Eesti muinasusund (0)

Muinasusund    
 
Animism ​- hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete ja loodusnähtuste 
hingestatusesse. 
Tootem​- algeliste usundite juures austatav loom, harvem taim või ese. 
Hiis ​- looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate 
jõudude ( vaimude , jumaluste, esivanemate) soosingut. Tänapäeval mõistetakse hiie  
all peamiselt püha puudesalu. 
Haldjas​- kohakaitsevaim, kelletaolisi esineb mitmetes usundites ja mütoloogiates. 
Tänapäeva popkultuuris on levinud ka haldjad kui mõistuslike inimesesarnaste 
olendite rass, keda üldjuhul kirjeldatakse looduselähedastena. 
Jumalad​- usundisüsteemi austusobjektid. 
Ohverdamine​- rituaalne tegevus, kus pakutakse üleloomulikele olenditele kingitusi, 
et saada vastutasuks õnnestumist mitmesugustes tegevustes. 
Vägi​- ebainimlik jõud. 
Esivanematekultus​- usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende 
hingede austamises ja palvlemises. 
Surmajärgne elu​- spekulatsioon, et mingisugune eluvorm toimib edasi peale surma 
siinse Maa peal. 
Kratt​- nõiduslik olend, kes tule- või sädemejoana ringi lennates mitmesugust vara 
(vilja, rõivaid, raha jne) kokku veab. 
 
Mingisugust roojast asja ei tohitud ohvriaeda visata, ehk muidu kardeti majarahvale 
varsti õnnetust tulevat. Kui ilus rohi ohvriaias ka kasvas, ei võinud ükski vikat ega 
sirp seda puutuda. Ülepea ei lubatud mõnes kohas inimestki ohvriaeda minna, teisal 
ometi võis ohverdaja ohvriga alati sinna püha paika astuda. Kus ära keeldi ohvriaia 
püha paika jalaga puutuda, seal pandi ohver kaitseks ettetehtud aia üle püha maa 
peale maha. Kraasna rahva seas viib tavalisesti mees anda ohvriaeda; naine tohib 
ainult korra elus, laulatuselt tulles, sellele pühale paigale läheneda.