wikipedia.org/wiki/Friedrich_Karl_Johann_Kuhlbars Leelo Tungal - http://et.wikipedia.org/wiki/Leelo_Tungal Johann Voldemar Jannsen - http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Voldemar_Jannsen Hando Runnel - http://et.wikipedia.org/wiki/Hando_Runnel Lydia Koidula - http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula Juhan Liiv - http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Liiv 10 Lisad Laulupeo pildid Laulupidu Tallinnas 1928 Laulupidu Tallinnas 2007 Ilmapuu lävel Heliloojad Mihkel Lüdig (09.05.1880 Reiu vald - 07.05.1958 Vändra) Helilooja, organist ja koorijuht. Heliloojana komponeeris peamiselt a cappella koorilaule. Oli eesti muusikaelus 20. sajandi algul üks suurürituste organiseerijaid. Lüdig nimetas heliloomingut tagasihoidlikult oma kõrvalharrastuseks. Tema pärandis leidub äärmiselt erineva väärtusega teoseid, kuid nende paremik kuulub kindlalt eesti muusika varasalve
Pidu algab ühise rongkäiguga Vabaduse väljakult Lauluväljakule. Seejärel toimub lauluväljakul kontsert kuni 25 000 lauljaga, kes laulavad ligi 100 000 kuulajale. Rahvariietes kuni kaheksa tuhat tantsijat esitavad tantsulise vaatemängu spordistaadionil. Pidu toimub tavaliselt juulikuu esimesel nädalavahetusel, kuid osalejad harjutavad kohapeal ühist esinemist terve eelneva nädala.(3) Aastast 2003 kuulub eestlaste laulupidu UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja ja lisaks iga viie aasta järel toimuvatele üld- ja noortelaulupidudele toimub suviti pea igas maakonnas mõni tore kohalik laulupidu.( 3) 1. Üldlaulupidude ajalugu Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. 19.sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle
Laulo-Kandle" kohta on kirjutatud, et see polnud "midagi muud kui teenistuseotsimine vaimuvaesuse kasvatamise arvel", levis teos omal ajal määratu suurel arvul. Leviku mõistmiseks annab Jannsen selle eessõnas selge põhjenduse, kirjutades, et neid laule võib igal ajal ja igas kohas laulda. Rahva igasuguste eneseavalduste rahuldamiseks ilmaliku lauluga oli mõeldusd "Eesti Laulik", mis ilmus 1860. aastal värsiraamatuna Oma ajalehes "Perno Postimees" 1857 Tallinnas peetud baltisaksa laulupidu lugejatele tutvustades kiitis Johann Voldemar Jannsen, et Saksamaal on igas külas lauluseltsid. 1865. aastal asutati just tema algatusel eesti kultuuriloos kõige viljastavama tähtsusega eestlaste esimene lauluselts "Vanemuine". Jannsen võttis esimesena kasutusele sõnakombinatsiooni "eestirahvas" senini käibinud "maarahvas" või "talurahvas" asemel, ning järgneva kümnendi jooksul sai see sõnapaar üldisemalt tuntuks Jannsen ei olnud küll I laulupeo komisjoni eesotsas, kuid korraldamise
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19
8.b klass I Üldlaulupidu ● Toimus 18.-20. juunil 1869.aastal Tartus ● 878 esinejaid ● Umbes 15 000 pealtvaatajaid ● 51 esinejate rühma ● Ressource'i aed ● Üldjuht ja elluviija-Johann Voldemar Jannsen, Aleksander Kunileid Kava ● Isamaalised laulud ● Vaimulikud laulud ● „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm.“-hiljem sai sellest laulust Eesti hümn ● Peeti ka kõne Ajalugu ● Kuni VI üldlaulupeoni olid nad seotud keisriliku tähtpäevaga ● I, II, IV ja V laulupeod toimusid Tartus ● Ning pärast V on toimunud Tallinnas ● 1969.aastal oli juubelilaulupidu Üldlaulupidu ● Tallinna Lauluväljak ● Iga 5 aasta tagant ● Järgmine laulupidu - 2019.aastal 5.-7.juulil Esimene Üldlaulupidu Aitäh kuulamast!
Tobias artikleid nii eesti kui ka saksa perioodilistele väljaannetele. Ta oli üks eesti esimesi muusika kriitikuid, kes mõtiskles kunsti probleemide, rahvusliku omapära ja kunstniku isikupära üle. Oma kirjatöödes võitles ta liedertafel stiili ja dilentatismi vastu eesti muusikas ning püüdis siinset muusikakultuuri tõsta kõrgele kunstilisele tasemele.Tema artikleid : Rahvalaul ja arvustus, sealpool klassikat ja moderni, kas laulupidu või muusikapidu?, Eesti muusika iseloomulik ilmend, Andante religiooso Märkmeid tänapäeva kirikumuusikast, Kiriklik orelimäng, Äratusi ja karikatuure, Ooper. 1918 a. haigestus Tobias kopsupõletikku, mis viis ta kiirelt hauda. Tobias on maetud Berliini. Artur Kapp ( 1878 1952 ) Ta oli helilooja, pedagoog ja dirigent. Eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid esindajaid 20 sajandi 1. poolel
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
EESTI AJALUGU Annika Vesselov 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 1. KIVIAEG EESTIS..................................................................................................................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS........................................................
Kõik kommentaarid