Eesti mehed saksa armees (0)

Sarnased õppematerjalid

24

docx

Eestlased Saksa armees

,,Eestlased Saksa armees" Referaat Sisukord Sissejuhatus.................................................................. ....................3 Miks mindi Saksa armeesse vabatahtlikult?.....................................3 Miks eelistati Saksamaad üle Venemaa?..........................................4 Sakslased osutusid okupantideks......................................................6 Eesti üksuste loomine................................................

Ajalugu

8

doc

Eesti mehed II maailmasõjas

Referaat Eesti mehed II maailmasõjas Vaiko Vaher Lähte Ühisgümnaasium 11H  Sisukord LK 1 Metsavendlus LK 2 Saksa sõjavägi LK 3 Punarmee LK 4 Soome armee LK 5 Kokkuvõte LK 6 Kasutatud kirjandus Metsavendlus Termin ,,metsavennad" tuli Balti regioonis esmalt kasutusele 19. sajandil, mil selle all mõeldi Vene sõjaväest kõrvale hoidjaid, kes ennast metsas varjasid. 1905. aasta revolutsioonis viitavad erinevad allikad metsavendadele kui ,,mässavatele talupoegadele" või kui ,,metsast varju otsivatele kooliõpetajatele

Ajalugu

204

pdf

Eesti uusima aja ajalugu

linnale maksu. Juhtimisorganid oli linnavolikogu ehk linnaduuma ja linnavalitsus ehk linnaamet. Enamik linnu olid maakonnakeskused. Linnade kõrval olid ka uut laadi asulad alevid või alevik aga see oli mitteametlik kui 1917. Töölisasulad, raudteeasulad v mingi kooli v. kultuurikeskused. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused. Vaid üks kord toimus suur 1870a rahvaloendus. Tol ajal oli Eesti kubermangus 958 000 inimest ja kasvas. 20. saj alguses juba üle ühe miljoni. See aeglustus iive langusega, kui sünd langes ja väljaränne suurenemisega. Sünd vähenes, kuna maja sai pärandada vaid ühele, teistele pidi muud tuge pakkuma. Demograafiline revolutsioon (madal suremus ja sündimus), ehk seoses pärisorjuse kaotamise, talupoegade liikumisvabaduse ja talude päriseksostmisega. Üleminek toimus prantsuse tüübi kohaselt, kus langesid suremus ja sündimus peaaegu

Ajalugu

147

docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused:

Ajalugu

50

docx

Eesti uusim ajalugu 1850-1944

1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust,

Ajalugu

290

pdf

Holokaust

HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

222

doc

Nõukogude Liidu ajalugu

Nende ilmumise taga oli 2 sotsdem rühmituse ühinemine. Selleks ajaks oli Genfis pea 20 a tegutsenud Töövabastuse Rühm, mille eesotsas seisis Vm sotsdem isaks loetud Plehhanov, endine narodnik, kes oli pettunud liikumises, Vm-lt emigreerunud, välismaal osaks võtnud sotsdem ideed, üritas neid propageerida, tema paremaks käeks Pavel Axelrod. Teine org- Genfi saabusid saj vahetusel Vm-lt nooremad mehed, olid teinud käe valgeks sotsdem ideedega varustatult revol vallas- eelkõige Vladimir Uljanov- Lenin, ka Tsederbaum (Martov). Genfis kaks jõudu said kokku, koostööst sündisid mõlemad häälekandjad. Eelkõige kujunes oluliseks Uljanovi roll. Uljanov sündis 1870, Genfi jõudes 30 a-ne, Volga ääres, Simbirski linnas, uurijad vahel rõhutanud, et suguvõsa oli pärit tatarlaste hulgast. Olulisem oli see, et oli pärit kõrgest sots kihist- isa oli

Ajalugu

86

doc

Eesti uusima aja ajalugu

poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood ­ 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad ­ eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917 vana kalendri järgi ­ teoreetiline murrang veebruar 1918 ­ 23.02 ­ Iseseisvusmanifesti I avalik ettelugemine. Tegelik võim hakkas Saksa sõjaväelastele kuuluma Nov 1918 ­ Saksa okupatsiooni lõpp, Eesti riikluse tegelik, faktiline rajamine kuni 1920. aastani. Tartu rahu lõpetas Vabadussõja. 15.06.1920 ­ põhiseaduse vastuvõtmine, kinnistunud omariikluse alguspunkt Eesti riigi avalik tunnustamine

Eesti uusima aja ajalugu

Kommentaarid (0)