100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 55 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-10-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
taks123
Õppematerjali autor
Tartu Ülikool Eesti loomamuinasjutud Koostaja: Sirli Soolind Eesti rahvaluule 2011 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Mis on loomamuinasjutt?..................................................................
klass Erinevate maade muinasjuttude ,,Vägev vähk ja täitmatu naine", ,,Nõiutud krevett " ja ,, Kuldkalake ,, võrdlemine uurimistöö Juhendaja õp. Anne Sibul Maardu 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 1. Muinasjutt ................................................................................................4 1.1. Muinasjuttudel on omad seadused......................................................................4 1.2. Muinasjuttude liigid.....................................................................................4 2. Muinasjuttude võrdlus ( Vägev vähk, Nõiutud krevett ja Kuldkalake)...........................7 2.1. Sarnasused.............................................................
kui jutt edukas, seda korratakse olnud alati populaarne Rahvajuttude klassikaline põhijaotus Muinasjutud Muistendid Müüdid - rahva või kultuureseme loomisest, tegutsevad muistsed jumalad või vägimehed - Eestis ei ole, peegeldusi leida pigem regilaulust kui proosanarratiividest (müütilised regilaulud, nt „Loomine“, „Suur tamm“ –sageli ühised Soomega) - Antiikmütoloogia eeskujul eesti panteoni loomise katse –Kr. J. Peterson - Fr. R. Faehlmanni katse luua müüte - „Kalevipoeg“ Kas folkloristid uurivad rahva jutte? tänapäevane folkloristika suures osas maha jätnud põhioletused, et tõeline rahvaluule on - Suuline - Ruraalne - Etniline - Paganlik need määravad ikka veel rahvaluulearhiivide sisu ja kaudselt ka seda, millest folkloristid 19. sajandit uurides kirjutavad.
Puudub üksmeel selle definitsioonis, kuna fantaasiakirj. ebaühtlane kirjandusvaldkond. Esimeseks peeti ,,Alice Imedemaal” I. Carrolli. Kitsamalt legendaarsel või mütoloogilisel ainestikul põhinevad teosed. Seostub rohkem minevikuga kui tulevikuga. gradatsioon- ehk astendus, intriigi arengu järk- järguline intensiivistamine, pinevuse astmeline tõus. Levinud muinasjuttudes ja ballaadides. kunstmuinasjutt- ehk autorimuinasjutt. Muinasjutt, mis on loodud kindla autori poolt. (Alice) koomiks- teksti ja pilti ühendav narratiiv, mis koosneb järjestikustest omavahel süžeeliselt seotud pildiridadest, mis on varustatud mullidesse paigutatud tekstiga. Peamiselt ajalehtedes, aga on ka raamatuid. (Miki Hiir, Tom ja Jerry). lasteentsüklopeedia- lühikese ja informatiivse tekstiga ning võimalikult natuurilähedaste piltidega teos, mille pearõhk sageli illustratsioonidel.
PALDISKI GÜMNAASIUM TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD UURIMISTÖÖ Andrei Sorokin 12 Õ klass
Loviisa reaktorid on kavandatud sulgeda 2030. a. paiku. Olkiluoto tuumajaam (fotomontaaz). Esiplaanil töötavad reaktorid Olkiluoto-1 ja -2, tagaplaanil ehitatav EPR reaktor Olkiluoto-3 Olkiluoto tuumajaama ehitati 860 MWe võimsusega BWR reaktorid (Asea-Atom, praegu Westinghouse Electric Sweden). Kummagi reaktori ehitus kestis umbes 4,5 aastat, Olkiluoto-1 ühendati võrku 1978. a. ja Olkiluoto-2 1980. a. Nende reaktorite koormusfaktorid on võrreldes Loviisa tuumajaamaga veel kõrgemad vastavalt 92 % ja 93 %. Olkiluoto-1 ja -2 on plaanis hoida töös kuni 2040. a. Koormusfaktorid on maailma kõrgeimate hulgas ja kinnitavad kõigi Soomes töötavate reaktorite silmapaistvat töökindlust, asjatundlikku ekspluatatsiooni ja hooldust. Lisaks olemasolevatele ehitatakse Prantsuse firma Areva poolt viiendat reaktorit EPR (Olkiluoto- 3) võimsusega 1600 MWe, selle käivitusajaks on kavandatud 2011. a
juurde uut materjali. Arvatakse, et Homeros oli hilisem luuletaja, kes sidus laulud ühtseks tervikuks. Selgust ja üksmeelt selles küsimuses pole praegu arvatakse, et Homeros oli Iliase looja, Odüsseia lõid tema õpilased. 3. Ühiseid jooni Iliase ja Odüsseia ülesehituses. Eeposte tegelased on staatilised, ilma sisemise arenguta, psüühika on lihtne, kohati naiivne. Tegelaste iseloomu ei kirjeldata, iseloomustamiseks kasutatakse dialoogi ja monoloogi. Kangelased kehastavad sugukondliku ajastu inimese ideaali. Sagedased on epiteedid ja korduvad värsid. Trooja sõda oli tõenäoliselt ajalooline sündmus ja leidis aset 13. või 12. saj eKr. Lood sõjast kandusid mitmes eri variandis edasi kuni eeposte kirjutamiseni. Sõjast räägib Homeros mõlemas eeposes.Värsimõõduks on mõlemas lugulaulus nn daktüliline heksameeter
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid