100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 29 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
67 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
toivo ubin
Õppematerjali autor
metsalooduse kaitsja ja igaüheõiguse pakkuja funktsiooni. Puiduturu ühtlane varustamine toormega on osutunud strateegiliselt väga põhjendatuks ümarmaterjali impordi seiskumisel ning madalate müügimahtude korral erametsadest. Looduskaitse ja puhkemajanduse korraldamine on suunatud avaliku huvi rahuldamisele ja seda on kõige põhjendatum teha riigile kuuluvas metsas. Metsandussektori majanduslik tähtsus Metsamajanduse ja puidutööstuse kui Eesti majanduse, keskkonna ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulise sektori konkurentsivõime säilitamiseks on vältimatu vajaliku ettevõtluskeskkonna kujundamine, luues selleks naaberriikidega analoogilised võimalused. Metsatööstussektori efektiivsus Eesti metsade majanduslik väärtus realiseerub metsatööstuse kaudu. Oluline on hoolitseda selle eest, et Eesti metsasektori ettevõtlus- ja investeerimiskeskkond oleks terve ja konkurentsivõimeline ning investoritele atraktiivne. Viimastel
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt,
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikukorralduse ja loodushoiu osakond Kati Karus Raiemaht Eesti metsades ja seda mõjutavad tegurid Juhendaja: Risto Sirgmets Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ja ülevaade........................................................................................ 3 1. Raiemahtude hindamise metoodikad.................................................................4 2.Raiete pindala, mahu ja intensiivsuse muutused............
Eesti metsa arengukava võrdlus 1936 ja 2010 Käesoleva metsa arengukava jätkusuutliku metsamajanduse peamiseks kriteeriumiks on pikas perspektiivis metsaressursi võimalikult ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 milj. m3 metsamaterjali aastas. Hinnanguliselt kasvab selline kogus puitu igal aastal metsa juurde. Metsade kasutus juurdekasvu piires tagab ühiskonna jaoks pideva tulu, säilitades seejuures metsa võime
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus - ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Kenno Epler Leedu metsaseadus Referaat õppeaines ,,Metsapoliitika ja metsanduse ajalugu" Juhendaja lektor Meelis Teder Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Leedu metsandus........................................................................................................... 4 1.1. Ülevaade...................................................................................
Eesti metsade raiemaht ja seda mõjutavad tegurid Tartu Sisukord 1. .Metsavarud........................................................................................................ 2. .Metsa inventeerimine........................................................................ 3. Eesti üldpindala jaotus maakategooriate järgi......................................................................... 4.. Maakondade metsamaa pindala ja tagavara........................................................ 5. Ülevaade raietest........................................................................ 6. .Raiete intensiivsus aastail 1995 - 2007 (m3/ha/a)............................................................ 7. Raiemaht raieliigiti aastail 1993- 2007 ja maakonniti aastal 2007.....
ellujäämine. Teadlaste hinnangul elatub üle 350 miljoni inimese (ca 5% maailma rahvastikust) otseselt mittepuidulistest metsasaadustest, saades metsast toitu või müües metsast korjatud ravimtaimi, marju jms. Teadlased leiavad metsast pidevalt uusi liike ja avastavad raviva toimega taimi. Metsarikastes riikides on kogu riigi majandus metsandusest 3 sõltuv. Näiteks Soomes moodustab metsandus ja metsatööstus peaaegu 10% sisemajanduse kogutoodangust.(1) 4 2. Euroopa metsandusstrateegia: üldine raamistik Euroopa Liit hõlmab suuri metsaalasid, mille pindala on iga uue liitumisega kasvanud. Praegu ei anna kehtiv asutamisleping Euroopa metsandusstrateegia jaoks konkreetset õiguslikku alust, selle strateegia õiguslik korraldus põhineb lähedaste poliitikavaldkondade suhtes
Kristina Kralle 9.a klass Vääriselupaikade inventuur Eestis Maardu 2014 SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 2. Eesti metsade looduslik mitmekesisus................................................................................... 5 Kliima ja metsade kujunemine ..................................................................................................5 Inimtegevus............................................................................................................................... 6 Aluspõhi, reljeef ja mullastik.......................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid