Eesti maastikualad (0)

EESTI MAASTIKUALAD
Allikas:  http://maatundmine.einst.ee/kohad/uugu/52-madal-eesti/
Kursus : Eesti ajalugu ja 
maatundmine  
Eesti pindala on 45 227 km²
1. jaanuaril 2011 elas Eestis 1 340 194 inimest
20. juulil 2008 oli Eestis 47 linna, 10  alevit , 177 alevikku ja 4437 
küla
Eestis on 15  maakonda
Eesti territooriumi võib loodusgeograafiliselt jagada Madal- ja Kõrg-
Eestiks koos vahealadega.
I. Madal-Eesti: Põhja- ja Lääne-Eesti tasased ja  soised  alad, mis 
jääaja lõppemisel veel pikaks ajaks vee alla jäid:
 
I.1 Põhja-Eesti:
aluspõhi paene, Põhja-Eesti rannikumadalik mööda Soome lahe 
kallast, mis võib olla kuni 20 kilomeetri laiune. Selles vööndis ka 74 
saart , suuremad on Naissaar, Prangli ja Pakri saared. Rannikul on ka 
väljaulatuvaid poolsaari. Kõrged  pangad  – mereäärsed järsud 
paekiviseinad Türisalu, Ülgase, Toila,  Ontika , Päite jt.
 
Põhja-Eesti rannikumadalikust  sisemaa  pool asuvad Harju ja Viru 
lavamaad:
valdavalt paesel aluspõhjal asuvad alad. Harju lavamaale on 
iseloomulikud  soostunud  piirkonnad ja karstid –  pinnavormid , mis on 
tekkinud maa-aluste koobaste sisselangemisel. Maa all aegade 
jooksul kujunenud koopaid ning maa-aluseid jõgesid, mis siin-seal 
pinnale välja jõuavad või siis jälle ära kaovad. Viru lavamaale on 
iseloomulikud paeplatood läbivad kosed ja võimsad joad, samuti 
jääajast jäänud kõrgendikud (näit. Sinimäed Kirde-Eestis).
Põhja-Eesti rannikumadalik: Ontika
Põhja-Eesti pankrannik
Kuimetsa
Uhaku
I.2 Lääne-Eesti:
iseloomulikud rannaniidud ja roostikud, samuti viirsavitasandikud. 
Suuremat osa Lääne-Eestist hõlmab Lääne-Eesti  madalik  – kunagine 
tasane merepõhi, mida nüüdseks katavad  metsad  ja  sood  ning 
puisniidud ja rannakarjamaad. Rannajoon on pikk ja sakiline,  Matsalu  
lahe  roostik  ning  muudki   kaitsealad . 
 
Pärnust lõuna poole Liivi lahe rannikumadalik kuni Lätis Riiani välja. 
Sellele iseloomulikemateks loodusvormideks on  liivaluited  ja nende 
taha jäävad madalamad soostunud alad.
 
Lääne-Eesti maastikuvaldkonda kuuluvad ka Eesti suuremad saared – 
Saaremaa,  Hiiumaa , Muhu,  Vormsi . Saarte  pinnamood  on tasane, 
rannajooned küllaltki liigendatud ja mitmekesised. Saartel leidub nii 
liivast  randa kui ka soostunud roostikke ja siseveekogusid. 
Iseloomulikud saartele on kadakased rannakarjamaad, leidub ka 
korralikku metsa ning iseäranis Saaremaal rannikupanku. Aluspinnas 
domineerivad erinevad lubjakivilademed, leidub ka dolomiiti.
Lääne-Eesti rannikumadalik
Liivi lahe rannikumadalik ( Tolkuse   raba )
Hiiumaa
I.3 Vahe-Eesti:
on Madal- ja Kõrg-Eesti piirialaks. See on  soine  ja metsane vöönd, 
mille põhilised osad on Kõrvemaa,  Soomaa  ja Võrtsjärve madalik. 
Kõrvemaa asub Harju  lavamaa  ja Pandivere kõrgustiku vahel kirde-
edela suunal. Umbes pool Kõrvemaast üsna soostunud ning  maastik  
mitmekesine (üle saja järve). Samavõrd soostunud Võrtsjärve madalik 
tungib sügavale mandrisse, piirnedes Kesk-Eesti tasandikuga. 
Ajalooliselt kujutab see endast kunagise Suur-Võrtsjärve põhjapoolset 
osa.
 
Soomaal on tegemist suurte märgalade massiividega, mis on jõudnud 
nüüd juba raba järku, kus toimub pidev turbakihi kasvamine.  Kevadeti  
toimuvate üleujutuste ajal saab turba tõttu kõrgemaks kasvanud 
rabadest otsekui  saarestik ;  metsad , jõeluhad ja heinamaad koos 
inimasustusega jäävad siis kuudeks  uputuse  alla. Üleujutusala 
suuruseks kuni 175 ruutkilomeetrit, vett toovad siia mitmed Pärnu 
jõgikonna jõed.
Võrtsjärve madalik
Soomaa (Karuskose)
II. Kõrg-Eesti: see osa Eestimaast, mis mandrijää sulamisel jääaja 
lõppedes vee alla ei jäänud. Küngaste ja voorte ning nendevaheliste 
orgude ja järvedega liigendatud piirkonnad Kesk-, Ida-, Kagu- ja Lõuna-
Eestis.
II.1 Lahkme-Eesti vöönd:
haarab ennekõike Kesk- ja Ida-Eestit, kus mitmed  omaette  
maastikurajoonid : Pandivere kõrgustik, mille kõrgeim tipp Emumägi 166 
meetrit üle merepinna. Selles lääne poole Kõrvemaa ja Kõnnumaa kui 
viimased  kõrgemad alad enne rannikuäärseid  tasandikke . Pandiverest 
lõunasse jääb Kesk-Eesti tasandik, mida lõunapoolsetest Kõrg-Eesti 
aladest  eraldab Võrtsjärve põhjaosas olev madalik ning Suur-Emajõgi.
Ida-Eestis asuv  Vooremaa  on kõrgem ala vastu  Peipsi -äärset madalikku. 
Vooremaa kulgeb  Alutaguse  metsadest peaaegu Tartuni lõunas. 
Iseloomulikud mandrijää liikumisega maasse veetud pikad seljandikud – 
voored  – ning nende vahele jäävad orud või järved.  Pikimad  voored 
võivad olla üle 10 km pikad. Vooremaa voortest väiksemad on Kesk-
Eestis asuva Türi voorestiku omad.
Pandivere kõrgustik (Ebavere mägi)
Vooremaa
Peipsi-äärne madalik (Lüübnitsa soo)
II.2 Kõrgustikud:
Eelpool kõneldud Lahkme-Eestist lõunasse hoiab Sakala kõrgustik 
ning Peipsi ja Võrtsjärve vaheline Kagu-Eesti lavamaa. Sakala 
kõrgustik on lainjas , pigem tasandikuline piirkond, mida ilmestavad 
jääaegsed ürgorud. Kõrgustiku kõrgeimad  tipud  on maksimaalselt 146 
meetrini merepinnast. Kõrgustik jõuab otsaga Lätti. Kagu-Eesti 
lavamaa on tasane ja parajalt soine ala, mida ilmestab seda läbiv 
Emajõe ürgorg. Just Tartu  kant  muude Emajõe oru soisemate  kohtade  
kõrval kõrgemaid.
Kagu-Eestis on kolm kõrgustikku: Otepää,  Haanja  ja  Karula  kõrgustik. 
Otepää kõrgustik kõige põhjapoolsem, algab mõnikümmend 
kilomeetrit Tartust lõuna pool ning ulatub Valga nõo ja Võru orundini. 
Kõrgustik on üpris reljeefne ning on moodustunud mandrijää sulamise 
tulemusel. Kõrgeimad tipud jäävad kõrgustiku lääneossa, neist kõige 
kõrgem on Kuutsemägi, mis ulatub 217 meetrit üle merepinna.
Kolmest kõrgustikust väikseim ja madalaim on Karula kõrgustik, mis 
jääb Otepää omast lõunapoole, vastu Läti piiri. Selle kõrgeim punkt 
on Tornimägi – 137 meetrit. Eesti ja kõigi Baltimaade kõrgeimad tipud 
asuvad aga Haanja kõrgustikul, mis asub päris Eesti kaguosas, 
ulatudes otsiti nii Lätti kui ka Venemaale. Lisaks kuplilistele tippudele 
leidub siin ka järvi,  orge  ja ürgorge. Läti piiri äärsel Paganamaal on 
sügavaid metsaseid nõgusid. Kõrgeimad „mäed“ merepinnast üle 300 
meetri: Suur-Munamägi (318 meetrit) ja Vällamägi (304 meetrit – see 
on ka Eesti suurima suhtelise kõrgusega looduslik pinnavorm, mille 
tipp ulatub selle jalamil oleva Perajärve veepinnalt 88 meetri 
kõrgusele).