Facebook Like
Hotjar Feedback

Eesti muinasajal (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes olid huvitatud Baltimaade vallutamisest ?
  • Kes ja miks tahtsid vallutada Baltimaid ?
 
Säutsu twitteris
MÕISTED: jääaeg – 120 000 aastat tagasi alanud kliima külmenemine, mis viis 100 000 aastat kestvale jääajale (hõlmas kogu Kesk- ja Põhja-Euroopa)
Balti jääpaisjärv – mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist
Billingeni katastroof – Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala
muinasaeg – ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr
muistis – ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad
kinnismuistis – muistis, näiteks asulakohad , linnused , kalmistud , põllud
irdmuistis – muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad , relvad, ehted
paleoliitikum – ehk vanem kiviaeg , algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus asustus)
mesoliitikum – keskmine kiviaeg, Eestis IX a.t. eKr (u 7500 ) kuni V a.t. eKr (u 3000), töö- ja tarberiistad kivist, sarvedest, luudest
neoliitikum – noorem kiviaeg, Eestis V a.t. eKr kuni II a.t. eKr, asjad samadest materjalidest , kuid paremini, kaunistati savinõusid
Kunda kultuurarheoloogiline kultuur mesoliitikumi ajastul, asulad levisid Läänemere idaranniku maades; oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur IX või VIII a.t. eKr kuni V a.t. eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes.
kammkeraamika kultuur – arheoloogiline kultuur (IV at), mil Eestisse saabusid uued hõimud, kes kaunistasid savinõusid erilise tehnikaga , tööriist meenutas kammi
venekirveste kultuur – arheoloogiline kultuur (III at), paati ehk venet meenutavad hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirved andsid sellele ajastule nime; u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud.
kindlustatud asulad – asulaid piirati paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseintega, nt Asva Saaremaal
kivikirstkalmed – matmisvorm, 3-8 m läbimõõduga ring, märgiti põhja-lõuna suund, nt Jõelähtmes
laevakalmedsurnukeha põletati ja maeti, kivid laoti laevakujuliselt, nt Sõrve poolsaarel
väikeselohulised kultusekivid – 1750 rändrahnu, millele on uuristatud lohuke, tähendus teadmata
alepõllundusalgeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega
söödiviljelus – mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades teda karjamaana. Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles
põlispõllundus – ehk künnipõllundus, maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga
tarandkalme – maa sisse rajati ristkülikuline kividest laotud tarand , sinna maeti mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena
aestid – aastal 98 pKr Tacituse poolt kirja pandud rahvus. Tänapäeval arvatakse, et selle all mõeldi balti hõimusid. Pole ka välistatud, et nende hulka loeti ka eestlaste esivanemaid.
fennid – eestlasi arvati rooma allikates põhiliselt soomlasi tähistanud fennide hulka.
tšuudid - eestlaste jt. läänemeresoomlaste nimetus Venemaal; sageli on sellel mõistel juures negatiivne varjund.
sossulid – Izjaslavi kroonikas nii nimetud eesti hõimud
linnamägi – mägi- ja neemiklinnused , kõige enam levinud tüüp Mandri-Eestis
maalinn – ehk ringvall-linnused, kunstlik vall linnuseõue ümber, Saaremaal ja Lääne-Eestis
ruunikivi – välismaal langenud viikingite auks püstitatud mälestuskivi
kääbas - 11 meetrise läbimõõduga kuni 50 cm kõrgune kühm, mida ümbritseb kraav , põletusmatuste tarbeks
adramaa – maa suuruse arvestamisühik, tavaliselt oli talul ühe adramaasuurune maalapp, st saadi haritud ühe adraga
kaheväljasüsteem – kasvatatakse ainult suvivilja
kolmeväljasüsteem – kasvatatakse nii suvi- kui talivilja (põld: talivili, suvivili, kesa – pool puhkab)
sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal.
ridaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid ridastikku tee ääres, levis Ida-Eesti voortel.
hajaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid üksteisest kaugemal, levis Lõuna-Eesti kuppel- maastikul .
kihelkond – teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, kõige tähtsaim haldusüksus, XIII saj algul 45 kihelkonda
maakondkihelkonnad moodustasid maakonna, 8 maakonda : Virumaa, Rävala, Ugandi, Sakala, Järvamaa, Harjumaa , Läänemaa, Saaremaa
malev – malev oli Muinas-Eestis sõjaväe koondüksus ning keskajal (alates 13. sajandi teisest veerandist) Liivi ordu abiväeosa, mis oli kogutud ühest või mitmest kihelkonnast või maakonnast. Malev koosnes nii ratsaväest kui jalameestest. Maakonnas moodustatud.
nõid ehk tark – ülikute kihis inimesed, kelle sõnas oli väge, oskasid loitsida, nõiduda, haigusi ravida; omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi, panid enam tähele elunähtusi ja seetõttu ennustasid täpseid asju.
vägi – vt küs 11 // hing – vt küs 11
vaimolend – eestlaste poolt usutud vaimud, haldjad , jumalad, kes mõjutasid eestlaste elusid
ohvrikivi – looduslikud või inimeste poolt õõnestatud lohud kivides, talle toodi ohvriande
"Drang nach Osten" – tung itta, tähistab saksakeelse asustuse levikut 12. saj
Maarjamaa – piiskop Alberti poolt nimetama hakatud Eesti ning Läti alad
Mõõgavendade ordu – 1202 asutatud eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad, mille liikmeteks said elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega.
Toreida vaherahu – Muistse vabadusvõitluse vaherahu, 1212 kevadel sõlmitud kolmeaastane vaherahu liivlaste, latgalite , eestlaste ja hiljem ka sakslaste vahel
kolme maleva manööver1215 ühisaktsioon liivlased , latgalid ja eestlased sakslaste vastu, Riia linna täielik sissepiiramine; see ei andnud tulemusi, kuno oli liiga vähe jõude
võiduristimine1220 hakkasid taanlased ja sakslased Põhja-Eesti piirkondi võidu ristima, sest, kes jõudis enne ristida , see loeti maa isandaks .
Dannebrog – Taani Kuningriigi lipp on üks maailma vanemaid riigilippe. Esimene kirjalik mainimine selle kasutamisest pärineb 14. sajandist. Nimi Dannebrog tähendas vana-taani keeles "taanide riie ".
ISIKUD: Ingvar – Rootsi kuningas. Tegi u 600 a. sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlaste vastu.
Halfdan Valge – Norra kuninga poeg, langes Eestis.
Astrid ja Olaf – Norra kuninganna ja tema poeg, kes vangistati eestlastest mereröövlite poolt ja müüdi orjadeks.
Rjurik – üks kolmest vennast, kes kutsuti Skandinaaviast 862.a venelaste ja mõne Põhja- Vene rahva valitsejaks.
OlegRjuriku kaaslane, kes vallutas 822.a Kiievi ja ühendas Venemaa lõuna- ja põhjapoolsed hõimud.
Jaroslav Tark – Kiievi vürst, kes vallutas 1030 a. Tartu ja nimetas selle Jurjeviks.
Tõnn – Pärnu- ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas.
Uku – Eestis tuntud jumal.
Peku – koduhaldjas, kes seisab setudel viljasalves.
Tarapita – jumal, mida on tõlgendatud ka sõja- ja palvehüüuna ,, Taara avita''.
Hiltinus - munk , kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Eesti muinasajal #1 Eesti muinasajal #2 Eesti muinasajal #3 Eesti muinasajal #4 Eesti muinasajal #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor M S Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

12
doc
Eestimaa muinasaeg
6
sxw
Keskmine kiviaeg Eestis
24
doc
Eesti ajalugu
83
doc
Eesti ajalugu
6
rtf
Eesti muinasajalugu
14
doc
Eesti ajalugu
1
doc
Eesti ajalugu
18
doc
Eesti ajalugu



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun