Eesti majandus ja rahvuslik globaliseerumine. (1)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

41

docx

Nimetu

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi elanud väga mitmeid kriise ning ka tõusuaegu. Eesti on küll tänu Nõukogude Liidu võimu all olemisest põhjanaabritest, kellega talle meeldib end alati võrrelda, majandusliku arengu poolest mõnevõrra maha jäänud, kuid vaatamata sellele Eesti riigi majandus areneb jõudsamalt, kui kunagi varem

Antropoloogia

31

doc

Majanduse artikleid

töötajatest vabaneda ja koondamiskulud töötukassa kanda delegeerida. Juba praegu on töövaidluskomisjonid üle koormatud, ootel olevate pöördumiste järjekorrad ulatuvad järgmise aasta märtsikuu lõppu. Haritud, kõrge kvalifikatsiooniga spetsialist on majandusarengu mootor, mitte takistus, kellest tuleb lahti saada. TALO on jätkuvalt seisukohal, et odava, vähekvalifitseeritud tööjõuga ei loo rikast riiki ja soovib läbirääkimispartneritel siiski investeerida Eesti haritlaskonda ning riigi konkurentsivõimelisuse kasvu. Majandusraskused mõjutavad enamust maid ja sektoreid, kui paljud riigid on panustamas kriisist väljatulekusse. Sellega kaasneb ka kvalifitseeritud tööjõu ülemeelitamine. Just viimane oht varitseb meid, kuna eelkõige noored ja haritud ettevõtlikud töötajad lahkuvad Eestist. TALO delegatsiooni juht esines kriitilise seisukohaga regionaalministri Siim Valmar Kiisleri aadressil, kes ei ole

Majandus

47

doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

..................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST.............................. 17 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE KOMMENTAARID ­ ESSEE 19 Missugused on soolise ebavõrduse ilmingud eesti ühiskonnas................................19 Mida seadus üldse reguleerib ja mida ta Eestis reguleerib.......................................19 Miks seadust vaja on................................................................................................ 20 Kuidas toimib kontrollimehhanism..........................................................................20 Mis võib inimesega juhtuda, kui ta tunneb, et teda on soo tõttu diskrimineeritud...20

Asjaajamine

25

docx

Tööturu ja hõive probleemid Eestis

.......................................................9 1.3.2. Töö ostmine ................................................................................................10 1.3.3. Töö hind .....................................................................................................11 2. Põhilised muutused tööturul ........................................................................................11 2.1. Eesti tööturgu mõjutanud tegurid .......................................................................11 2.2. Tööhõive vähenemine ja töötuse suurenemine ...................................................12 2.2.1. Tööpuuduse liigid ......................................................................................15 2.2.2. Tööpuuduse põhjused ...............................................................................

Makroökonoomika

19

docx

Multikultuursus

Tööandjate ühendused on loodud tööandjate huvide kaitseks suhtlemisel töövõt-jate ja valitsusega ning suuresti vastuseisuks ametiühingutele.  Tänapäeva integreeruvas, globaliseeruvas ja regionaliseeruvas maailmas on riigi majandus-poliitika kujundamisel ning elluviimisel olulised (tihti sisuliselt otsustusinstitutsioonidena) ka majandusühendused ja rahvusvahelised organisatsioonid. Eesti Vabariigi jaoks on olnud eriti olulised Euroopa Liit (EL), Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Maailmapank (WB) ja Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO). Detailsemalt käsitleme rahvusvaheliste organisatsioonide rolli punktis 1.9.8. 22. Mõjuinstitutsioonid Mõjuinstitutsioonide hulka kuuluvateks loetakse tavaliselt parteid; huvigrupid; ühendused ja liidud; turul domineerivad ettevõtted; massimeediumid ja teadus (Raudjärv, 1995, lk 46).

Ühiskond

35

doc

Keskerakond

EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal.

Ühiskonnaõpetus

36

doc

laste eripära

Oma töös ma ainult lastega kokku puutungi ning peale materjali läbitöötamist mõistsin ma, et mu käe alt on läbi käinud nii mõnigi indigolaps. Nad olid alla 10 aastased ja väga intelligentsed ja omapärased lapsed. Takkajärgi mõeldes, me pidasime neid tüütuteks ja ninatarkadeks. Nad tüütasid kogu aeg imelike ja naljakate  4 küsimustega ja see oli kõik väsitav. Nüüd ma saan aru küll, eesti ühiskond pole veel valmis aktsepteerima, et ka lapsel võib vahel õigus olla. ,,Need lapsed võivad olla väga ehedad, võluvad ­ ja samas ­ täiesti väljakannatamatud. Ühe sekundiga jõuavad nad mõelda kümnest köitvast ja uskumatust asjast. Sel ajal, kui teie püüate tuld kustutada, seavad nemad vahukommid pliidile küpsema ning lipsavad siis vannituppa, et näha, kas kuldkala kuumas vees ellu jääb....

Psühholoogia

196

pdf

Makroökonoomika

Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust.

Makroökonoomika

Kommentaarid (1)