Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused (1)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on metsamaa ?
  • Mis on puistuelement ?
  • Mis on lihtpuistu ja liitpuistu ?
  • Mis on puht- ja segapuistud, nende eelised­puudused ?
  • Mis on järelkasv ?
  • Millest on see tingitud ?
  • Kuidas jagatakse puittaimi kasvukoha niiskustingimuste nõudlikkuse järgi ?
  • Mis on tormiheide ja tormimurd ?
  • Millest oleneb puude tormikindlus ?
  • Kuidas mõjutavad metsapuud mulda ?
  • Kuidas liigitatakse puistud tekkeviisi järgi ?
  • Kuidas toimub metsa vegetatiivne uuenemine ?
  • Mis on täius, kuidas seda määratakse ?
  • Mis on puistu rinnaspindala ?
  • Kuidas see leitakse ?
  • Kuidas leitakse puistuelemendi kõrgus ?
  • Mis on enamuspuuliik ja peapuuliik ?
  • Mis on puistu koosseis ?
  • Kuidas leitakse puistuelemendi ja puistu tagavara ?
  • Mis on puuliikide vaheldus ?
  • Mis on puuliikide vaheldus ?
  • Mis on boniteet ?
  • Mida iseloomustab boniteediklass ?
  • Mis on küpsusvanus ja küpsusdiameeter ?
  • Mis on vääriselupaik ?
  • Mis on puhtkultuurid ja segakultuurid ?
  • Mis on metsasertifitseerimine ?
  • Mis on metsade sertifitseerimise eesmärgid ?
  • Millest sõltub metsakultuuride algtihedus ?
  • Miks ja millal tehakse ?
  • Miks hooldusraieid tehakse ?
  • Mis on raiesuund ?
  • Mis on "metsahunt" ?
  • Millal loetakse metsaseaduse järgi raiesmik uuenenuks ?
  • Mis on lankide liitumisaeg ?
  • Mis on metsatüüp ?
  • Kuidas ulukikahjustusi vältida ?
  • Mis on biotõrje ?
  • Miks peeti harilikku tamme nii tähtsaks ja austusvääriliseks ?
  • Miks on siis künnapuu looduses nii haruldaseks jäänud ?
  • Kuidas neid kahte siis üksteisest eristada ?
  • Kuidas aga sarapuud ära tunda, kui tal pähkleid küljes pole ?
 
Säutsu twitteris
Eksamiküsimused
  • Mis on metsamaa ?
    Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele
    järgmistest nõuetest:
    1) on metsamaana maakatastrisse kantud;
    2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi , kalmistu, haljasala , marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi , dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.)
  • Mis on mets?
    Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus - ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets.
    3. Mis on eraldis ?
    4. Mis on puistu ?
    Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis
    moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga
    e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk ).
    5. Mis on puistuelement ?
    Puistuelement on ühesuguse tekkeviisi ja vanusega sama puuliigi põlvkond, mis antud kasvutingimustes on ühtlaselt arenenud. Üherindelises ja ühevanuselises puhtpuistus on üks puistuelement, üherindelises kahe puuliigiga puhtpuistus on kaks puistuelementi jne. Ka võivad ühe puuliigi puud samas puistus jaguneda mitme puistuelemendi vahel, näiteks kuus esimeses ja teises rindes.
    6. Mis on lihtpuistu ja liitpuistu?
    Vormilt jaotatakse puistud lihtpuistuteks (üherindelisteks) ja liitpuistuteks (mitmerindelisteks). Puistus eraldatakse II rinne, kui tema keskmine kõrgus on vahemikus 25…75% esimese rinde keskmisest kõrgusest ning rinde keskmine kõrgus on vähemalt 4 m. Seejuures peab mõlema rinde täiuseks jääma vähemalt 30%.
    Vastasel korral takseeritakse II rinne esimese rinde koostisosana.
    7. Mis on puht- ja segapuistud, nende eelised–puudused?
    Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid jagatakse majandusliku tähtsuse järgi peapuuliigiks ja kaaspuuliigiks või -liikideks.
    Puhtpuistute eelised:
    Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades , näiteks männikud kuivadel liivmuldadel (sambliku, pohla ja raba kasvukohatüübid. Madalsoodes on sobivaim puuliik sookask ja lodus sanglepp ning saar. Puhtpuistu on parim, kui eesmärgiks on lõppraie mahulise küpsuse faasis (lühikese raieringiga metsandus ). Eestis võiks selleks olla näiteks energiametsana kasvatatav halllepik või paberipuuks kasvatatav hübriidhaab.Puhtpuistute kasvatamisel on eeliseks on lihtsus nii kultuuride rajamisel kui hooldamisel.Samuti on kergem ajastada hooldus - ja uuendusraieid.
    Segametsade eelised:
    Tavaliselt on segamets tootlikum: viljakal kasvukohal on kuuse- lehtpuu segametsast võimalik saada 20% rohkem puitu kui puhtkuusikust või puhtkaasikust samal kasvukohal, kuna iga puuliigi juurestiku paiknemisel on omad iseärasused (kuusel ülemistes mullahorisontides, lehtpuudel alumistes). Nii kasutatakse mulla potentsiaalne viljakus paremini ära ja valgusnõudlikku puuliiki pealpool ja varjutaluvat allpool kasvatades kasutavad puud efektiivsemalt valgust. Okaspuude varis annab happelise kõdu ja soodustab leetumist, lehtpuude varise lagunemisel tekivad aga huumusained ja seega kuuse-lehtpuu segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusikute puhul. Üldjuhul on segamets püsivam, kannatab vähem mitmesuguste kahjustuste ja haiguste käes (tuule-ja lumekahjustuste, temperatuurikõikumiste, putukkahjurite, seenhaiguste, tulekahjude all).
    Segametsas (kuuse-lehtpuu) on puude laasumine parem.
    Segametsas on loomastik mitmekesisem ja liigirikkam sest toitumis- ja varjetingimused
    on paremad.
    8. Defineerige mõisted: puistu teine rinne ja puistu esimene rinne?
    Puistus eraldatakse II rinne, kui tema keskmine kõrgus on vahemikus 25…75% esimese rinde keskmisest kõrgusest ning rinde keskmine kõrgus on vähemalt 4 m. Seejuures peab mõlema rinde täiuseks jääma vähemalt 30%.
    Vastasel korral takseeritakse II rinne esimese rinde koostisosana.
    9. Defineerige mõiste: alusmetsa rinne?
    Alusmets ehk alusmetsa rinne on põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde (rinnete) all. Kui alusmets koosneb peamiselt põõsastest, siis seda nim. Ka põõsarindeks.
    Alusmets parandab metsamulla omadusi ja metsa mikrokliimat, loob soodsaid elamisvõimalusi lindudele ja loomadele. Alusmetsa liigilise koosseisu ja hulga järgi saab hinnata ka metsakasvutingimusi.
    10. Mis on järelkasv?
    Järelkasv - noor metsapõlvkond, mis võib edaspidi vana metsa asendada. Järelkasv koosneb seega majanduslikult väärtuslikust puuliigist (kuusk, harvem mänd).
    11. Metsakõdu ja –varis. Metsakõdu ja huumuse tekkeprotsess.
    Variseks nimetatakse enamasti puistu eluea jooksul maapinnale langevat materjali.
    Varis koosneb peamiselt lehtedest (okastest), okstest , õite osadest, viljadest (käbidest) ja kooretükkidest. Osa sellest materjalist jääb maapinnale, osa aga segavad loomad mulla mineraalosaga.Peamiselt mikroorganismide (seened, bakterid ) elutegevuse tagajärjel hakkab varis lagunema ja moodustub kõdu, millest tekib huumus .
    Maapinnale varisenud varis moodustab seal enam-vähem stabiilse orgaanilise aine kihi, mida nimetatakse metsakõduks. Selle pealmises osas on taimeosad säilitanud oma vormi, alumises osas aga ei ole neid kõdunemise tõttu enam võimalik ära tunda: kogu mass on tumedat värvi. Kõdu humifitseerub, st. moodustub huumus. Seega on kõdu vaheastmeks varise (orgaanilise aine) ja sellest moodustuva huumuse vahel. Kõdu hulk maapinnal oleneb ühelt poolt varise hulgast, mis langeb maapinnale ja teiselt poolt varise lagunemise tingimustest.
    Metsakõdu lagunemisel tekib huumus, mis on tavaliselt tume (pruun kuni must) amorfne mass ja mis on tugevalt seotud mulla mineraalosaga. Huumus koosneb peamiselt huumusainetest (humiinhapped, fulvohapped ja humiinained) ning mitmesugustest taimsete ja loomsete jäänuste lagunemissaadustest. Erinevalt mullateadusest mõistetakse metsakasvatuses metsahuumuse all laiemas mõttes peale mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse massi ka metsakõdu, sest kõdu ja huumuse vahel on sageli väga raske vahet teha.
    Varise kõdunemise tingimustest olenevalt eristatakse tavaliselt kolme huumuse (kõdu) põhitüüpi, mille vahel on hulk vaheastmeid. Eristatavad vormid on järgmised: 1) pehme ehk neutraalne huumuslik kõdu ehk mull; 2) moder (keskmiselt huumuslik kõdu); 3) moor (toorhuumuslik kõdu).
    12. Kirjeldage isehõrenemise protsessi puistus? Millest on see tingitud?
    Puistu isehõrenemine on tingitud olelusvõitlusest (kasvuks vajalike ressursside hulk kasvukohal on piiratud, seetõttu tekib suuremaks kasvades nende vahel terav konkurents ).
    13. Mets ja valgus. Valgusnõudlikud ja varjutaluvad puuliigid. Kuidas jaotatakse puu- ja põõsaliigid valgusnõudlikkuse järgi?
    Erinevad puuliigid vajavad valgust kasvamiseks ja arenemiseks erineval hulgal. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed valgus- ja varjutaimedeks. Puuliikide klassifitseerimisel on väga oluline nende varjutaluvus: mida vähem üks või teine liik varju talub, mida enam aeglustub valgusepuuduse korral fotosüntees ja mida kiiremini puuliik hukkub, seda valgusenõudlikum ta on.
    Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask , mänd, haab ).
    Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg , jugapuu , pärn, pöök).
    Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (sanglepp, hall lepp , toomingas )
    Valgusnõudlikkus oleneb peale liigi ka veel puu vanusest , kasvukohast jt.
    teguritest. Näiteks h. saar kannatab 10-15 eluaastani tugevat varju, keskealisena on
    ta aga tüüpiline valgusnõudlik liik. Suurim on valgusnõudlikkus viljakandvuse ajal:
    enam valgustatud puud kannavad rohkem vilju .
    14. Mets ja temperatuur. Negatiivsete temperatuuride mõju puittaimedele. Külmakahjustused puudel. Külmakindlad ja külmahellad puu- ja põõsaliigid.
    Puittaimedel võib esineda peamiselt kahesuguseid külmakahjustusi: külmumine talvel ja vahelduvast temperatuurist tingitud kahjustused kevadtalvel. Ära võivad külmuda talvel, eriti kui ettevalmistusperiood (suvi) on olnud ebasobiv, mitmed võõrpuuliigid. Temperatuuri langemisel - 40º C-ni võivad kannatada tamm ja saar. Temperatuuri aeglasel langemisel võivad meie puuliigid taluda väga madalaid külmakraade. Külmad talved on meie kohalikest puuliikidest kahjustanud, kuuske , saart ja kohati musta leppa. Noortele seemikutele (eriti tamm, saar) on ohtlik madal temperatuur lumikatte puudumisel. Kuiva mulla tõttu võivad külmuda nii juured kui ka võrsed.
    Sagedamini kahjustab puid vahelduv temperatuur kevadtalvel (märtsis). Päeval tõuseb temperatuur kõrgele ja puutüved, eriti nende lõunapoolsed küljed soojenevad, öösel aga võib temperatuur tugevalt langeda. Puidu halva soojusjuhtivuse tõttu jahtuvad puidu välimised kihid enam kui tüve sisemised kihid. Madalama temperatuuri tõttu tõmbub puit tüve välimistes kihtides kokku, sisemine osa kokku ei tõmbu ja tüve pealispinnal tekivad pinged , mis põhjustavad tüvedel pikilõhede nn. külmalõhede tekkimist. Külmalõhed tekivad peamiselt lehtpuudel - tammel, saarel, jalakal, haaval. Lõhed võivad olla üsna sügavad ja ehkki puu moodustab haavakoe (kalluse) nende kinnikasvatamiseks, võivad nad järgmisel aastal uuesti tekkida. Lõhed osutuvad sageli ka seenhaiguste nakkuskoldeks.
    Suuremat kahju võib põhjustada madal temperatuur vegetatsiooniperioodil. Sel ajal esinevad külmad jaotatakse nende esinemise ajast olenevalt hiliskülmadeks (mai, juuni) ja varakülmadeks (august, september).
    Soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi võib meil enamtuntud puuliigid jaotada järgmistesse rühmadesse:
    I - vähese soojanõudlikkusega, täiesti külmakindlad liigid, taluvad temp. langust –35-
    500 C ja isegi madalamale, samuti teisi ebasoodsaid tingimusi.
    harilik mänd, harilik kadakas , soo- ja arukask , hall lepp, harilik kuusk, harilik haab,
    siberi nulg.
    II - keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni
    -350 C: har. pihlakas , har. toomingas, must lepp, har. tamm, har. pärn, har. vaher , har.
    saar, har. jalakas ja künnapuu, sarapuu, har. elupuu .
    III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -
    250 C: har. jugapuu, har. robiinia , valgepöök, har. pöök.
    IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni -150 C:
    ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, har. pukspuu , küpressid.
    15. Vee tähtsus puittaimedele. Sademete negatiivne mõju puittaimedele. Tooge näiteid.
    Taimed saavad vett ka lehtede kaudu, kuid põhilise osa hangivad nad juurte kaudu mullast. Valguse ja temperatuuri kõrval on vesi üks olulisemaid fotosünteesi mõjutavaid tegureid. Puittaimede kasv oleneb temperatuuri kõrval oluliselt niiskusest. Veepuuduse korral jäävad okkad lühemaks ja väheneb lehtede pind, mis omakorda vähendab assimilatsiooni . Põua tagajärjel hukkuvad ka peenemad juured ja
    mükoriisa, mis võib vähendada puude juurdekasvu järgmistel aastatel.
    Puistute ja puude juurdekasv väheneb ka niiskuse ülekülluse korral.
    Sademed võivad teatud juhtudel metsale mõjuda ka negatiivselt: Lumi võib põhjustada puude kahjustusi. Tuntud on lumemurd (lume raskuse all puu murdub) ja lume vaalimine (lumi painutab puu maha). Neid kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab sulalund, mis kleepub puudele. Eriti suured võivad olla kahjustused nooremates puistus (20-40 a.), mil puud intensiivse kasvu tõttu on suhteliselt peenikese tüvega. Eriti ohtlik on, kui sellist puistut on tugevalt harvendatud. Kannatavad tavaliselt okaspuud (eriti mänd). Lehtpuude kahjustused on suured siis, kui puud on lehes. Kahjustusi võib esineda ka vanematel puudel (latvade ja okste murdumine ).
    16. Kuidas jagatakse puittaimi kasvukoha niiskustingimuste nõudlikkuse järgi?
    1) hügrofüüdid - kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Sellesse rühma
    kuuluvad harilik mänd, sanglepp, hariliku saare lodumuldade ökotüüp nn. luhasaar,
    sookask, mitmed pajuliigid (lapi-, tuhkur-, kõrvpaju jt.);
    2) mesofüüdid - kasvavad parasniisketel kasvukohtadel. Reeglina nad ei talu liigset
    niiskust, sest nad kannatavad siis mulla halva õhustatavuse tõttu, veepuudusel aga
    kahjustab neid põud. Neil puuduvad kasvukohast tingitud silmatorkavad morfoloogilised
    iseärasused. Siia rühma kuulub enamus metsapuid ja -põõsaid (arukask, haab, hall lepp,
    tamm, vaher, pärn, kuusk, lehised).
    3) kserofüüdid - on kohastunud kasvamiseks kestva kuivusega mullal: harilik mänd (on
    üldse väga laia ökoloogilise amplituudiga), kadakas. Kserofüütide juurestik on hästi
    arenenud, enamusel neist on võimas sammasjuur , osal liikidel on hästi arenenud
    17. Mets ja tuul. Mis on tormiheide ja tormimurd? Millest oleneb puude tormikindlus?
    Metsa mõju tuulele?
    Tormiheite all kannatavad enam nõrgema ja pindmise juurestikuga liigid (kuusk, nulg,kask) ning tormiheited esinevad sagedamini liigniisketel aladel, kus puudel on moodustunud pindmine juurestik (siin kahjustatakse ka mändi). Tormiheite teket põhjustab ka puudel esinev juuremädanik.
    Tormimurd esineb juhul, kui tuule painutav jõud on suurem kui tüve vastupanuvõime, seega esineb peamiselt puudel, mille tüve on kahjustanud mädanikud ja mis on sügavamale tungivate juurtega, kuid haprama puiduga (mänd,haab, ka kuusk). Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas).
    Puude tormikindlus oleneb väga mitmesugustest erinevatest teguritest:
    1. Tuule iseloom (hooti, ühtlane)
    2. Aastaaeg (talvel maa külmunud ja juurestik tugevamalt mullas)
    3. Puuliik (mänd, kuusk)
    4. Puu asetus puistus (puistu keskel, servas )
    5. Puistu vanus (noorendik, vana puistu)
    6. Puistu sanitaarne seisund ( juurepess , haavataelik )
    7. Mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, madalsoo turvasmuld)
    8. Puistus rakendatud metsamajanduslikud abinõud ( raied )
    Mets avaldab tuule kiirusele tugevat mõju, sest ta on suureks takistuseks õhumasside liikumise teel. Metsas on alati tuulevaiksem kui lagedal. Mida tihedam on mets, mida tugevamini on arenenud puude võrad, mida suurem on võrade horisontaalne ja vertikaalne liituvus, samuti teise rinde ja alusmetsa olemasolu, seda enam on õhu liikumine takistatud.
    Tuule kiirus metsas nagu metsata alalgi oleneb sellest, kui kõrgel maapinnast tuul puhub. Otse maapinnal, alustaimestikus, valitseb tavaliselt peaaegu täielik tuulevaikus. Üherindelises puistus on tuule kiirus alustaimestiku ja võrade vahel peaaegu ühesugune ning hakkab suurenema võrade piirkonnas. Et suvel on
    temperatuur metsas päeval madalam kui lagedal, öösel aga vastupidi, tekib metsaservas analoogiliselt mererannaga tuuletõmbus päeval metsast lagedale, öösel lagedalt metsa. Sel põhjusel tõuseb temperatuur päeval ja langeb öösel metsaga piirnevatel väikestel lagendikel (raiestikud, häilud) vähem, seda muidugi juhul, kui metsaserv on hõre ja võimaldab õhul liikuda .
    18. Mets ja muld . Mulla mõju metsale. Kuidas mõjutavad metsapuud mulda?
    Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mis on kujunenud mitmesugustest kivimitest atmosfääri ja elusorganismide mõjul ning mille iseloomulikumaks tunnuseks on viljakus.
    Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus , tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen - ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava puidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud.
    19. Kasvuklassid. Kirjeldage G. Krafti klassifikatsiooni?
    20. Arenguklassid. Tooge näiteid.
    Arenguklass - on metsa suhtelist vanust iseloomustav näitaja. Eestis kasvavate puuliikide iga on väga erinev. Kui 50 a. männik on keskealine puistu, siis 50 a. Lv puistu on üleseisnud. Metsa vanuse hindamisel peame alati silmas pidama ka puuliiki. Et olukorda lihtsustada, on kasutusele võetud arenguklassid, mida on kokku seitse .
    A Lage ala - põhirinne puudub ja kus kultiveeritud või looduslikult tärganud peapuuliigiks sobivad taimed puuduvad või on neid vähem kui 500 tk/ha.
    S Selguseta ala - Kultiveeritud või looduslikult uuenev ala, kus kasvab vähemalt 500 elujõulist uuenemiseks sobiva puuliigi taime hektari kohta
    N Noorendik - Kultiveeritud või looduslikult uuenenud ala, kus kasvab vähemalt 1500 vähemalt 1,3m kõrgust taime hektari kohta või ka kõrgemat puud, aga nende keskmine diameeeter jääb alla 6 cm.
    L Latimets - Puistu peapuuliigi keskmise rinnasdiameetriga üle 6cm ja kuni12 cm
    ning keskmise vanusega alla 1/2 küpsusvanusest. Hall-lepikutes latimetsa arenguklassi ei määrata.
    K Keskealine mets - Puistu, mille vanus on üle kümne aasta väiksem küpsusvanusest ja mille:
    1) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on suurem kui 12 cm;
    2) 2) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on väiksem kui 12 cm, kuid vanus enam kui ½ küpsusvanusest.
    V Valmiv mets - Puistu, mille vanus on kümme või vähem aastat väiksem küpsusvanusest.
    Y Küps mets - Puistu, mille vanus on võrdne küpsusvanusega või ületab selle.
    Eraldise moodustamine sama arenguklassi piires alates keskealisest puistust on kohustuslik, kui selle puistu pindala
    21. Kuidas liigitatakse puistud tekkeviisi järgi? Tooge näiteid.
    22. Kuidas toimub metsa vegetatiivne uuenemine?
    Vegetatiivselt toimub uuenemine peamiselt kännu- ja juurevõsudega.
    Kännuvõsu: areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist. Kännuvõsu
    arenemise võime sõltub:
    * puuliigist (kännuvõsu on iseloomulik enamikule lehtpuudele Ta, Ks, Lv, Lm, Sa, Pä,Ja, Va).
    * vanusest ( nooremad puud produtseerivad võsusid rohkem)
    * kasvukohast (viljakal kasvukohal tekkib võsusid rohkem ja need on vitaalsemad)
    Juurevõsu: areneb juure lisapungadest (haab, hall lepp).
    Vegetatiivselt tekkinud puudel on esimestel aastatel kasv kiirem, kui seemnetekkelistel,
    hiljem see aga ühtlustub.
    Kuid vegetatiivselt tekkinud puud on:
    * üldiselt lühiealisemad
    * kannatavad rohkem mitmesuguste mädanikku tekitavate seenhaiguste käes
    * puit on madalama kvaliteediga (tüved kõverad)
    Üldiselt tuleks eelistada (näit. hooldusraiete tegemisel) seemnetekkelisi puid, eranditeks on sanglepp ja saar. Tavaliselt jäetakse looduslikule uuenemisele alad, kus tingimused antud kasvukohale sobivate puuliikide levikuks ja arenguks on soodsad.
    23. Nimetage peamised metsa takseertunnused.
    Puistu tähtsamad takseertunnused on puistu vorm, puistu koosseis, puistu vanus, puistu täius, puistu hektaritagavara, puistu tekkeviis (päritolu), boniteet , metsakasvukohatüüp.
    24. Mis on täius, kuidas seda määratakse?
    Täius - iseloomustab puistu kasvuruumi kasutamise astet, võrreldes samades tingimustes kasvanud normaalpuistuga, ehk mudelpuistuga, mille kohta andmed võetakse kasvukäigutabelist.
    Normaalpuistu all mõeldakse puistut, mis on antud puuliigi, vanuse ja kasvukohatingimuste juures optimaalse arengu ja tihedusega. Normaalpuistu täius on 100%.
    Puistu täius (T, %) on protsent, mis leitakse puistu ühe hektari rinnaspindala või tagavara
    jagamise teel samasuguse kõrgusega normaalpuistu rinnaspindala või tagavaraga. Täius määratakse rinnete kaupa protsentides.
    Seega täiuse määramisel lähtutakse kas:
    a) hektari tagavarast T=M/MNORM
    b) hektari rinnaspindalast, T=G/GNORM
    mõlemal juhul võrreldakse andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega .
    25. Mis on puistu rinnaspindala? Kuidas see leitakse?
    Rinnaspindala (m3) on puutüve mõttelise läbilõikekoha pindala 1,3 meetri kõrgusel juurekaelast.
    Puistu rinnaspindala (G, m3/ha) on kõikide selles puistus kasvavate puude rinnaspindalade summa, mida väljendatakse ruutmeetrites ühe hektari kohta.
    26. Kuidas leitakse puistuelemendi kõrgus? Vead kõrguse leidmisel.
    Puistuelemendi kõrgus (H, m) – puistuelemendi keskmise diameetriga puude kõrgus.
    27. Mis on enamuspuuliik ja peapuuliik? Tooge näiteid.
    I rindes tagavara poolest esikohal olevat puuliiki nim. enamuspuuliigiks. Üldiselt langevad puistu pea- ja enamuspuuliik ühte ( erand näit. kuivendatud sookaasik,rekonstrueeritud hall-lepik).
    Eestis võivad looduslikeks enamuspuuliikideks olla kuusk, mänd, sookask ja sanglepp.
    Peapuuliik on selline puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohale, s.o. annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu või täidab antud kasvutingimustes metsa juhtfunktsiooni kõige paremini.
    28. Mis on puistu koosseis? Koosseisuvalem . Tooge näiteid.
    Koosseis – iseloomustab puistuelemenntide osatähtsust puistu tagavaras rinnete kaupa. Puistu takseerimisel antakse koosseis valemi kujul – koosseisuvalemina* – , mis koosneb puuliike tähistavatest kahetähelistest lühenditest ja nende ees olevatest protsentarvudest – kooseisukordajatest*. Puuliigi koosseisukordaja määratakse puuliigi tagavara suhtena rinde või põlvkonna üldisesse tagavarasse.
    *Koosseisuvalem – puistuelemendid ja nende tagavaraprotsendid tagavara kahanemise järjekorras rinnete kaupa. Puuliigid on koosseisuvalemis osatähtsuse alanevas järjekorras (50Ks30Lm20Lv).
    Nimetatud koosseisuvalemist võib välja lugeda, et puistu I rinde tagavarast moodustab
    kask 50%, sanglepp 30% ja hall lepp 20%. Esikohale koosseisuvalemis kirjutatakse
    peapuuliik (ka siis, kui ta ei ole enamuspuuliigiks, näit. 40Lh60Lv).
    29. Kuidas leitakse puistuelemendi ja puistu tagavara?
    30. Puuliikide vaheldus . Männi vaheldumine lehtpuudega.
    Männi vaheldumine lehtpuudega
    Mänd võib vahelduda lehtpuudega männi jaoks viljakamates kasvukohtades (jänesekapsa, mustika kasvukohatüübid). Ekstreemsetes kasvukohtades (nõmmed ja rabad) ei suuda lehtpuud uueneda ja seal puuliikide vaheldust ei saa ka toimuda. Männi asendumisel lehtpuudega viljakamates tüüpides ei ole põhjuseks mitte hiliskülmad ja päikesepõletus (nii lehtpuud kui ka mänd on nende suhtes resistentsed),
    vaid erinev kasvukiirus noores eas ja konkurentsivõime rohttaimede suhtes. Lehtpuud on esimestel kasvuaastatel palju kiirema kasvuga kui mänd ja nende edasist kasvu ja arengut ei suuda rohttaimestik takistada nii oluliselt kui seda männi puhul. Kui mänd ikkagi uueneb rohttaimedega kaetud alal (raiesmik) siis kiirekasvuliste lehtpuudega ei suuda valgusnõudlik mänd ikkagi konkureerida. Lehtpuud võivad antud alal jääda valitsema pikemaks ajaks, või asenduda hiljem isegi kuusega, sest mänd valgusnõudliku liigina ei suuda uueneda vana metsa turbe all. Varajase noorendike hooldamise, lehtpuude väljaraiumise ja hilisemate hooldusraietega on võimalik kujundada männi puhtpuistu.
    31. Mis on puuliikide vaheldus? Kirjeldage kuuse vaheldumist lehtpuudega.
    Kuuse vaheldumine lehtpuudega
    See on üks enam esinevaid puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes. Selline vaheldus tekib siis kui kuusik peaks mingil põhjusel ( lageraie , tormikahjustus vms.) järsku hävima. Selline vaheldus toimub, kuusk ei suuda uueneda tekkinud lagedal alal nii edukalt, kui lehtpuud. Kuusk varjutaluv liik, tema tõusmed on väga tundlikud otsese päikesekiirguse ja kuumapõletuse suhtes. Kuusk on tundlik ka temperatuurikõikumistele,
    eriti negatiivselt võivad noortele taimedele mõjuda kevadised hiliskülmad. Lagedal alal aga puudub metsa tasandav mõju temperatuurikõikumistele. Enamus meie kiirekasvulisi lehtpuid (kask, lepp, haab) on aga väga hästi kohastunud lagedal valitsevate keskkonnatingimustega: nad on vastupidavad päikesepõletuse ja
    külmakahjustuste suhtes, kannavad peaaegu igal aastal rikkalikult seemneid või uuenevad väga hästi juure- või kännuvõsust (haab, lepad), nende seemned on võimelised levima kaugele, esimestel aastatel on noorte seemikute kasv väga intensiivne. Kuna lehtpuud on kohastunud palju paremini kasvutingimustega lagedal,
    ei suuda kuusk noores eas nendega konkureerida, lehtpuud tõrjuvad ta välja ja saavad kasvukohal valitsevaks.
    Pärast lehtpuumetsa teket ja liitumist muutuvad tingimused kuuse looduslikuks uuenemiseks lehtpuupuistu all soodsaks: metsa all puudub otsene päikesekiirgus ja kuumapõletuse oht, lehtpuud pakuvad turvet külmakahjustuste vastu (metsa tasandav mõju temperatuuri muutustele), varjus väheneb rohttaimede, eeskätt kõrreliste osakaal, tekib metsakõdu. Kui läheduses kasvab kuuski , võib tekkida kuuse looduslik
    uuendus. Kui valgustingimused on piisavad , areneb tekkinud kuuse looduslikust uuendusest kuuse teine rinne. Kuna lehtpuud on küll kiirekasvulisemad, aga samas lühiealisemad kui kuusk, siis 60-70 aasta vanuses puistus lehtpuude kasv seiskub,kuused aga kasvavad edasi, moodustub kuuse-lehtpuu segapuistu. Valgusnõudlikud lehtpuud ei talu reeglina varju, mida tekitavad kuused ja hakkavad järk-järgult välja
    langema
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #1 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #2 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #3 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #4 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #5 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #6 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #7 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #8 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #9 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #10 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #11 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #12 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #13 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #14 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #15 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #16 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #17 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #18 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #19 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #20 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #21 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #22 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #23 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #24 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #25 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #26 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #27 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #28 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #29 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #30 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #31 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #32 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #33
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 66 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Black Berry Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (1)

    vanarahu profiilipilt
    vanarahu: Põhjalik, peaks hr.Sibula vajadustele vastama
    12:41 07-03-2013


    Sarnased materjalid

    67
    doc
    Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
    17
    doc
    Materjalid metsanduseks
    82
    doc
    Eksami kordamisküsimuste vastused
    65
    pdf
    Metsaökoloogia ja majandamine 1-KT
    44
    docx
    EESTI METSAD
    41
    pdf
    Metsaökoloogia ja majandamine 3-KT
    16
    docx
    Metsa kasvukohatüübid ja raied
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun