Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
1. Sissejuhatus. Historitsismi eelõhtu
Mõisaarhitektuur ja mõisaansamblite ehitamine sai populaarseks barokiperioodil, mida Eestis dateeritakse tavaliselt XVII sajandi teise kolmandikuga. Sel ajal tõusis arhitektuuris esiplaanile toretsev representatiivsus, mis avaldus mõisate lossilikus hoonestuses ja nende juurde kuuluvates iluaedades. Sealjuures oli tavaline lääne arhitektuuri nähtuste kopeerimine.
Historitsismile eelnes mõisaarhitektuuris klassitsism ( XVIII sajandi lõpp-XIX sajandi algus). Juba sel ajal võib täheldada mõngaid neogooti elemente, millele lisandus 1770. aastaist korrapäratu inglise stiilis park, mis kokkuvõttes oli eelõhtuks romantismile ja historitsismile arhitektuuris. See tähendas enese ümbritsemist mineviku elementidega, mis pidi aitama paremini mõista ka oma rahvuse olemust. Saksa uurija Klaus Döhmer on nimetanud XIX sajandi historitsismi põhiliste tunnusjoontena pluralismi ja eksplikatiivsust. Hoonete juures kasutati eri ajastute stiilielemente, enamasti lähtudes ehituslikust praktilisusest, mistõttu võib sel perioodil rääkida arhitektuuri demokratiseerumisest. Eri stiilide osakaal ei olnud võrdne ja peamine rõhk langes keskaja eeskujudele, neogootika kujunes olulisimaks suunaks, vastanduses klassitsismile. See väljendus näiteks individualiseeritumates ja eripärasemates fassaadides, mis sobisid kokku romantismiajastu vaimuga – vabama ja lüürilisema suhtumisega ellu. Oluline rõhk oli ka rahvuslikul omapäral, mida arvati kõige paremini avalduvat just keskaja kultuuris. Klassitsismist eemaldumine toimus 1830-40. aastatel, mil mõisamajandust oli tabanud kriis ja neid ehitati vähem. Üleminek historitsismile avaldus arhitektuuris näiteks fassaadide tsentraliseeritusest ning range sümmeetria nõudest kõrvalekaldumises. Sambaid ja pilastreid kasutati järjest vähem, nende asemel hakkasid levima mitmesugused karniisid ja parapetid, mis andsid tooni hoone üldisele horisontaalsusele.
Kõige ilmekamalt näeb klassitsimi vormide muutumist uue ajastu näo järgi Tartu ja Viljandi ümbruse mõisamajade juures (Kuremaa, Suure-Kõpu, Vana-Võidu). Need hooned sarnanevad üksteisega oma pikaks venitatud korpuse ja kõrgema keskkosa poolest.
Joonis 1. Keila-Joa mõisa peahoone tagakülg (allikas: Eesti mõisaportaal)
Keila-Joa mõis on üks ehe näide historitsismi kujunemise algusaastatest, sest selle esinduslik väljaehitamine algas 1830ndatel, kui mõisahärraks sai Alexander von Benckendorff . Mõis asub looduskaunis kohas, jõe ja joa vahetus läheduses. Romantilisust lisab asjaolu, et Benckendorffid said oma valdusse mõisavaremed, mida ei hakanud aga renoveerima, vaid jätsid need keset metsaparki ja ehitasid oma uue neogooti stiilis häärberi Keila jõe kallastele. Taoline looduslembesus ja inglise stiilis metsik park tõusidki moodi just romantismi tekkega. Ajastu vaimu kannavad endas ka historitsistlikud gooti teravkaaraknad ja sakmelise rinnatisega torn. Uste kohal on pitsilised varikatused.
2. Mõisaarhitektuuri areng 1860.-1890. aastail
1860.-1890. aastatel ehitati rohkelt härrastemaju, veelgi enam aga kõrval- ja abihooneid, mida võib ilmselt seletada majandusliku tõusuga. Kuigi Aleksander III jättis 1881. aastal Balti aadli privileegid ratifitseerimata, vähendades nende poliitilist võimu, jäi aadlikele alles nende majanduslik potentsiaal: mõisad püsisid kindlalt nende käes. Kasvas ehitustegevuse maht ja 1860. aastast peale rajati arvukalt uusi telliselööve, eriti Lõuna-Eestis. Seega on ajajärk tähelepanuväärne ehitiste rajamise rohkuse, aga ka nende eripalgelisuse ja stiilisuundade mitmekesisuse poolest. Ühelt poolt oli see kuldajajärk: moodne inseneritehnoloogia koos võimalusega katsetada eri ajastute vormidega, kuid teisalt sõltuti mineviku pärandist ning raske oli leida midagi uut. Tol ajal valitsenud historitsismile oli omane vormide ülevõtmine kõige erinevamatest ajastutest, stiilidest, kuid võib väita, et eksisteerisid ka kaks põhiliini: klassikalisest antiigist inspireeritud suunad ja Euroopa keskaeg koos rahvakunsti ja arhailiste kultuuridega. Raamatus „Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini“ eristataksegi historitsistliku mõisaarhitektuuri all klassikalise suuna puhul mõisamaja-paleed ja mitteklassikalise puhul mõisamaja-linnust.

2.1 Neogootika
19. sajandi seitsmekümnendad aastaad tõid kaasa neogootika uue tõusu ning ehitati mõisahooneid, mida vaadeldavas teoses käsitletakse kui mõisamaja-linnust. Neid võib loendada kahekümne ringis . Sajandi lõpu poole oli historitsism muutunud küpsemaks ja nõuti arhitektuuriloo põhjalikku tundmist, tegu oli ajaloolisi võrdlusi täis arhitektuurilise diskursusega. Tegemist ei olnud siiski puhtlalt varasema kopeerimisega, vaid hakati aina enam hindama ka arhitekti
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini #1 Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini #2 Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini #3 Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini #4 Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini #5 Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini #6 Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kirkenarusk Õppematerjali autor

Lisainfo

Referaat on koostatud samanimelise raamatu "Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini" põhjal ja saanud õppejõu heakskiidu.
mõisad , arhitektuur , juugend , historitsim , neogootika

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

Drupsu profiilipilt
Drupsu: Minu jaoks väga bueno materjal!
11:51 14-05-2012


Sarnased materjalid

62
docx
Eesti arhitektuuri näited
180
doc
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
32
docx
Kunst antiikaeg-gootika-renesanss-barokk-juugend-moodne kunst
32
odt
Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile
5
docx
Maastikuarhitektuuri ajalugu I
13
doc
TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST
15
docx
Historitsism ja juugend
41
docx
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun