Eesti majutus ja turism
Reneee
Üldinfo
Aastas külastab Eestit umbes 4 miljonit turisti, põhiosa neist tuleb Soomest.
Eesti astumine Euroopa Liitu suurendas väliskülastusi 2004. aasta suvel 20–
25% või isegi enam.
Nädalavahetusel reisijad tulevad põhiliselt Soomest, aga ka Rootsist, samuti
Venemaalt ja Lätist.
Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud turistide arv Venemaalt, kes tulevad
taasavastama kunagisi populaarseid puhkekohti ning veetma nädala- või
aastavahetust Tallinnas.
2008. aasta
Oktoobris peatus majutusettevõtetes 174 000 turisti, välisturistid moodustasid neist 65%
Võrreldes eelmise aastaga, Soome ja Venemaa turistide arv kasvas, vastavalt 15% ja
22%
Oktoobris pakkus külastajatele teenust 732 majutusettevõtet
Külastajate käsutuses oli 17 100 tuba ja 37 000 voodikohta.
Tubade täitumus oli 37% ja see jäi kahe protsendipunkti võrra väiksemaks kui eelmise
aasta oktoobris
2012. aasta
2012. a esimesel kaheksal kuul ööbis Eesti majutusettevõtetes 1,32 miljonit välisturisti
Nende arv kasvas 50 577 võrra ehk 4% võrreldes 2011.a sama perioodiga
Nende poolt veedetud ööde arv oli 2,7 miljonit (kasv 2%)
Välisturistide ööbimised puhkusereisidel kasvasid 3% ja tööreisidel 6%
Muudel reisidel vähenesid 9%
2012.a. esimesel kaheksal kuul ööbis Eesti majutusettevõtetes 673 274 siseturisti.
Nende arv kasvas 25 503 võrra ehk 4% võrreldes 2011.a. sama perioodiga
Nende poolt veedetud ööde arv oli 1,22 miljonit (kasv samuti 4%)
Tulu
Turismist saavad otseselt tulu reisifirmad ja majutusasutused, lisaks veel
mitmed reisibürood ja toitlustusasutused.
Tulusaajate ringi kuuluvad veel mitmesugused teenindus-, puhke - ja
raviasutused ning kauplused.
Otseselt või kaudselt võib turistidega seotuks lugeda vähemalt 10% Eesti
majandusest.
Eesti tulu välisturismist oli Eesti Panga andmetel 2012.a I poolaastal 577
miljonit eurot
Võrreldes 2011.aasta I poolaastaga (eelmise rekordiga) kasvas see 5,3% (ehk
29 miljoni euro võrra)
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase
●
Kolmas tase
●
Neljas tase
●
Viies tase
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase
●
Kolmas tase
●
Neljas tase
●
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Merly Sepri-Eha AUTH 4 EESTI HOTELLITURU ÜLEVAADE JA ANALÜÜS Uurimustöö Juhendaja: Tiina Viin Pärnu 2008 Sissejuhatus. Eesti majutusettevõtetes ööbis 2007. aastal 1,38 miljonit välisturisti. Võrreldes 2006.aastaga vähenes nende arv 3,3% ehk 47 260 turisti võrra. Valdavalt tulenes ööbimiste vähenemine välisturistide ööbimiste arvu langusest spaades ja sanatooriumides. Positiivne tegur oli ka mitmete uute hotellide avamine 2007.aastal. Näiteks Tallinnas suurenes hotellikohtade arv 2007. aasta jooksul 21% (lisandus 8 hotelli umbes 2300
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Ene-Mari Saamel AÜTH1 TURISM EESTIS Referaat Juhendaja: Grete Männikus, MBA Pärnu 2016 SISUKORD 1.Turism.............................................................................................................................4 1.1.Turismi tähendus......................................................................................................4 1.2.Turismiseadus..........................................................................................................5 2
Teema eesmärk: Õppija tunneb turismi mõisteid, arengulugu, hetkeolukorda ning tulevikusuundumusi maailmas ja Eestis. Alateemad: 1. Turismi mõisted 2. Turismi ajalugu ja areng 3. Turismi roll tänapäevaühiskonnas ja seosed teiste majandusharudega Turismi mõisted Turismi mõiste võeti kasutusele 18. sajandi lõpul, kui Euroopas hakati reisima lõbutsemise ja puhkamise eesmärgil "tour". Turism on majandussektor, mille peamisteks komponentideks on: · majutus koos toitlustamisega · reisitransport lennu-, mere-, maantee- ja raudteetransport · looduslikud ja tehislikud vaatamisväärsused ning nende haldajad · reisiettevõtjad reisikorraldajad ja reisibürood · reisisihi korraldajad avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused. Maailma Turismiorganisatsiooni määratluse järgi loetakse turismiks inimeste reisimist
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi
Rekreatsioon ja turism Terminoloogia Suurem osa kirjandust võõrkeeltes, raske eesti keelde tõlkida: · inglise keeles leisure, recreation, outdoor, sport(s), tourism · soome keeles vapaaaika, virkistys, ulkoilu, liikunta, urheilu, matkailu · eesti keeles virgestus, rekreatsioon, välisliikumine, sport, liikumisharrastus, turism Vaba aeg leisure · objektiivne saame mõõta ajaliselt minutites, tundides, päevades · subjektiivne sisemine tunnetus Neulinger, 1974 Rekreatsiooni mõiste · Ladina k. recreatio värskendav, taastav · Ajalooliselt käsitleti kui teatud aja vältel toimuvat vabalt valitud kerget ja puhkust pakkuvat tegevust, mis võimaldab inimestel
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km²
Sihtkohaks maailmas valisin Gotlandi, kuna välisel vaatlusel on ta vägagi sarnane Hiiumaale. Esimeses kahes peatükis tutvustan sihtkohta ja turismisektori olukorda Maailmas, Euroopas ja Eestis. Järgnevas kolmes peatükis on analüüsitud külastusstatistika muutumist, tootevalikut ja sihtkonna turundust vastavalt sihtkohtade visioonidele. Viimases peatükis on toodud mõned ettepanekud piirkonna arendamiseks lähtuvalt piirkondade visioonidest/ turismiarengukavadest. Eesti ja Hiiumaa puhul on kasutatud nii visiooni kui ka vastavaid arengukavasid, kuid Gotlandi puhul on kasutatud ainult visiooni ja erinevaid sektorit tutvustavaid materjale. Gotlandi turismiarengukava on rootsi keelne, seetõttu otsustasingi kasutada teisi kättesaadavaid allikaid. Töö eesmärgiks on rakendada praktiliselt teadmisi ülemaailmsest, riiklikust ja regionaalsest turismipoliitikast, Eesti riiklikust ja piirkondlikest turismi arengukavadest, piirkonna analüüsist ja planeerimisest
Töötajate tagasiside Teenindusstandardite täitmise jälgimine ja hindamine Media tagasiside Mud tagasiside võimalused Mystery shopping e. teeninduse testimine 12 TURISMIGEOGRAAFIA 28. Turismigeograafia mõiste Distsipliin mis uurib kuidas geograafilisest aspektist lähtuvalt on võimalik vaadelda turismi. Tutvutakse nii sise kui rahvusvahelise turismi nähtustega, uuritake, milliste nähtuste tulemusel on turism kui selline arenenud ning milliste mõjude tagajärjel areneb tulevikus. Turism kui geograafiline nähtus = majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilise suhted inimeste ning ruumi, erinevate keskkonnaruumide vahel Turism turistide liikumist kirjeldav, neile parimat ligitõmmet pakkuda sooviv majandusharu, huvireisimine või matkamine, mis ühtlasi pakub ka aktiivset puhkust.
Kõik kommentaarid