Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid. (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Ajaloo suuline arvestus. I kursus : Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal
Pilet nr.1
Eesti ajaloo periodiseerimine
  • Muinasaeg
    kiviaeg X - II aastatuhat eKr
    : paleoliitikum e. vanem kiviaeg
    mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 – 5000 eKr – KUNDA KULTUUR – Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased , asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad
    neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 – 1800 eKr - NARVA KULTUUR – keraamika kasutuselevõtt; KAMMKERAAMIKA KULTUR – algelise maaviljeluse algus; NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR – karjakasvatuse algs, asustus kaugeneb veekogudest
    vanem pronksiaeg 1800 eKr – 1100 eKr – esimesed üksikud pronksesemed
    noorem pronksiaeg 1100 – 500 eKr – tekivad kindlustatd asulad, muistsete põldude jäänused, kivikirstkalmed, lohukivid, üksiktalulise asustuse teke, põllumaa eraomand , tugev Skandinaavia mõju, pronksi tootmine
    vanem rauaaeg : eelrooma rauaaeg 500 – 50 eKr – esimesed linnused , korrapärased põllud, tarandkalmed , varandusliku ebavõrdsuse süvenemine, maa maksustamise algus, ühiskondlik võimuvõitlus, kohalik raua tootmine
    rooma rauaaeg 50 eKr – 450 pKr – Rooma imperriumi mõju, kaubandse elavnemine, käsitöö areng, rahulik ajajärk
    keskimine rauaaeg 450 – 800 pKr – üksikud väga rikkad, matusepaigad, kääpad Kagu-Eestis, aardeleiud, rahutud ajad, tihenevad suhted Skandinaaviaga
    noorem rauaaeg 800 – 1200 pKr
    : viikingaeg - kindluste ehitamine, külade kujunemine
    hilisrauaaeg – talirukki kasvatamine , kolmevälja süsteem, tihe kaubandusvahetus, kihelkondade liitumine maakondadeks, suurte linnuste ehitamine
  • Keskaeg 1200 – 1550
    SÕJAD: Muistne vabadusvõitlus, Liivimaa ristisõda, Jüriöö ülestõus, Smolina lahing
    VALITSEMINE: Mõõgavendade Ordu: Saksa ordu territoorium , Eestimaa hertsogkond; piiskop Albert : Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond; Taani valdused Saksa ordule; linnade ja läänimeeste poliitilise tähtsuse suurenemine; Taani valdused Saksa ordule; maapäevad; Saksa ordu Liivimaa haru isesesvumine
    MÕIS & TALU: lääniaadli teke; vaba talupoegkond; esimesed eramõisad; mõisate laienemine; teokoormiste suurenemine; kujuneb sunnismaisus ; talupojad kaotavad relvakandmisõiguse;
    LINNAD & KAUBANDUS: linnade kujunemine; saksa kaupmeeste ja käsitööliste juurdevool; hansakaubanduse kõrgaeg; tsunfide teke ja tähtsuse suurenemine;
    VAIMUELU : maarahvas ristitakse; luuakse piiskopkonnad , kirikukihelkonnad, toomkapiitlid, esimesed kloostrid ; kujuned sünkretislik rahvausund; kiriku reformipüüdlused; reformatsioon
  • Varauusaeg 1550 – 1800
    SÕJAD: Liivisõda; Poola-Rootsi jätkusõda; Põhjasõda
    VALITSEMINE: Rootsi võim Eestimaal; Poola võim Liivimaal; Rootsi võim Liivimaal; Vene võim; Balti erikord; asehalduskord
    MÕIS & TALU: kujuneb pärisojus, Balti aadli privileegid ; mõisate reduktsioon; restitutsioon ; viinapõletamine; aadlimartiklid; pearahva rajutused
    LINNAD & KAUBANDUS: kohalike kaupmeeste laostumine ; Narva tõus; manufaktuuride asustamine
    VAIMUELU: reformatsioon; Wanradt -Koelli katekismus ; jesuiidid Tartus; vastureformatsioon Liivimaal; luteriusust saab riigiusk; nõiaprotsessid; Stahli grammatika; Tartu ülikooli asustamine; Forseliuse seminar ; vana kirjaviis; piibel ; vennasteliikumine
  • Uusaeg 1800 – 1900
    VALITSEMINE: venestamine
    MÕIS & TALU: pärisorjuse kaotamine; vallakogukonna teke; nekruti andmise kohustus; talude päriseksostmine; väljarändamine Venemaale
    LINNAD & KAUBANDUS: tsunfi- ja kauplemispiirang kaotatakse; laevanduse areng; tööstuse areng; raudtee ; linnastumine
    VAIMUELU: vennasteliikumise uus tõus; estofiilid ; Tartu ülikooli taasavamine; usuvahetusliikumine ; ärkamisaeg
    Tartu Ülikooli asustamine
    Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal.
    Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige linna soodsa geograafilise asendi tõttu Rootsi Baltikumivalduste keskpunktis . Vähetähtis polnud Poola-aegse jesuiitide gümnaasiumi tegevus Tartus.
    Ülikooli tegeliku asutamise töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte. Tema eestvõtmisel loodi 1630. a. Tartus Akadeemiline gümnaasium.
    1632 kirjutab Gustav II Adolf TÜ asutamise ürikutele.
    15. oktoober 1632 Academia Gustaviana Tartu Ülikool
    Kui puhkes Vene-Rootsi sõda viidi ülikool üle Tallinnasse (1656 – 1665). Ülikool jätkas tööd Tartus 1690. a. peamisel baltisakasa tudengitega. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi ülikool 1699. a. Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool kuniks venelased 1710. a. linna vallutasid. Ülikool taasavati 1802. aastal.
    Oma korralduselt sarnase TÜ teiste tolle aja Euroopa ülikoolidega. Ülikoolis õppisid peamiselt Rootsi ja Soome päritolu tudengid . Ülikoolis oli 4 teaduskonda : filosoofia-, teoloogia -, arsti- ja õigusteaduskonnad. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis.
    Pilet nr.2
    Muinasusund
    Eestlaste muinasusund oli eelkõige loodususund st. et uskumuste, kommete ja rituaalide sisuks oli inimese jalooduse vahekorra tagamine. Kuigi Eesti on pindalalt väike, leidus siin uskumustes ja kommetes mitmeid piirkondlike erinevsi.
    Muinasusundi teljeks võib pidada väe mõistet. VÄGI- kõikjal olev ja toimiv jõud. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elsuolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Viimases ilmnes see eriti sageli äikese ajal. Väge võib olla ka sõnades. Nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Inimesed, kes seda oskasid, pidi ka endil olema eiline vägi. Selliseid isikuid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Nad tundisid tavalisest paremini loodust ja oskasid selles olevaid jõude nö suunata. Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi, panid enam tähele elunähtusi ja võisid seetõtu vahel üsna täpselt ennustada.
    Loomadel ja inimestel oli kõige enam väge peas, südames, veras, küüntes, karvades ja hammastes. Loomade väe ammutamiseks kandsid inimesed kaelas või rõivaste küljes kiskjate hambaid ja kihvu , vahel ka küüsi. Surmatud vaenlasel raiuti tihti pea otsast või rebiti süda rinnust , et tema väge hävitada. Orjade pea paljaks ajamine tähendas nende väe ära võtmist ja vastupanu murdmist. Noorikutel lõigati abiellusmisel juuksed ära, et nad täielikult mehele alistuksid.
    Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmisel. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda, ringi liikuda ja asuda vahel isegi tesie olendi sisse. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Üldiselt arvati, et peale suma hing jätkab elu lihtsalt oma uues kodus – hiies või kalmistul. Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu. Surnule pandi hauda kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu, relvi ning toitu. Sööki- jooki viidi kalmule veel hiljemgi, kui seal peeti mälestussööminguid. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. Mihkli - ja mardipäeva vahel oli hingede aeg. Surnute hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kodu külastama. Põletamismatused – usuti , et nii vabaneb hing kiiremini kehast.
    Loodusobjektidesse lähtuti seisukohalt – nagu mina talle, nõnda tema mulle. Seepärast suhtuti loodusobjektidesse sõbralikult ja heatahtlikult. Kogu loodust peeti omataoliseks ja austati sellele samavääriliselt.
    Kõikjal esines teatud vaime ja haldjaid , kes asustasid vett, maad, metsa ja ka kod. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad . Konkreetsetest jumalatest nimetarakse Läti Hendriku koornikas vaid Tarapitat (Taarat). Võrreldes Eesti ja naaberrahvaste muinasusundeid torkab silma, et meil oli väga vähe suuremaid ja tähtsamaid kõrgjumalaid. Seda on peetud eestlaste usundi omapäraks. Samas võis allajäämine muistses vabadusvõitluses kaasa tuua esmajoones vanade kõrgjumalate austamise olulise vähenemise.
    Vaimud, haldjad ja jumalad polnud inimeste suhtes ei hea- ega pahatahtlikud, siiski oli vaja nendega hästi läbi saada. Heatahtlikust püüti saavutada ohverdamisega. Selleks olid kindlad ohvipaigad – hiied või üksikud puud, allikad, kivid , harvemini mäed, järved, jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pänasid. Hiiepuu alune oli püha pind, sinna ei lastud loomi, sealt ei võetud oksi ja lehti, sealt ei korjatud marju. Sageli ehiti puuoksi paelte, lõnga ja riideribadega. Osa ohvikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatud lohud . Eestis on 1760 lohukivi. Ohverdamine leidis aset pühade ajal, suuremate ettevõtmiste eel ja järel. Neljapäev – eestlaste püha päev. Inimohvreid toodi harva, ohverdati mõni ori.
    Ohverdamise juures oli tähtis osa ennustamisel, nõidumisel ja maagial.
    Balti erikord
    Kuigi Venemaa võit Pühjasüjas kujundas põhjalikult ümber jõudude vahekorra Põhja-Euroopas ei võinud Venemaa oma vallutuste püsivuses kindel olla. Seetõttu oli Vene võimule tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal resitutsioonidega, ( Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele). Mõisatega koos sai mõisnik tagasi ka endised õigused talupoegade üle.
    Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721. aastal Uusikaupunki rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused. Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjajamine ja tollipiir. 1730 .-40 aastatel koostati aadlimatriklid (rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad). Üksnes immatikuleeritud (aadlinimekirja kantud ) aadlikud omasid Eestis- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #1 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #2 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #3 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #4 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #5 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #6 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #7 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #8 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #9 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #10 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #11 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #12 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #13 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #14 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #15 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #16 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #17 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #18
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 159 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kwoah Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Teemad: ajaloo periodiseerimine, TÜ, muinasusund, Balti erikord, kristianiseerimine, kolme kuninga aeg, keskaegsed linnad ja kaubandus, Russowi kroonika, Vana-Liivimma kiriklik korraldus, Hendriku Liivimaa kroonika, Liivi sõja eeldused, põhjused, tagajärjed, Eesti talupojad keskkajal, vaimuelu Rootsi ajal, Jüriöö ülestõus, talurahva olukord rootsi ajal, Ümera ja Madisepäeva lahingu tähtusu eesti ajaloole, Põhjasõda, Muinasmaakonnad, mõis ja talu varauusajal, linnuste tüübid muinaseestlastel, luterlik kirik Rootsi ja Vene ajal, Asva kultuur, vaimuelu vene aja alguses kammkeraamika kultuur, "Hõbevalgel", Kunda kultuur.

    Mõned pukntid vajad juurde kirjutamist.

    eesti ajalugu

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (1)

    sunlight profiilipilt
    sunlight: xcvcvc
    23:52 11-06-2009


    Sarnased materjalid

    37
    docx
    Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini
    51
    doc
    Eesti ajalugu - konspekt
    72
    docx
    Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
    83
    doc
    Eesti ajalugu
    24
    doc
    Eesti ajalugu
    24
    doc
    11-klassi kokkuvõte
    19
    doc
    10-klassi ajaloo eksam
    18
    doc
    Eesti ajalugu





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun