Eesti loomastik. Selgrootud (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

22

docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

molluskid, käsijalgsed, arheotsüaadid. Ordoviitsium Kambriumis tekkinud hõimkondadele lisandusid sammalloomad. Jätkus mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv. Ilmusid esimesed maismaavetikad ja taimed. Ajastu lõpul leidis aset mandrijäätumine ja mitmete liikide väljasuremine. Kivististe hulka ilmuvad sammalloomad, rikkalikult on peajalgseid, tigusid jt molluskeid ning graptoliite, suureneb käsijalgsete ja trilobiitide mitmekesisus. Silur Merelised selgrootud arenesid edasi ja spetsialiseerusid. Soojades meredes tekkisid korallrifid. Toimus selgroogsete kiire evolutsioon, tekkisid primitiivsed käiad. Taimed ja lülijalgsed asustasid maismaa. Kivistisi: korallid, käsijalgsed, trilobiidid, käiad. Devon Kasvas käiade mitmekesisus ja toimus nende laialdane levik. Käiadest evolutsioneerusid neljajalgsed, kes asustasid maismaa. Kivistisi: taimede spoorid, käiad,vanimad neljajalgsed, kärbid, teod ja käsijalgsed

Vee elustik

28

docx

Putukad

Koostaja: ANNA VAHTER ÕPPEMATERJAL PUTUKATE SELTSID Alamklass: Siselõugsed (Entognatha) Selts: Tõukjalalised (Protura) Pikkus 0,5-2 mm; keha väljaveninud. Värvuselt valkjas/kollakas. Pea munajas. Silmad ja tundlad puuduvad. Pea külgedel on ebasilmad, mis tajuvad niiskuse muutust ja õhu vibratsiooni. Suised asuvad peakapsli sees, mis on alaküljel rindmikust alates pikalt kinnine. Lõuad stiletjad. Rindmikulülid selgelt eristatavad. Jalad lühikesed. Eesjalgu hoiab ettesirutatult (täidavad tundlate funktsiooni); liikumiseks kasutab kaht viimast jalapaari. Keha koosneb 12-st lülist. Kolme esimese lüli alaküljel paiknev

Bioloogia

86

doc

Eesti putukad

urujätked, sabaniit, muneti jt. 12 segmenti 1-7 = pregenitaalsed 8-9 = genitaalsed 10-12 = postgenitaalsed Tõukjalalistel kõhupoolel paarilised griffid. Hooghännalistel hüppehark e furca ja ventraaltuubus. Emastel kujuneb VIII segmendist ja järgnevatest muneti. Isaste tagakeha tipus olevad genitaalid väga keerulise ehitusega: nende struktuur sageli oluline liigi määramisel. 2. Putukate süstemaatika alused koos Eesti näidetega. 1. Mis on süstemaatika? Renessanss viimasel kümnendil. Elu mitmekesisuse uurimine Maal, sh. eluvormide vaheliste seoste otsimine ja uurimine. Seoseid näitlikustatakse evolutsiooni puudega. -Annab organismidele teaduslikud nimed (nomenklatuur). -Kirjeldab neid. -Pakub välja organismide teaduslikult põhjendatud klassifikatsiooni, määramistabelid. -Uurib organismide levikut. -Läbi evolutsiooniliste muutuste uurib liikidevahelisi seoseid. *TAKSONOOMIA

Bioloogia

47

doc

Puisniitude loomastik

EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus.

Pärandkooslused

46

doc

Erizooloogia lühikonspekt

HÕIMKOND RÕNGUSSID ehk anneliidid bilateraalsümmeetrilised lülistunud kehaga nahklihasmõik NS nöörredeltüüpi meeleelundid: täppsilmad, kompimis- haistmis ja maitsmismeel kehaõõs sageli kambriline vereringe suletud avatoruneerud KLASS HULKHARJASUSSID e polüheedid: Parapoodidel arvukalt harjaseid. Mereloomad. Harjasliimukas, liivatõlv, merihiir, punane süstlõpuslan. Bylgides sarsi, kuni 6 cm, harva ka Eesti rannavetes KLASS VÄHEHARJASUSSID e oligoheedid : Paraopoodid puuduvad, harjased vahetult kehaseinas. Peapiirkond nõrgalt eristunud. Kombitsaid ja palpe tavaliselt ei ole. Hermafrodiidid. Tuntakse ligi 2500 liiki. Magevee ja pinnasevormid, riimvee ja merevorme leidub vaid üksikuid. Harilik vihmauss, harilik mullauss, harilik valgeliimukas. KLASS KAANID e hirudiniidid: Keha ees- ja tagaosas iminapad. Iminappadega kinnitub kaan substraadile, kuid võib ka vabalt ujuda

Ökoloogia

19

doc

Erizooloogia Lühikonspekt

Bioome iseloomustavad seal esinevad aastajad, päeva pikkus, sademete hulk ning maksimum- ja miinimumtemperatuurid. Enamik bioome on nime saanud domineerivate taimede järgi, sest taimedest oleneb millised teised organismid seal esinevad. Rohtla ­ valdavalt rohtataimed, puude jaoks kuiv, kõrbe jaoks niiske- suured loomakarjad (kiired, karjades) hirved, gasellid, närilised (urgudes). Savann on üksikute puudega rohtla ­ kaelkirjak, jaanalind, gepard. Troopikamets ­ soe, niiske, arvukas loomastik, enamik puu otsas ­ ahvid, linnud, maod Tundra ­lage maastik, subel palju loomi, linde, putukaid, palju linde ja närilisi. talvel lindudest lumekakud, lumepüüd. Lõunapoole metsatundrsse lähevad ja põhjapõdrad. Ohustatud loomad: Dodo ehk dront (1598-1681) Mauritiuse saarel (India ookean) 11. Evolutsioon Evolutsioon on Maa elusa looduse pöördumatu ajalooline areng. See lubab loomadel kasutada uusi võimalusi ning kohastuda muutustega, mis nende ümber toimuvad

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

33

doc

Vee Zooloogia

6. Monofüleetilised, polüfüleetilised ja parafüleetilised taksonid: mõisted, näiteid Monofüleetiline rühm- rühm organisme, mille hulka kuulub nende viimane ühine eellane ja selle kõik järeltulijad. Näiteks: imetajad, linnud, katteseemnetaimed. Parafüleetiline rühm- rühm organisme, mille hulka kuulub nende kõigi viimane ühine eellane; mingi osa järglastest on mingil põhjusel rühmast välja arvatud. Siia ei kuulu kõik viimase ühise eellase järglased. Nt.: selgrootud, protistid, kalad. Polüfüleetiline rühm- rühm organisme, mille hulka ei kuulu nende viimane ühine eellane. Ehk: viimane ühine eellane ei jaga rühmale iseloomulikke tunnuseid. Nt.: vetikad, lendavad selgroogsed, puud. 7. Loomariigi geoloogiline ajalugu: mis aegkonnas on tekkinud põhilised hõimkonnad, maismaaloomad, imetajad Ürgaegkond: algelised eluvormid; Aguaegkond: kõva skeletiga selgrootud, vend: ajastu lõpus ilmusid kõik selgrootute

Vee elustik

10

doc

Ehmestiivalised

koja ehitamiseks looduslikku materjali, kasutavad nad selleks kõike ettejuhtuvat. Nii võib neid panna koda ehitama värvilistest klaasikildudest, hirsiteradest jne. Kui neid koja ehitamise jooksul ühe materjali juurest teise juurde tõsta, tekivad lõpuks vöödilised kojad.³ 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti nõukogude entsüklopeeida 2. (1987). Tallinn: Valgus. Lk 483. 2. Ehmestiivalised (pilt). Kättesaadav: http://systbio.org/files/kjer-job.png 3. Ehmestiivalised ja võrktiivalised. Kättesaadav: http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/loomad/putukad/8-3-11-2.htm 4. Ehmestiivalised ja võrktiivalised. Kättesaadav: http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/loomad/putukad/8-3-11-1.htm 5. Ehmestiivalised. Kättesaadav: http://www.flyfishing.ee/?

Bioloogia

Kommentaarid (0)