Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti maksebilanss referaat (2)

3 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris


SISUKORD:
Sissejuhatus 2
Maksebilanss 3
Maksebilansi koostamise põhimõtted 5
Eesti maksebilanss 2011 aasta I kvartalis 6
Kokkuvõte 16
Kasutatud allikad: 17










Sissejuhatus


Minu referaadi teemaks on Eesti maksebilanss. Antud referaadis kirjutan Eesti maksebilansist 2011 aasta I kvartalis. Et üldse aimu saada, mida maksebilanss endast kujutab, selgitan kõigepealt väheke selle sõna tähendust. Hiljem vaatlen konkreetsemalt Eesti maksebilanssi 2011 aasta I kvartalis. Kõige suuremaks abiks antud referaadi kirjutamisel olid kindlasti Eesti Panga aastaraamatud ja aastaaruanded.






Maksebilanss


Maksebilanss (inglise keeles "balance of payments ") on aruanne, mis kajastab mingi riigi rahvusvahelisi tehinguid mingil ajavahemikul. See on dokument, mis fikseerib mingil perioodil riiki sisse tulnud ja riigist välja läinud rahavood. Seda võib nimetada ka kokkuvõtteks, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga .
Maksebilanss koostatakse raamatupidamislikke arvepidamise printsiipe järgides, st ta
koosneb passiva ja aktiva poolest ning iga tehingut kirjendatakse kaks korda. Aktiva poolele
kantakse tehingud , mille tagajärjel riigi majandusagentide ostujõud suureneb – eksport ,
kapitali import , saadud ülekanded. Passiva poolel on raha väljaminek – import, ülekanded
välismaale, laenude andmine, reservide suurendamine . Muutusi bilansis kirjeldatakse
kontodel. Konto on kahepoolne tabel, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks1 ja
paremat poolt kreeditiks. Kreedittehingute käigus saadakse makse välismaalt ja riigi
kasutada olevate finantsressursside maht kasvab, deebettehingud näitavad
finatsressursside kasutamist kas selleks, et sooritada makse välismaale või suurenevad riigi
finantsreservid. Saldo on kontojääk ehk konto ühe poole käive miinus teise poole käive.
Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga.
Maksebilanss: Kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse kogutoodangu (SKT; ingl. k. Gross domestic product; GDP), rahvusliku kogutoodangu (RKT, ingl. k. gross national product; GNP) ning rahvusliku kogutulu ( rahvuslik kogutoodang tulude aspektist ; ingl. k. gross national income ; GDI) kujunemist. See näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri, aitab hinnata ja võrrelda riigi välismajanduslikku positsiooni teiste riikidega ning aitab selgitada välisvaluutareservide muutumise põhjusi.
Maksebilansi tehing on üldjuhul residendi ja mitteresidendi vaheline tehing (v.a. ainult raha
liikumine). Maksebilanss ja rahvusvaheline investeerimispositsioon on koostatud lähtudes kahekordse kirjendamise põhimõttest ja tekkepõhisel alusel.
Välisvarad (välisnõuded) on residentide nõuded mitteresidentidele. Nendeks nõueteks võivad olla näiteks residentsete pankade välismaal asuvad korrespondentarved, residentide poolt antud välislaenud jne.
Väliskohustused on mitteresidentide nõuded residentidele, näiteks majandussektorite
välisvõlgnevus, mitteresidentide valduses olevad residentide väärtpaberid jne.
Nüüd tuleks veel lahti seletada mõisted, mis puudutavad residentsust.
Residentideks võivad olla:
- Füüsiline isik, kes elab alaliselt Eestis (alaliselt Eestis viibiv füüsiline isik);
- Füüsiline isik, kellel on tähtajaline elamisluba Eestis vähemalt üheks aastaks;
- Juriidiline isik, kes on registreeritud Eestis, sh Eestis paiknevad välisfirmade
tütarettevõtted;
- Eestis paiknevad välisfirmade iseseisvat juriidilist staatust mitte omavad esindused ja
filiaalid ;
- Immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutavad Eesti vabariigi diplomaatilised,
konsulaar- ja teised ametlikud esindused, samuti muud majandus- ja kommertstegevusega
mittetegelevad Eesti asutuste ja organisatsioonide esindused välismaal.
Mitteresidentideks võivad olla:
-Füüsiline isik, kes ei ela alaliselt Eesti Vabariigis, ega oma siin tähtajalist elamisluba
vähemalt üheks aastaks ( ajutiselt Eestis viibiv füüsiline isik);
- Füüsiline isik, kes on Eestist läinud välismaale ja viibinud seal vähemalt ühe aasta;
- Juriidiline isik, kes on registreeritud ja paikneb välismaal (k.a. Eesti ettevõtete osalusega),
sh Eesti ettevõtete tütarettevõtted välismaal;
-Välismaal paiknevad Eesti ettevõtete iseseisvat juriidilist staatust mitte omavad esindused
ja filiaalid;
- Immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutavad välisriikide diplomaatilised, konsulaarja
teised ametlikud esindused, samuti muud majandus- ja kommertstegevusega mittetegelevad välisriikide asutuste ja organisatsioonide esindused Eestis.
Niisiis on maksebilanss lihtsalt kõigi majandustehingute (kaupade, teenuste, finantsvarade
liikumise) süstemaatiline kokkuvõte teatud ajaperioodi kohta riigi residentide ja muu maailma vahel. Maksebilanss ei ole bilanss , ega kasumiaruanne , vaid fondide voo aruanne, mis näitab muutusi varades, kohustustes ja puhasväärtuses teatud perioodi jooksul.
Fondide allikaks on eksport, investeerimistulu, ülekanded ning lühiajalised ja pikaajalised laenud.
Fondide kasutamine on import, välismaale makstud investeeringutulu, ülekanded välimaale,
Lühiajaline ja pikaajaline laenamine või investeerimine välismaale ja samuti ametlike reservide kasv.

Maksebilansi koostamise põhimõtted


Maksebilanss koostatakse kahekordse kirjendamise printsiibil. Igal tehingul ja toimingul on kaks võrdset poolt. Nendeks poolteks on deebet ja kreedit. Iga tehing ehk transaktsioon, mis tõstab laekumisi muust maailmast või meie nõudeid välismaa suhtes, kirjendatakse kreeditis. Makse saamine (inglise keeles „ receipt “) registreeritakse deebetis . Seega vastupidiselt, iga tehing, millega tekib maksekohustus muu maailma vastu, võlakohustus välismaa ees, kirjendatakse deebetina; makse (inglise keelse väljendina „ payment “) aga kreeditina.
Maksebilansi koostamisel lähtutakse tekkepõhisuse printsiibist, see tähendab, et kõik tehingud kajastatakse just toimumise hetkel.
Horisontaalselt jaotub maksebilanss kolme suurde alabilanssi võ teisiti nimetades kolme suurde kontosse:
Jooksevkonto (JK) – tehingud kaupade ja teenuste ostul-müügil ja ülekanded.
Kapitali- ja finantskonto (FK) – kajastab kapitali eksporti ja importi , mis toimub valdavalt
otseinvesteeringute, väärtpaberite ostu-müügi, laenude andmise-võtmise ja muus sellises vormis.
Reservkonto ( R) – ametlik rahvusvaheliste reservide konto: tehingud monetaarse kulla ja
teiste reservvaluutadega, nagu konverteeritavad valuutad, riigi reserve trancheIMF-is
ja
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti maksebilanss referaat #1 Eesti maksebilanss referaat #2 Eesti maksebilanss referaat #3 Eesti maksebilanss referaat #4 Eesti maksebilanss referaat #5 Eesti maksebilanss referaat #6 Eesti maksebilanss referaat #7 Eesti maksebilanss referaat #8 Eesti maksebilanss referaat #9 Eesti maksebilanss referaat #10 Eesti maksebilanss referaat #11 Eesti maksebilanss referaat #12 Eesti maksebilanss referaat #13 Eesti maksebilanss referaat #14 Eesti maksebilanss referaat #15 Eesti maksebilanss referaat #16 Eesti maksebilanss referaat #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor edetegel Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (2)

MissDeliriumDoll profiilipilt
MissDeliriumDoll: Väga kasulik!
00:09 28-01-2012
janzakas profiilipilt
janzakas: abiks ikka
11:24 12-02-2014


Sarnased materjalid

23
doc
Brasiilia maksebilanss
2
doc
Maksebilanss
16
doc
Rootsi majandus referaat
6
docx
Eesti maksebilanss
29
ppt
Loeng 10 - Maksebilanss
45
doc
Majandus õpetuse aasta konspekt
11
doc
Rahvusvaheline majandus arvestustöö
34
docx
Mikro- ja makroökonoomika



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun