Eesti loomastik-Selgrootud (0)

5 Hindamata
 
Eesti loomastik. Selgrootud
Koostanud Mati Martin
Sissejuhatus
Selgrootute hulka kuulub enamik loomaliikidest. Nende mõõtmed ja välimus varieerub
suurtes piirides, mis võimaldab neil asustada väga mitmesuguseid elupaiku. Selgrootud
on võimelised elama väga ekstreemsetes tingimustes. Eesti tingimustes võivad mõned
liigid tegutseda sulade ajal isegi lumel, seega väga madalatel temperatuuridel, vaatamata
sellele, et nad kõik on kõigusoojased. See tähendab, et nad ei saa oma kehatemperatuuri
reguleerida ja see on enamasti võrdne keskkonna temperatuuriga. Järgnevalt saamegi
ülevaate sellest väga huvitavast loomarühmast Eestis. Järgnev tekst on väga
konspektiivne, sest aine maht ei võimalda detailidesse süvemenist ning annab esimese
ülevaate peamiselt erinevatest selgrootute rühmadest. Huvi korral on võimalik
lisakirjanduse abil ka detailidesse süveneda.
Jääaeg ja selle mõju Eesti pinnavormidele.
Eesti ala ei ole pidevalt olnud selline nagu me praegu seda näeme. Siit on korduvalt üle
käinud jää ja vesi, mis kõik varasema elu on hävitanud. Üle Eesti ala liikunud viimased
jäämassid lihvisid maha kõik eelnevad pinnavormid ja tõid meile põhjapoolt tohutul
hulgal setteid. Pärast jää sulamist jäid setted paigale ja kujundasid uued pinnavormid.
Sellele aitasid kaasa jää sulamisest tekkinud sulaveed, mis tekitasid suuri jõgesid, mis
omakorda kujundasid setete nihutamise ja ärakandmisega ümbritsevat keskkonda.
Vooluveed kujundasid maastikku veelkord ümber. Arvatakse, et loomorganismid
hakkasid Eesti ala asustama umbes 6500 aastat tagasi. Kindlasti olid esimesed asukad
selgrootud. Et aga nendest ei jää järele säilivaid kehaosi, eriti maismaavormidel, siis ei
tea me sellest eriti palju.
Vee liikumine Läänemeres ja selle mõju selgrootutele.
Meie kliima on tihedalt seotud ka Läänemerega ja selle vee temperatuuri ning
liikumisega. Läänemeres liigub vesi idakallast mööda põhjapoole ning ringiga
läänekallast mööda tagasi. Selline suur vee kogus ja selle liikumine mõjutab klimaatilisi
tingimusi merega piirnevatel aladel ja seega ka selgrootute elu nii vees kui ka maismaal.
Selgrootute loomade peamised liikumisteed Eesti ala hõivamisel.
Kui vaadata, kustkaudu toimub kaasaegne liikide liikumine meie aladele, siis võib arvata,
et ka jääst vabaks jäänud ala asustamine toimus umbes samadest suundadest. Peamiselt
liiguvad loomaliigid meile lõunast, piki mererannikut. Teine liikumissuund on kagust
stepialadelt ning kolmas idast taigapiirkonnast. Vähesel määral on meie ala asustavate
selgrootute hulgas ka liike, kes on siirdunud siia põhja poolt. Et aga need on kõik
külmalembesemad liigid, siis üldiselt nad meile pikemalt elama ei jää. Selliseid liike
kohtab ennekõike rabades. Kui vaadata Eesti ala õhust või kaardilt, siis on näha, et see
territoorium on kahest küljest (läänes ja põhjas) piiratud üsna laia veealaga. See ala
takistab paljudel maismaaselgrootutel edasiliikumist loode suunas. Seega jäävad paljud
liigid mere ida ja lõunakaldale pidama.
Eesti geobotaaniline jaotus.
Selgrootutele loomadele on väga olulised levikualal valitsevad elutingimused. Suuresti on
need tingitud pinnavormidest, aga ka alal kasvavast taimestikust. Eesti ala jääb
geobotaanilise rajoneerimise järgi Baltikumi provintsi kahe allprovintsi piirimaile.
Läänest ulatub siia Lääne-Baltikumi allprovints, idast Ida-Baltikumi Allprovints.
Elutingimused nii taimedele kui ka selgrootutele on neis üsna erinevad. Läänepool on
kliima aasta lõikes ühtlasem, pehmem, seal levivad lehtpuud ja põõsad. Suured alvarialad
on soodsaks elupaigaks paljudele taimeliikidele. Seda ala on pikka aega mõjutanud ka
96% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Eesti loomastik-Selgrootud #1 Eesti loomastik-Selgrootud #2 Eesti loomastik-Selgrootud #3 Eesti loomastik-Selgrootud #4 Eesti loomastik-Selgrootud #5 Eesti loomastik-Selgrootud #6 Eesti loomastik-Selgrootud #7 Eesti loomastik-Selgrootud #8 Eesti loomastik-Selgrootud #9 Eesti loomastik-Selgrootud #10 Eesti loomastik-Selgrootud #11 Eesti loomastik-Selgrootud #12 Eesti loomastik-Selgrootud #13 Eesti loomastik-Selgrootud #14 Eesti loomastik-Selgrootud #15 Eesti loomastik-Selgrootud #16 Eesti loomastik-Selgrootud #17 Eesti loomastik-Selgrootud #18 Eesti loomastik-Selgrootud #19 Eesti loomastik-Selgrootud #20 Eesti loomastik-Selgrootud #21 Eesti loomastik-Selgrootud #22 Eesti loomastik-Selgrootud #23 Eesti loomastik-Selgrootud #24 Eesti loomastik-Selgrootud #25 Eesti loomastik-Selgrootud #26 Eesti loomastik-Selgrootud #27 Eesti loomastik-Selgrootud #28 Eesti loomastik-Selgrootud #29
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2016-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
grettakeneke Õppematerjali autor

Lisainfo

Kokkuvõte Eesti loomastikust- pilte pole. Jääajast praeguseni. Eesti Maaülikooli konspekt. Konspekt selgrootutest. Mulle oli abiks igaljuhul,
Eesti loomastik , Selgrootud , loodus

Dokumendis esitatud küsimused

  • Kes on selgrootud ?

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

22
docx
33
doc
25
docx
83
doc
19
doc
40
docx
98
docx
528
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto