Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Eesti loodusgeograafia kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Eesti Loodusgeograafia
A. Vasta lühidalt: (Eksamitöös on 15 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. )
  • Mis on maastik ? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus?
    Maastik on geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate , muldkate , veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde.
  • Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid.
    Paik on väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt ühesugune (1) pinnakate , (2)veerežiim, (3)mikrokliima, (4) mullaliik ja (5)taimekooslus. Paigas on ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik on geokompleks, mis on kujunenud ühe morfomeetrilise reljeefitüübi st. valdavalt ühe loodusliku teguri (mandriliustiku, mere, tuule, taimkatte jt) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul, luitestikul, paetasandikul moreentasandikul, orustikul, sootasandikul jt). Maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks.
  • Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi.
    Kõige üldisemalt määrab Eesti looduslikke tingimusi geograafiline asend Läänemere rannikul, millest sõltuvad päikesekiirguse ja sademete hulk ning klimaatilised tingimused. BMK põhjusteks on kliimatingimuste mitmekesisus , pikk rannajoon ja meresaarte rohkus , sisevete rohkus, pinnavormide ja veerežiimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus ning paljude liikide areaalipiiride ulatumine Eesti alale . Lisaks veel loodusmaastike suur osakaal, pool-looduslike koosluste (pärand-koosluste) suhteliselt ulatuslik säilimine, võõrpuuliikide väike osatähtsus metsa-kasvatuses ning introdutseeritud liikide vähene naturaliseerimine ja metsistumine.
  • Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele ?
    Mink, Sosnovski karuputk, vesikirp . Invasiivsed liigid sisenevad kohalikku toiduahelasse, konkureerivad kohalike liikidega nii elupaiga kui ressursside pärast. Ohustavad oma olemasoluga kohalike liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struktuuri ja tasakaalu ning energia- ja aineringet.
  • Mis on puisniit ? (teke, väärtus, levimus Eestis)
    Puisniit on regulaarselt niidetava heinamaaga puistu. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus . Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude kooslused ühed maailma liigirikkaimad. Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seas Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on näiteks Laelatu puisniit ja Nedrema puisniit.
  • Mida tähendab ‘ platvorm ’ (geoloogilise terminina) ? Kirjelda selle ehitust Eesti näitel.
    Platvormid on tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt madalad vähese liigestatusega alad. Settekivimite kihid on horisontaal- või peaaegu horisontaallasumuses. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval.
  • Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet.
    Eesti aluskord on eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard - ja moondekivimeid, nagu nt graniit ( rabakivi ), gneiss ja gabro . Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra. Aluspõhjas on devoni , siluri , ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid , nagu liivakivi, liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit. Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit.
    Pinnakattes on kvaternaari ajastu purdsetted, nagu turvas, jõe-, järve- ja meresetted, luiteliivad, moreen , jääjärve ja –jõe setted .
  • Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid.
    • Aguaegkonna kristalsed kivimid - graniit
    • Vendi ladestu settekivimid – jämedateralised liivad kuni süvaveelised kõrgdisperssed savid .
    • Kambriumi ladestu settekivimid – terrigeensed stendid, erinevalt vendist vähem jämedapurrulisi setendeid, savid.
    • Ordoviitsiumi ladestu settekivimid – fosfaatseid karpe sisaldavad liivad.
    • Siluri ladestu settekivimid – lubjakivid, dolomiidid, domeriidid.
    • Devoni ladestu settekivimid – liivad, aleuriidid, savid.
    • Kvaternaarsed pinnakatte setted – moreen, liivad, saviliivad jt.

  • Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geol ladestu ja lade?
    • Põlevkivi – Uhatu ja Kukruse lade. Kesk-ordoviitsium.
    • Fosforiit – Kambriumi savi- ja liivakivide ladestu pinnal, kaetud Ordoviitsiumi diktüoneema kilda ja järgnevate lubjakividega.
    • Lubjakivi – Lasnamäe lade.
    • Diktüoneemakilt - Alam-Ordoviitsiumi fosforiidikihindi peal ja paekivikihtide lamamis.
    • Savi – Kambriumi Lontova lade.
    • Liiv ja kruusliiv – Kambriumi sinisavi ja Ordoviitsiumi lubjakivilasundite vahel. Kvaternaari setted.

  • Mis on viirsavi ? (teke ja levimus Eestis)
    Viirsavi ehk jääjärvetekkelised setted. Saab eristada suvel ja talvel settinud kihte, mis kokku moodustavad aastavarvi. Paksus ulatub ca 20 meetrini. Kõige ulatuslikumalt on viirsavid levinud Lääne- ja Kirde-Eestis.
  • Mis on glatsiokarst ? (mõju Eesti reljeefile)
    Glatsiokarst ehk pesudokarst on igikeltsa laigutine sulamine. Tekib, kui pinnase all olev jää hakkab sulama ning selle kohal olev pinnas vajub tühimikku, moodustades negatiivse pinnavorme.
  • Mis on Madal-Eesti? Kirjelda Madal-Eesti loodusgeograafilist eripära võrreldes Kõrg- Eestiga .
    Madal-Eesti – Põhja- ja Lääne-Eesti madalad ja soised alad, mis pärast jääaega vee alla jäid. Enamasti rannikualad , kuid ka sood , võsastikud ja üleujutavate jõesängide piirkonnad. Saared.
    Kõrg-Eesti – See osa Eestist, mis mandrijää sulamisel vee alla ei jäänud.
  • Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres?
    Maa
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eesti loodusgeograafia kordamisküsimused #1 Eesti loodusgeograafia kordamisküsimused #2 Eesti loodusgeograafia kordamisküsimused #3 Eesti loodusgeograafia kordamisküsimused #4 Eesti loodusgeograafia kordamisküsimused #5 Eesti loodusgeograafia kordamisküsimused #6 Eesti loodusgeograafia kordamisküsimused #7 Eesti loodusgeograafia kordamisküsimused #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Suggis Õppematerjali autor

    Lisainfo


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    5
    doc
    Eesti loodusgeograafia küsimused
    16
    doc
    Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks
    36
    docx
    Loodusgeograafia-loodus-geograafia-maastik
    57
    doc
    Eesti loodusgeograafia konspekt
    21
    doc
    Kordamisküsimuste vastused 2011
    3
    pdf
    Eesti loodusgeograafia - kokkuvõte
    26
    doc
    Eesti loodus ja majandusgeograafia eksam
    8
    odt
    Eesti loodusgeograafia-KORDAMISLEHT





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun