10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hint
Õppematerjali autor
kirjaoskust. Täiskasvanud inimestest oskas lugeda umbes 80%, mida oli sama palju kui nt Inglismaal, jõudsalt levis ka kirjutamis-ja arvutamisoskus. Ilmus ka uusi õppeaineid, nagu maateadus ja noodist laulmine. Kõrgema hariduse saamiseks pidid talupojad minema saksakeelsesse kooli. Kuid saksakeelne haridus võis osutuda väga patriootiliseks. Nii oli nt Valgas asuvas Jãnis Cimze seminaris, kus koolitati kihelkonnakooliõpetajaid. Seal said hariduse paljud eesti ja läti rahvusliku ärkamisaja suurkujud, nagu Carl Robert Jakobson ja Krisjanis Valdemars. Postipapa Pideva ajakirjandue alguseks tuleb lugeda 1857.a, mil Vändra köster ja Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajad Johann Voldermar Jannsen hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks, milles oli suur osa väljaandja enda ladusatel kirjutistel. Jannsen oli pärit möldri perekonnast, seea natuke parematest oludest kui tavalne talupoeg, ent
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming,
...................lk16 Villem Reiman...................................................................................lk18 Jaan Tõnisson....................................................................................lk19 Kasutatud kirjandus..............................................................................lk25 2 Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj. keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi. Paari aastakümnega tehti läbi hüpe harimatust, sotsiaalselt defrentseerumata ning tulevikuväljavaadeteta maarahvast sotsiaalselt kihistunud, oma haritlaskond kultuuri ja organisatsioone omavasse rahvusesse. uute ideede-suhtumiste ja inimsuhete sissetung, talude päriseksostmine, kaubalis-rahaliste suhete areng, tehased ning laienenud sidemed maailmaga kõik see kujundas Eesti ümber peaaegu ühe inimpõlve jooksul.
1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva, sealsed
ja lapsed. Kõik talus elavad hinged pandi kirja üsna täpselt. Teatavad ühiskonnaklassid ei maksnud seda maksu (aadlikud, literaadid jne). Seetõttu tekivad siiski teatavad puudujäägid. 18. sajandist on korralike seeriatena säilinud kirikuraamatud suurema osa kihelkondade kohta. Sinna juurde kuuluvad ka kõikvõimalikud muud kirikudokumendid. Oli nelja liiki kirikudokumente, mis kajastasid abiellumisi, sünde, ristimisi ja surmasid. 1695. aastal oli Eesti rahavaarv hinnanguliselt kuni 400 000, 1697. aastal kuni 325 000, 1710. aastal 350 000, 1712. aastal 170 000. Ca 70 000 inimest surid nälga 1697. aastal(?). Kannatasid eelkõige alamkihid. Soomes oli olukord kõige hullem. 1700 algab Põhjasõda, mis toob kaasa uued katsumused. Terved suured piirkonnad jäävad idapoolses Eestis tühjaks. Toimub massiline põgenemine ning vastastikku käiakse rüüsteretkedel. Põhjasõja esimestel aastatel on loomulik iive üsna hea. Rahvaarv on suurenenud
muuseumid, <= st ametlik mälu. Elulood => mitteametlik. Valitsev teadmine <-> vastuteadmine. Valitseval teadmisel on lai interpreteerimise kiht ning väike seos tegevus- ja kogemustasandiga. Sotsiaalsed vastuteadmised on seevastu sündmus- ja kogemuslähedased, neil võivad olla välja kujunenud narratiivsed kultuurid, arenenud argieluliste interpretatsioonide praktika, kuid puuduvad institutsionaliseeritud interpretatsioonisüsteemid. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Euroopa aegumatuks kultuurisaavutuseks lõppenud aastatuhandel peetakse trükikunsti leiutamist. Johannes Gensfleisch zum Gutenberg hakkas 1440. a paiku tekste kokku seadma lahtistest tähetüüpidest (esialgu olid need puust, pärast tinast valatud). On andmeid, et Hollandis hakanud Costeri-nimeline mees Gutenbergist varem eraldi trükitüüpe kasutama. Gutenberg varjas oma trükkalitegevust, et mitte olla süüdistatud NÕIAKUNSTIS (oli ju keskaeg)
- komöödia – jaguneb omakorda situatsiooni-, karakteri- ja sõnakoomikaks. Üks ei välista teist („Kirsiaed”, „Suveöö unenägu”, „Kajakas”, „Pisuhänd”, „Vigased pruudid”); - draama – tõsise sisuga näidend, aga lõpp võib olla õnnelik („Onu Vanja”, „Tabamata ime”, „Kuningal on külm”). Tragikomöödia – draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente. Farss – jant. Teater – esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. XVII sajand oli rändtruppide aeg Euroopas, mõned jõudsid ka siia. Esimene Eesti teater oli Tln Saksa teater 1784, loojaks oli Kotzebue. Eestikeelse teatri sünd 1870 Vanemuise Selts, Koidula „Saaremaa onupoeg”. 2. S.Oksaneni elu ja looming, „Puhastuse” analüüs Oksanen sündinud 1977 Soomes, ema poolt Eesti päritolu, eelkõige soome kirjanik. Õppis
kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli pealkirjaga ,,Meie esimene luuletaja". Nooreestlased, eesti haritlaste uus põlvkond, nö avastaski Petersoni, tõstis tema luule eesti kirjanduses aukohale. Seejuures rõhutati ka Petersoni noort iga: Kristjan Jaak sobis hästi sümboliseerima eesti kirjanduse algust romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässuline noormees, kes pidi elust lahkuma ülekohtuselt vara. Petersoni luule K. J. Petersoni luule on jäänud eesti kirjanduses erandlikuks. Ta ei kirjutanud nii, nagu oli üldiselt
annaabi.ee 
![Ado Grenzstein [Piirikivi]](./mpic.php?inside=120011%2FBackup-1_1.png)
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid