10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
keisi
Õppematerjali autor
................................................................................................................................... 11 lisa........................................................................................................................................................ 12 1 1.KUS SAAB ÕPPIDA LENDURIKS? Eestis saab ainult ühes õppeasutuses õppida lenduriks ja see kannab nimetust Eesti Lennuakadeemia(ELA), endise nimetusega Tartu Lennukolledz. Eesti Lennuakadeemia on riiklik rakenduskõrgkool, mis asutati 13.04.1993.a eesmärgiga luua Eesti Vabariigis vajatava lennunduskaadri koolitust teostav ja koordineeriv keskus. Kolledzi õppeprotsess on üles ehitatud õppemoodulite süsteemile, mis võimaldab õppetööd läbi viia kesk- ja kõrgemas astmes. Vastavalt vajadusele teostatakse tegevspetsialistide täiend- ja ümberõpet.
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Karjääriõppe Üleminekueksam Lennundusinsener Kristjan Kippar 10b Tallinn 2008 Sisukord: · Sissejuhatus · Kutsestandard · õppimisvõimalused · Intervjuu · Kokkuvõte Sissejuhatus: Uuritavakas objektiks olen võtnud kutse lennundusinsener. Räägin õppimisvõimalustest, lennundusinseneri erinevatest astmetest, diplomeeritud lennundusinseneri V astmest, Volitatud lennundusinseneri V astmest. Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel, kus esimene tase on madalaim, viies kõrgeim. Nende lahti seletamiseks on võetud põhiosa materjalist internetist Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse koduleheküljelt, kus on lennundusinseneri kutsestandard, mis annab põhjaliku ülevaate antud kutsest ja selle kutse kvalifikatsiooni omastamise nõuetest. Lisaks teen intervjuu isikust, kes on omandanud lennundusinseneri kutsetunnistuse.
Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas 1. Matemaatikaõpetuse areng eesti koolis 1.1. Eestikeelse hariduse algus Esimesed katsed eesti soost lastele haridust anda emakeeles tehti 17. sajandi keskel. Talurahva haridusele alusepanijaks loetakse Bengt Gottfried Forseliust (1660 - 1688). Ta oli soome päritoluga, tema isa oli Tallinna toomkooli õpetaja. B.G. Forselius õppis juba lapsepõlves selgeks eesti keele. 1684. a sai ta enda käsutusse tühjalt seisvad Papimõisa hooned (nende asukohta märgib praegu mälestuskivi Tartus Tähe tänavas Forseliuse Gümnaasiumi vastas). Seal otsustas ta eesti poistest koolitada köstreid ja talupoegade lastele õpetajaid. Forselius oli ainus õpetaja selles koolis - Forseliuse seminaris. Õpilased olid enamuses pärit Tartumaalt. Õppeaeg - 2 aastat. Seminaris õpiti lugemist, kirjutamist, usuõpe-
Kvaliteedijuhtimise alused Jaanika Mölter Eesti Lennuakadeemia 2011 Õppejõud · Töökogemus: 2002 2010 kvaliteedijuht, TLK/ELA · Haridus: 1997 2001 Lennujaamade käitamine , TLK 2001 2003 Ärijuhtimise magister, TÜ · Täienduskoolitus: 2003 Kvaliteedijuhi pädevuskoolitus, TTÜ 2004 Audiitori koolitus, BVQI 2005, 2006, 2007, 2009 Assessor · Elukool: 2010 - ... Poja sünd ja kasvatamine Ainekava · Õppeaine maht: 2,0 EAP · Õppeaine hindamisviis: Mitteeristav
ta on 15 aastat vana 2. peab olema elanud Eestis 5 aastat alalise elamisloaga. 3. keeleeksam 4. peab tundma põhiseadust ja kodakondsusseadus test 5. legaalne sissetulek 6. vanne Eestis ei ole lubatud topelt kodakondsust (väljaarvatud väliseestlased) Kodakondsusest võib ka ise loobuda, kuid lõpliku otsuse teeb Vabariigi Valitsus. Sünnipärasel eestlasel on alati õigus oma kodumaale tulla. Sünnipäraselt eesti kodanikult ei saa eesti kodakondsust ära võtta. Ülejäänutelt saab kodakondsust ära võtta valitsuse otsusega: 1. Kui kodakondsus on saadud seadust rikkudes. 2. Kui keegi on püüdnud vägivaldselt kukutada Eesti põhiseadustiku korda. 3. Kui keegi on ilma valitsuse loata teeninud välisriigi armees või luures. Liigitus: 1. Eesti kodanikud 2. Välismaalased 3. Kodakondsuseta isikud 4. alalise elamisloaga ja tähtajalise elamisloaga 5. illegaalid
kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Kohtunikud Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on: 1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi 2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1tasemel või sellele vastaval tasemel 3) on kõrgete kõlbeliste omadustega 4) on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtuniku nimetab
..) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressursside) kasutamise efektiivsust (kvaliteedikindlustus). Eesti hariduse viis väljakutset 2012-2020 · liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse poole · õpetaja positsiooni ja maine tõus · õppes osalemise kasv · hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovatsioonilise majandusega · digikultuuri kujunemine eesti kultuuriruumi osaks Õpetajakoolituse kriitika (Fr. Buchberger, 2000) · fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul · ignoreeritakse vajadust aidata noorel õpetajal kohaneda kooli professionaalse kultuuriga ja luua talle pideva professionaalse arengu perspektiiv · õpetajate esma- ja täiendkoolitus ei ole viidud ühtsesse süsteemi, koolituse ja
kättesaadavusest, seda kõrgemad on asutuse nõuded dokumentide haldamisele. Haldamist reguleeritakse erinevate normatiivaktidega. Nende hulka kuuluvad: seadused (näiteks, Arhiiviseadus, Avaliku teabe seadus, Isikuandmete kaitse seadus, Töölepinguseadus); Vabariigi Valitsuse määrused (näiteks, Asjaajamiskorra ühtsed alused, Arhiivieeskiri); ministri määrused ja käskkirjad; kohaliku omavalitsuse määrused; eesti ja rahvusvahelised standardid (näiteks, EVS 8:2000 Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas); soovituslikud juhised, eeskirjad, näidised ja teised nn hea tava dokumendid. Peale normatiivakte on olemas ka asutuse sisedokumendid, millest tema peab lähtuma oma asjaajamise ja arhiivitöö tegemisel: dokumentide loetelust; asjaajamiskorrast; arhivaalide loetelust; arhiivi ohuplaanist. 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid