetted ehk moreen (valkjashall ja kollakashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen P-Eestis; hallikaspruun või kollakashall karbonaatne moreen Kesk- Eestis; punakaspruun nõrgalt karbonaatne või karbonaadi vaba moreen L- Eesti;sinakashall moreen klindi esisel alal; pruun karbonaatne moreen Kagu- Eestis) Liustiku sulamisvee setted [1. Liustiku jõesetted (oosi, sanduri ja mõhna setted)
R" S" M" AM" Mr" 50...100 cm Väga õhukesed R´ S´ M´ AM´ Mr´ 30...50 cm EESTI MULDADE NIMESTIK A. NORMAALSED MULLAD Põuakartlikud ja parasniisked mullad Siffer Mulla liik Valdav kasvukohatüüp Kh' Väga õhuke paepealne muld ll Kh'' Õhuke paepealne muld kl K Rähkmuld sl
tüsedus ja huumuse sisaldus. Alghinnet hakatakse korrigeerima ja viiakse parandused sisse. Parandused protsentuaalselt suurendavad või vähendavad alghinnet. Peale mida saame perspektiivhinde. Parasniisketel muldadel ongi perspektiivboniteet olemasolevaks hindeks. Liigniisketel ja ka happelistel muldadel tuleb veel sisse viia parandused, vastavalt liigniiskuse astmele. Mullakaardil kirjutatakse mulla hinne hindepunktides. Praegu kehtiva hindamissüsteemi järgi on Eesti keskmine boniteet alla 40punkti. 1hp ~ 30-40SÜ. Ühtse mullatekkeprotsessi olemused ja mullatekke elementaarprotsessid Ainsaks tõeliseks mullatekketeguriks on elusorganismid ja nende laguproduktid. Mullatekke tingimusteks on kliima, reljeef, lähtekivim ja maakoha vanus. Mullatekkeprotsess seondub ühelt poolt elusorganismide maakoore pindmiste kihtide kasutamisega ja teiselt poolt ümberkujundusega. Need kaks aspekti on omased kõikidele muldadele
Hinnang kasutussobivusele 9 Ala kaalutud keskmine perpektiivboniteet 10 Agromelioratiivsete võtete kasutamine 12 Metsakasvukohatüüp neil muldadel 12 Loodusliku rohumaa tüüp nendel muldadel 13 Analüüsitud põllul enamlevinud mulla osatähtsus kogu Eesti maafondist ja haritavast maast (%) ning selle mulla peamine levikuala Eestis. 14 Kasutatud kirjandus 15 2 Põllumassiivi asukoht Analüüsitav põllumassiv numbriga 63253619700 asub Lääne-Viru maakonnas, Väike-Maarja vallas, Sootaguse külas. Põllumassiivi pindala on 27,99 ha. Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 63253619700 kohta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid