Eesti lähiajalugu (1)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida üritati selle uue rahvuspoliitikaga saavutada ?
  • Mis see siht oli ?
 
Säutsu twitteris
EESTI LÄHIAJALUGU
07.02.12
Allikad ja historiograafia
Lähiajaloo uurimise organisatsioonile struktuur. Eesti NSV, väliseesti ja taasiseseisvunud EV.
Eesti NSV. Nõukogude võimu esmaseks ülesandeks oli uue ajalookäsitluse väljatöötamine. Selleks oli tarvis ideoloogiliselt ustavat teadlaskonda ja institutsionaalset tuge. Selle üsna suure ülesande esialgu püüti ära kasutada olemasolevate teadusorg struktuuri ja NSV Liiduga koostöösse läinud ajaloolased. Kõige olulisem mees oli Hans Kruus, kes läks uue režiimiga kaasa juba 40. aastatel, oli juuni pöörde aktiivne osaline. Hans Kruus 1920-30ndatel rajaski sisuliselt rahvusliku ajalooteaduse, oli kõige olulisem figuur ka sõjaeelses EV-s. Järgnevalt sai temast kuni 1950nda aastani väga oluline figuur, mitte ainult teaduse maailmas, ta oli sõjajärgsel perioodil ka Eesti NSV maastikul väga oluline kuju. Selle kinnituseks ka see, et just temast sai 1944. sügisel Eesti NSV välisasjade rahvakomissar e välisministeeriumi juht. Omaette küsimus on seotud selle välisasjade komissariaadi loomisega - aeg, kui suur sõda veel käis ja täiesti ootamatult nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt Moskvas võeti 1944. a vastu, et luuakse liiduvabariiklikud välisasjade rahvakomissarid. Selle Moskva kursi muutuse taga oli tollane rahvusvaheline olukord - aeg, kui hakati kõnelema sellest, mis saab pärast sõda. Üheks oluliseks suunas see, et hakati ette valmistama rahvusvahelise organistatsiooni loomist, mis saab hiljem nime ÜRO. 1943. aasta lõpul ja 44. aasta algul polnud kindel, kuidas see rahvusvaheline organisatsioon toimima hakkas, NSV Liidu eesmärk suruda kõik vabariigid rahvusvahelise organistatsiooni liikmeks, see oleks andnud kokku 17 häält NSV Liidule. Selles olukorras oli vaja läänemaailmale näidata, et liiduvabariigid ongi iseseisvad riigid. Ühes sellega anti välja ka koostada liiduvabariiklikud armeed . Samal ajal kolmanda olulise atribuudina, mis pidi näitama liiduvabariigi iseseisvust on see, et hakati kiirkorras välja töötama rahvushümne, mis pidid olema igal vabariigil rahvuslikud. Tegelikult ka NSV Liidu hümn loodi 1943. aastal, kõlas esimest korda 1944. Mitmetahulises välispoliitilises situatsioonis Karotamm tegi ettepaneku Kremlile, et Kruusist saaks NSV Liidu välisasjade asetäitja. Põhjendas sellega, et pärast sõja lõppu on Balti probleemid rahvusvahelisel areenil olulised, et oleks oluline, et korralik ametnik oleks seal olemas. Kruus oli lühikest aega 1944. aastal TÜ rektor - tema eestvedamisel ülikoolitöö taaskäivitud, komlpekteeris õppejõudude kaadri . Teaduse seisukohalt oluline see, et ta hakkas ette valmistama Eesti NSV teaduste akadeemia loomist ning selle loomine ei olnud ainult institutsionaalne muutus. Ka EV oli olemas Teaduste Akadeemia, aga tollane oli personaalakadeemia, sinna nim kõige olulisemad teadlased, allasutusi ja institutsioone ei olnud. Eesti NSV ajal teistmoodi - see oli terviklik teadussüsteem, erineval allasutused ja uurimisinstituudid. Laiemas plaanis see nõukoguliku TA loomine tähendas üleminekut nõukogulikule teaduse administratiivsele korraldusele. Teaduse tegemine oli koondunud just TA süsteemi. Nõukoguliku süsteemi järgi ülikoolide funktsioonideks õpetamine ja min määral teaduse tegemine. Tõsine teadus oli koondunud TA süsteemi. See mudel Venemaal juurdus juba 18. saj alguses Peeter I valitsemisajal. Seda teaduse tegemist ülikoolides ära ei suudetud siiski päriselt kaotada. Ants Kruus ei olnud mitte ainult uue süsteemi paberile panija, vaid ka selle Eesti NSV TA esimene president . See sõjajärgne aeg oli NSV Liidus teaduse mõttes väga oluline aeg. Stalin tõepoolest väga palju panustas teatdusesse. See tõi kaasa selle, et sõjajärgsel ajal teadlaste palgad tõusid mitmekordseteks. Teadlastest sai väga kõrgesti tasustatud ühiskonna kiht. Teadlaste jaoks hakati ehitama eraldi maju. Stalinil oli eraldi ordenitesüsteem teadlastele. Kruusi puhul oluline see, et ta oli kõige olulisem figuur, kes hakkas uut ajaloo kirjutamist ja uurimisorganisatsiooni paika panema . Tema keskne toimimine kestis kuni 1950. aastani, kuni ta natsionalistiks tembeldati ja sügisel 1950. vangistati. Tagasi tulles ta enam sisuliselt keskset rolli administratiivselt ei etendanud. Vaimses mõttes oli tema roll oluline. TA loomisega hakati TA allasutustena looma erinevaid uurimisinstituute. 1947. a loodi Eesti NSV TA Ajaloo Instituut, selle instituudi loomine toimus Tartus, instituudi direktoriks sai Richard Kleis ja tema puhul võiks tõdeda seda, et temast kujunes kõige olulisem abimehi Ants Kruusile selle uue organisatsiooni väljakujundamisel. Hiljem Kleisi vb tuntaks hoopis rohkem Eesti entsüklopeediate kaudu. Richard Kleis on see, kes on tõlkinud väga olulise Eesti ajaloo allika - Läti Henriku kroonika. Teadlasena ta väga silmapaistev tegelane ei olnud, aga kõik administratsiivsed võtmepositsioonid tema käes.
Ajaloo Instituut jagunes kolmeks: eesti ajaloo sektori, arheoloogia sektor ja kunstiajaloo sektor ja nende suundade eestotsas Artur Vassar , Voora? ja Voldemar Vaga. Sisulises mõttes ajalookirjutise ümberkujundana oli kõige olulisem Artus Vassar. Nende püünel püsimine kestis kuni 1950. aastani. Selle AI puhul mõtekas rõhutada seda, et sellest saab Eesti NSV kõige olulisem ajaloo uurimise keskus. See kolmesuunaline struktuur kestis 50. keskeni.1955. aastal see Eesti ajaloo sektor jagati kaheks ja loodi Oktoobri eelse perioodi ajaloo sektori ja Oktoobri järgse ajaloo sektori. Need kaks sektorit olid kõige olulisem instituudis, mida aeg edasi, seda rohkem tõusis esile oktoobri järgse perioodi ajalugu ja just selle arendamisele pööratakse rohkem tähelepanu. Hiljem tulevad sinna juurde veel mitmed muud väiksemad sektorid, aga keskseteks jäävad need kaks. AI leidis seal rakendust paarkümmend inimest, aga see arv pidevalt kasvas ja 1970. aastate lõpuks on AI tööl juba üle 150 töötaja. See asutus oli ajaloo uurimise seisukohalt keskne.Esialgu 40. lõpus ja 50. alguses järelkasvu probleem oli päris suur. See toob kaasa selle, et püütakse kiirendada kraadikaitsmisi ja esialgu oli kraadikaitsmine võimalik ainult TÜ-s. Kuid al 1950. aastatest saab oma eriala nõukogu ka AI ja ka selle all on võimalik teaduskraadi kaitsta. AI esimene direktor oli Richard Kleis kuni 1950. aastani, seejärel Gustav Naan, tema puhul oluline see, et ta polnud oma erialalt ajaloolane , üks nendest , kes kirjutas mitu pikka artklit, kus püüdis teoreetiliselt põhjendada kodanliku natsionalismi teket, ilmusid hiljem ka raamatuna. Temast sai ka üks keskne figuur, kes lõpuks suutis resultaadini viia Eesti NSV ajaloo väljatöötamiseni. Hiljem tõmbub ta ajaloorindelt tagasi. Temast saab üks kõige vihasemaid Eesti taasiseseisvumise vastaseid, kes ka ajakirjanduses sõna võtab. Oli AI eesotsas kuni 1951. aastani, peale teda on Viktor Maamägi kuni 196…? aastani. Tema on jällegi väga oluline nime ajalooteaduse sovietiseerimisel. Tema on see, kes nõukogustab suurest selle ajalookirjutuse. Ise tegeles ka natuke ajaloouurimisega, kuid hoopis olulisem on tema administratiivne poole. Kuni 1974. aastani AI eesotsas Kahk. Tema lahkus AI direkori positsioonilt edutamise teel. Kahki järel oli AI direktoriks Karl Siilivask kuni 1984. aastani, seejärel Raivo Pullat kuni 1990. aastani. Pööras suurt tähelepanu sotsialismiperioodi uurimisele. Nende asutuste puhul on oluline uurimisväline küsimus, et kus avaldada oma uurimustöid. 1944. aastal, kui NSV võim tagasi tuli, oli päeva korral sõjaeelsete ajakirjade taastamine. Neid uurimustulemusi tuli kusagil publitseerida. TA loomisega tuli päeva korral ka nende publikatsioonide ilmumine ning tegelikult kavad olis olemas juba 40. lõpus, aga regulaarselt ilmuvad publikatsiooni hakkavad ilmuma 1952. aastal - Eesti NSV TA toimetused. Ja selle all olid omad allsarjad, matemaatikutel oma ja ajaloo puhul polnud ajaloo sari, vaid selleks olid ühiskonna teaduste seeria . Hakkas ilmuma 4 korda aastas ja seal said avaldada nii ajaloolased, arheoloogid, kunstiajaloolased ja etnoloogid. Kõige olulisemaks perioodiliseks väljaandeks kuni 1980. aastate keskpaigani. Seal ilmus teadustegevuste ülevaateid, teaduskonverentside ülevaateid jne. Al 1950. aastate lõpust oli avaldamise probleem Eesti ajaloolasel tõsine probleem. Tollal oli teadusartikli avaldamine suur asi, eriti noorele.
Partei Ajaloo Instituut, asutati 1947. aastal, aga see ei kuulunud Eesti NSV TA süsteemi, vaid ta oli hoopis ühe teise asutuse allasutas, nimelt Moskvas tegeles instituut. See üleliiduline mudel toimis selliselt , et kõikides liiduriikides olid sellised allasutused. Ning selle instituudi esmaseks ülesandeks oli marksismi , leninsimi klassikute vahendamine eesti keelde ja tollal oli nendeks klassikuteks Marx , Engels, Stalin. Sisuliselt kõige olulisem oli Stalini tööde tõlkimine ja see jällegi polnud liiduvabariigi asi, aga sõja järel pandi paika terviklik Stalini teoste uus trüki kava, mis kinnitati kõige kõrgemal tasemel ja vastavalt sellele tuli neid liiduvabariikides ka tõlkima hakata. Seda ei jäetud mitte ainult tõlkijate pärusmaaks, vaid teatud probleemseid kohti arutati EKP büroo istungitel. PAI ülesandeks oli ka partei ajaloo uurimine ehk siis just Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloo uurimine, ühenduses ka revolutsioonilise liikumise uurimisega ning selle PAI juures on äärmiselt oluline see, et selle juurde pandi ka parteid arhiiv, see asutus, mis talletas partei tegevusega seotud dokumendid . Esialgu selle arhiivi kogud ju väga suured ei olnud. Need arhiivid oli ajaloolastele suletud kuni 1980. teise pooleni välja. Sõjajärgse partei ajaloo uurimine oli üsna komplitseeritud valdkond , sest ei saanud allikmaterjali kasutada. Alates 61. aastast sai Partei Ajaloo Instituut omale õiguse läbi viia väitekirjade kaitsmist. Esialgu oli PAI alla kümne inimese, kuid mida aeg edasi, seda rohkem sinna inimesi võeti ning 1970. lõpus oli PAI tööl üle 60 inimese - päris suur arv. Ka PAI oli teatud mõttes oma väljaanne 1960. algusest üllitati kogumik “Töid EKP ajaloo alal”. Seal ilmusid üsna olulised partei ajalugu puudutavad uurimused. 1947. al kui PAI loodi, siis direktori ametikoht kui sisepoliitilise võimu märgiks. 1947. aastal hakkas selgemalt piirjooni võtma Käbini ja Karotamme vaheline vastaseid. Käbin leidis, et teda ei soosita. Just Käbinist saigi esimene PAI direktor. Oli seal ametis kuni 1948. aastani. 1948. aastast sai Käbinist EKP keskkomitee sekretär, PAI direktori ametikoht oli talle alanduseks. 1948. a saab PAI etteotsa Joosep Saat , kes on seal kuni 1956. aastani ja tema on Eesti NSV puhul üks olulisemaid parteilisi ajaloolasi. Tema on esimene sisuline instituudi direktor ja instituudi töö käivitaja. Edasi oli instituudi direktor Adolf Päss kuni 1960. aastani. Sealt edasi direktoriks Aleksander Panksejev? - omas pikka aega olulist adminsitratiivset positsiooni, kõik tolleaegsed partei ajaloo alased teosed on tema juhtimisel välja antud. Pärast teda direktoriks Erich Kaup, tema oli see, kes instituuti juhtis see aeg, kui ühiskonnas muutused hakkasid toimuma. Saatis instituudi laiali.
Kõrgkoolide parteid ajaloo ja teadusliku kommunismi kateedrid. Ülikooli õppeprotsessi puhul kõige olulisemaks oli uute ainete lisamine õppekavasse. Kõige olulisemaks on partei ajaloo lisa. “Marksismi, leninismi alused”. Selle aine õpetamiseks loodi ülikoolis ka marksismi, leninismi aluste kateeder . Igas kõrgkoolis on selle õpetamiseks vastav kateeder. Tegemist oli üleülikoolilise ainega. Kõik üliõpilased pidid seda ainet õppima. Lisaks sellele oli veel üks oluline aine: “Sõjaline õpetus”. Selle uue aine õpetamine algas juba esimesel nõukogude aastal, laiemalt juurutati pärast 1944. aastat. Selle aine õpetamisega olid paljud inimesed seotud, selle aine maht oli 170 tundi. Kõik pidid seda ainet õppima. 60. alguses, täpsemalt 1964. aastast võetakse õppekavasse ka “teaduslik kommunism ”. Hakati õpetama 4-5 kursusel 80 tunni ulatuses. Selle aine õpetamine oli seotud Hruštšovi valitsusaja lõpuga. Need ained lõppesid eksamiga. Tegemist üleülikoolilise kateedriga, üldises plaanis pidi toimima see põhimõte, kommunstiliku partei ajalugu pidi üliõpilasele fundamendi andma. Oluline õpetamise kõrval see, et formaalselt pidi tegem nii partei osakonna seltskond ja TÜ ajaloo osakond ka ajaloo uurimisega. Kui vaadata 70.-80. aastate Tartu riikliku ülikooli kadeedreid, siis seal oli enamus õppejõududest teadusliku kraadiga. Kui sisulist poolt vaadata nö teadustööst, siis võime teadustööst kõnelda partei ajaloo valdkonnas, aga teadusliku kommunismi all üllitatud tööd tänapäeva seisukohalt küll mingit kriitikat ei kanna. Samas tolleaegses hierarhias oli see kraad kõrgem kui tavaline ajaloo kraad. Mis üldse kraadide kaitsmisse kuulub, siis väga palju neid eraldi ei olnud.
Mitmed EV aegsed õppesuunad likvideeriti 1944. aastal kui ülikool oma tegevust taaselustas. Sisuliselt kogu õppeprotsess kanaliseeritakse 2 kateedri pärusmaaks: ühelt poolt üldajaloo kateeder ja NSV Liidu ajaloo kateeder, just selle viimase kateedri ülesandeks tegelda ka Eesti ajaloo uurimisega ja muidugi võimude poolt vaadatuna oli soov selles, et ka ülikooli raames tegeldaks eelkõige 20. sajandi ajalooga , tegelikult aga see kaasajaga tegemine jäi siiski tagaplaanile ja uurimise seisukohalt ikkagi põhiline oli vanem ajalugu e siis ajalugu enne 1917. aastat, aga see ei tähenda, et 20. sajandiga üldse ei tegeletud (Karl Siilivask, Illar Kalamets jmt), aga üldises plaanis teadustegevuse teravik oli suunatud vanema ajaloo poole, seal oli see ideoloogiline surve tunduvalt tagasihoidlikum. Ülikooli ajaloo osakonna puhul tuleks mainida sariväljaannet “Eesti NSV ajaloo küsimusi”. See väljaanne hakkas ilmuma 60. aastatel. Ta ei ilmunud väga regulaarselt. Historiograafia seisukohalt on see väljaanne oluline. Seal üllitasid oma teadustöid ka pikemalt . Tolleaegsed olulisemad uurimused ilmusid selles sariväljaandes. Ülikooli ajaloo osakonna puhul ei saa üle minna ka selle õpetamise funktsioonist - ülikool tootis ajaloolaskonda, oluline see, et ühelt poolt varustas ajaloo osakond ette ajalooõpetajaid. Arhiivid - nõukogude ajal juba esimesel nõukogude aastal iseseisvusaegne arhiivi süsteem lammutati, dokumentaalmaterjal kuulutati riigi omaks ja sellest moodustati ühtne arhiivikond. Seni oli tegutseni Riigiarhiiv ja Riigi Keskarhiiv, see reorganiseeriti, Tallinnas hakkas tegutsema Eesti NSV Riigi Keskarhiiv ja Tartu Arhiiv muudeti selle osakonnaks, ühtlasi viidi Eestist ära ka olulist arhiivimaterjali. Ka tänase päevani pole teavet selle kohta, kus need materjalid asuvad ja kas kõik on üldse alles. Midagi teadlikult sihipäraselt häbitatud ei ole, kõikidele siit ära viidud materjalidele ligi ei pääse. Eesti Vabariigi kaitseväe erinevad sõjaplaanid viidi Venemaa Riiklikusse Sõjaarhiivis tallel. Sõda tõi kaasa selle, et sõja käigus osa arhiivimaterjale hävitati, osa viidi Eestist ära sakslaste poolt, aga mitte väga palju. Oluline oli tollaste arhiivitöötajate taiplik tegutsemine - paigutasid materjalid üle Eesti. 1945. aastal loodi partei dokumentide hoidmiseks eraldi parteiarhiiv. 1948. aastal reorganiseeriti NSS Eesti Riigi Keskarhiiv Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehitustöö riilikuks keskarhiiviks (ORKA). Tartu arhiiv muudeti eraldi arhiiviks Eesti NS Ajaloo Riiklik Keskarhiiv (RAKA) - hakati ellu rakendama sellist põhimõtet, et kõik need dokumendid, mis on enne 1917. aastat on RAKA valduses, uuemad dokumendid ORKA-s. Lisaks on oluline see, et maakondades, hiljem rajoonides loodi rajooniarhiivid ning nende arhiivide ülesandeks oli talletada kohaliku rajooni asutuste ja ettevõtete dokumente. Eelkõige olid need rajooni arhiivid need, kus talletati erinevaid asjaajamise dokumente. Loomulikult hoiti seal ka kirjavahetuse ja muid dokumente ja tänasel päeval on need dokumendid teatud teemade puhul väga oluliseks allikaks. 1960.-70. aastatel loodi juurde Eesto NSv Teaduste Akadeemia arhiiv ning loodi ka eraldi Eesti NSV Filmi, foto ja fonodokumentide riiklik keskarhiiv. Eksisteeris nõukogude lõpeperioodil ka Teadusliku Dokumentatsiooni Riiklik Keskarhiiv - hoiti erinevaid projektdokumentatsiooni. Esiteks tuleb meeles pidada milline oli arhiivinduse koht nõukogude ühiskonnas, ühelt poolt on arhiivi ülesanne säilitada arhiivi ainest, luua tingimused, et see arhiivi aines säiliks vastavalt nendele tähtaegadele, mis paika on pandud, aga demokraatliku ühiskonna puhul on arhiiv seotud juurdepääsega - see oli aga nõukogude ühiskonnas teistsugune, selle taga oli riigi suhtumine, al 1930. aastatel allutati arhiivisüsteem julgeoleku organitele, esmatähtsaks sai selle materjali säilitamine, teiselt poolt esmase funktsioonina tõuseb esile see, et arhiiv peab varustama julgeolekuorganeid vastava teabega. 30. see aeg, kui päevakorrale tõuseb mastaapne rahvavaenlaste vastane võitlus. Selleks, et need rahvavaenlased paika panna tuli ühiskonna kohta teavet kogu. Arhivaari ülesandeks oli välja otsida kompromiteerivat materjali erinevate inimest kohta, 30. lõpus loodi üle NSV Liitu hõlmav poliitvärvingute kartoteek e rahvavaenlaste kartoteek, defineeriti, kes on need ühiskonna kihid kes kvalfitseeruvad NSV võimu vaenlasteks. Kui 1940. aastal see nõukogude arhiivindus k eestisse tuli siis ka see Eesti arhiivi süsteem allutatakse samale arhiivisüsteemile ja see kestis nõukogude aja lõpuni välja. Arhiiv oli nõukogude ühiskonnas režiimne asutus, see tähendas seda, et arhiivis oli miilitsa valve, see oli asutus, kus nö tavaline käitumismudel ei toiminud ja tõi kaasa ka selle, et suur osa arhiiviainest oli salastatud, oli üks osa materjalist, mida pm ei olnud üldse võimalik uurimise seisukohalt kasutada, siis selline dokumentatsioon , mida sa kasutada, kui taotlesid eriloa. Eelkõige tegemist 20. sajandi dokumentidega, aga mitte ainult. Sugupuu uurimine oli suur tabu, seda sai teha maskeeritult, teiseks polnud niisama arhiivi minna, selleks oli vaja asutuse luba arhiivile. Tegelikult reeglite järgi oli ka see nõutud, et kui sa kasutasid eriloaga saadud materjali, siis arhiivi kohustus oli üle kontrollida uurija üleskirjutusi. Selline suletuse moment on nõukogude aegsele arhiivindusele omased , see ei olnud tollal orienteeritud uurijate teenindamisele. Normaalne allikate publitseerimine oli pärsitud jne. Ka sõjajärgsel perioodil suur osa eesti arhiivi ainest viidi siit ära ja see äraviimine oli mastaapne. Kui Ajaloo arhiivi silmas pidada, siis sealt viidi ära üle 140 fondi või fondi osa. Üldina loogika selline, et kõik materjalid, mis on seotud Vene armeega peavad olema Moskvas Sõjaajaloo arhiivis, mis seotud laevastikuga, siis see dokumenatsioon pidi olema Leningradi arhiivis. Samuti viidi ära terve keiser Peeter Suure merekindluse fond, põhiosas on seal sõjaline dokumentatsioon, teiselt poolt vaadatuna merekindluse fond on ülioluline fond mõistmaks 1917. aasta sündmusi. Samamoodi viidi üsna palju materjale ära Tallinnast ja see on teatud valdkondades päris suure lünga tekitanud. Nõukogude ühiskond oli plaanimajandusele põhinev ühiskond. teatud perioodidel oli väga oluline täita vakulatuuri ? plaane , iga asutus pidi täitma neid plaane, k.a arhiivid. Selle varasema perioodil tuleb arvestada seda, et teatud materjalid on jagatud Läti arhiividega.
VÄLIS-EESTI
Sõjaajal ja sõja lõpuaastatel põgenes ka märkimisväärne teadlaskond. Kui neid kõiki kokku võtta, siis nende lahkunutega oleks teaduspotentsiaal oleks olnud väärikas täiendus. Mis puutub humanitaarvaldkonda, siis väga palju humanitaarteadlasi ei lahkunud. Kõik rahvusteadused olid eriseisundis, need inimesed, kes ajalooga tegelesid oli eristaatuses - nende ülesandeks püüda seda tõepärast pilti ajaloost anda. Olla vastukaaluks nõukogulikule ajalookäsitlusele. Teiselt poolt vaadatuna oli neid sisuliselt võttes suhteliselt raske teha, sest nad olid arhiivimaterjalidest eraldatud ja nende materjalide juurde nad ei pääsenud ja võibki öelda, esimesed eestlastest paguluses tegutsenud ajaloolased pääsevad Eesti arhiivi juurde alles 1960. aastatel, nt Tartu Aleksander Võik. See oli võimalik ainult vanema perioodi osas. Ega väga palju selle 20. sajandi ajaloo uurimisega ei tegeletud, mida aeg edasi, seda rohkem ka tolle nõukogude perioodiga hakati tegelema ja otsapidi on see seotud sellega, et see teadlaskond hakkab organiseeruma ja siin kõige olulisemeks organiseerumise vormiks on Balti Teaduste Edendamise Ühing (1968), selle ühingu üheks põhieesmärgiks sai rahvusvaheliste teaduskonverentside korraldamine. Aga see andis selge uue mõõtme väliseesti ajaloo uurmisele. Paljuski selle ühingu raames toimunud üritustel saavad võimalikuks esimesed väliseesti ja kodueesti ajaloolaste kokkusaamised. Selle väliseesti puhul ei saa ümber üksikuurijate panusest, kõige olulisemaks nimeks on Rein Taagepera, kelle tööd olid ikkagi väga olulised.
TAASISESEISVUNUD EESTI VABARIIK
Üleminekuperiood, tinglikult 1980.a II pool kuni 90. keskpaigani. Aeg, kus nõukogude aeg hakkab kokku varisema, kui iseseisvus on taastatud ja selle esimesed aastad. Kui üldisemalt püüda iseloomustada seda perioodi, siis üsna oluliselt muutus ajaloouurimise organisatsiooniline struktuur ja uurijaskond, sisuliselt varasemad likivideeriti Partei Ajaloo Instituut ja üks põhiline osa Ajaloo Instituudist (nõukogude perioodiga tegelev üksus). Ajaloo Instituut formaalsel kujul ei likvideeritud, aga selle nõukogudeaegsest sisust jäi väga vähe järgi. Toimused muutused ka ülikoolis ajaloo osakonnas . 1990. aastal senine NSv Liidu ajaloo kateeder likvideeriti, hakkas tegutsema lähiajaloo kateeder, juba 1989. aastal taastati Eesti ajaloo, etnoloogi, arheoloogia tegevus ja uue üksusena loodi arhiivinduse õppetool. Ning nende organisatsiooniliste muutuste taustal oluline ka see, et kui varem oli teadlikult välditud 20. saj uurimist , siis nüüd tuleb see tõsisemalt päevakorrale. Peaaegu kõik need tollased ajaloo osakonna õppejõud, kes varem olid varasema perioodiga tegelenud , hakkavad tegelema ka uuema perioodiga, nii professor Vahtre , Ligi jne. Loomulikult toob see kaasa selle, et tulevad uued inimesed, kes hakkavad lähiajalooga tegelema. Teine moment on seotud publitseerimisvõimaluste avardumisega. Ajaloo teema muutus keskseks teemaks mitte ainult jooksvas ajakirjanduses, vaid ajaloolastel tekivad võimalused avalduda oma töid kirjanduslikes väljaannetes. Lisaks Loomingule lisaks on oluline ka mitme ajakirja sünd - ajakiri Vikerkaar, mis üsna palju ajalootemaatikat hakkab viljelema ja ajakiri Akadeemia, mis ametlikul kirjanaike liidu ajakiri, aga selle ajakirja panus uue teadmise kultiveerimisele on ääretult suur. 1988. aastal ajaloo osakonnas hakkas ilmuma ajalooalmanahh Kleia ja sellest sai ajaloolise ajakirja mantlipärija. 1989. a Tartu üli kooli TA otsustasid, et lõpetavad ühiskonnateaduste sarja väljaandmise ja Eesti ajaloo küsimuste väljaandmise, selle asemel hakatakse välja andma ajakirja Trames, ilmub tänase päevani, aga see ajaloopanus on väga tagasihoidlik . Ajakiri Tuna, mis hakkas ilmuma 1998. aasta lõpus ja selle väljaandmise vedajaks oli Rahvusarhiiv , sellele on kaasatud ka Tallinna Linnaarhiiv ja Arhivaaride Ühing. 4 numbrit aastas, lisaks 2 venekeelset erinumbrit ja 1 ingliskeelne erinumber. Tegemist on olulise teadusväljaandega. Kolmas tunnusjoon on see, et hakatakse võrreldes varasemaga väga palju arhiiviallikaid publitseerima - eelkõige üksikdokumente, aga teatud perioodide puhul ka korralikud dokumendikogumikud. Akadeemia veergudel on ilmunud 1950. märtsipleenumi stenogramm . Tegelikult see arhiiviallikate publitseerimine ei ole väga edukalt edenenud, sellele võiks rohkem tähelepanu pöörata. Korraliku allikaväljaande väljaandmine on väga mahukas tegu. Neljandaks on väga oluline arhiivinduse teisenemine ja see muutus on olnud ka väga kiire protsess. Ei tekitatud mingeid eriarhiive. Eesti arhiivindus on kõige avatum teadusmaastikus, just eriti 90. aastatel. Polnud mingeid sisulisi piiranguid. Tänapäeval olukord natuke teistsugune - tingitud seadusandlusest ( isikuandmekaitse ). Kogu riiklik arhiivifond on läbi Interniti kättesaadav (kõik nimistud). SAAGAs digitaliseeritud kõik materjal, mis pakub huvi genealoogia uurimisele.
21.02.12
Rõhuasetuste muutumine. Üleminekuperioodi alguses, 80. a teisel poolel hakkasid domineerima need teemad, mis ühiskonna seisukohalt kõige olulisemad ja valulikumad tundusid - päevakorrale tuli just nõukogude võimu repressiivne tegutsemine, just küüditamised ja julgeolekuorganite tegutsemine. 80. lõpus ja 90. alguses oli oluliseks uurimisteemaks sõjaeelse Eesti uurimine, sest Nõukogude aegne info selle perioodi kohta oli väga vildakas. Väga oluline oli see kirjasõna, mis oli tekkinud paguluses, seal oli tekkinud Eesti Vabariigi kohta olulised kogude , just pagulusse läinud ühiskonnategelaste mälestused, koguteosed jne. Nende baasil artiklite kirjutamine on väga iseloomulik just 80. aastate lõpul. 39./40. aasta puhul tulevad käibele uued materjalid, oluliseks momendiks see, et kui 80. aastatel ühiskond laiemalt teisenes, siis Moskva sihiks oli tunnustus MRP-le. Selleks oli vaja dokumenteerida, argumenteerida oma seisukohti - NSV Liit pikka aega eitas, et MRP oli salajane protokoll, kuigi ameeriklased juba peale sõda avaldasid need trofeedokumendid, see oli tugev löök NSV Liidu ja Ameerika vahelisele külmale sõjale. See eitamine kestis kuni 80. teise pooleni välja - hiljem on selgunud , et see lugu oli ka Kremli kõrgemas võimuladvikus päris pikantne . Ka Gorbatšovile näidati seda dokumenti Moskvas, aga ta veel pikka aega väitis, et seda pole olemas. Rahvasaadikute Kongressil hiljem tunnistas , et see salaprotokoll on olemas - väga oluline moment. See läks läbi, sest tegu oli baltlaste tugeva survega , Edgar Savisaar , kes oli üks aseesimees, selle dokumenteerimisel oli oluline tegevus Lindmaal?.Oluline meeles pidada seda, et Rahvasaadikute Kongress keeldus tunnistamas MLRi, et selle tõttu hakkasid toimuma peale sõda sellised sündmused, mis toimusid.
Mida aeg edasi, seda rohkem hakatakse ka selle ülemineku perioodi lõpus tegelema nõukogude teemadega, järkjärgult seda nõukogude aega hakatakse erinevatest aspektidest käsitletama. Muudatused ajaloo õpetamises koolides : Eesti üldhariduskooli ajalooprogrammi ümberkorraldamine ja sellele vastavate õpikute ettevalmistamine ja kirjastamine oli tollaseid arenguid silmas pidades väga kiire protsess.
Kaasaja uurimiskeskused, millised erinevad asutused tegelevad lähiajaloo uurimisega. Üldises saab need jagada kaheks: ühelt poolt tegemist akadeemiliste keskustega (TÜ ajaloo ja arheoloogia instituut, TLÜ Ajaloo Instituut, Kunstiakadeemia jne, rahvusarhiiv, mis erinevalt teiste riikide arhiividest on põhikirjaliselt on enda ette seadnud ka ajaloo uurimise, demograafia instituut, üksikud uurimuskeskused, nt Tuglase ja Underi uurimiskeskus, Kirjandusmuuseum, ERM, ka mitmed maakondlikud muuseumid on jõudu mööda edendanud lähiajaloo uurimist), teiselt poolt mitte-akadeemiliste keskustega (tegemist on mitteriiklike keskustega: MTÜ S-keskus - loodi 1996. a tollase Riigiarhiivi juures ja tol ajal kandis nim Nõukogude aja uurimiskeskus, eesmärgiks seati aktiviseerida ja süvendada nõukogude aja uurimist Eestis, hakkas koordineerima ajaloouurimist lähiajaloos, korraldas seminare , S-keskuse kanda on jäänud üks väga oluline projekt - peaks valmima 10 köiteline “Eesti sõjaline ja julgeoleku poliitiline ajalugu 1939-1956) - tänaseks on kaks köidet seda juba ilmunud. Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus (KRES) - okupatsioonide muuseumi asutamine. 1. see sihtasutus toimib väga efektiivselt, tänaseks on Tallinnas okupatsioonimuuseum olemas. Eesti on Läti ja Leeduga okupatsioonimuuseumi aspektis erilises seisus, Lätis ja Leedus asutati need muuseumid riigi toel, Eesti sihtasutus tugineb suuresti erakapitalil, tänapäeval on riik osa kulusid võtnud oma kanda, aga pm funktsioneerib erakapitalil. Selle sihtasutuse eesmäriks ka lähiajaloo uurmine - seda suunda on ka väga edukalt arendanud. Algusest peale on seda teadusliku uurimustöö poolt juhtinud prof Enn Tarvel. Tänu tema eestvedamisele on okupatsioonimuuseumi egiidi all ilmunud mitmeid olulisi teatmeteoseid, mis on seotud eelkõige võimuaparaadiga, kitsamalt just EKP tegemistega “EKP keskkomitee organisatsiooniline struktuur” hõlmab aastatid 1940-1991, millised muudatused partei aparaadis sellel perioodil toimusid. Märkismisväärne koostöö ka teiste asutustega lähiajaloo uurimisel . Mälu Instituut - Lennart Meri asutas Inimsusevastaste Kurittegude Uurmise Eesti Rahvusvaheline komisjon , IKUES - tõepärase pildi andmine välismaalastele, igapäevase toimimise printsiip selline, et loodi rahvusvaheline nõukogu, kuhu kuulusid silmapaistvad lähiajaloo uurijad . Selle juurde loodi uurimusrühm noortest ajaloolastest, kes valmistasid komisjonidele valmis raporteid, mille kaudu see rahvusvaheline nõukogude formuleerisid oma arvamusi ?. Kui president Ilves sai ametisse, siis see asutus formuleerus Mälu Instituudiks, uurida, mis nõukogude võimuga kaasnes alates 1944. aastast kuni nõukogude aja lõpuni - selle kohta on ilmunud ka inglise k teos uurimuse kohta. Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise komisjon - ülesandeks välja anda valge raamat, mis oleks kajastanud okupatsioonide mõju Eestile. Selle valge raamatu sisu väga mahukas ja ulatuslik
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti lähiajalugu #1 Eesti lähiajalugu #2 Eesti lähiajalugu #3 Eesti lähiajalugu #4 Eesti lähiajalugu #5 Eesti lähiajalugu #6 Eesti lähiajalugu #7 Eesti lähiajalugu #8 Eesti lähiajalugu #9 Eesti lähiajalugu #10 Eesti lähiajalugu #11 Eesti lähiajalugu #12 Eesti lähiajalugu #13 Eesti lähiajalugu #14 Eesti lähiajalugu #15 Eesti lähiajalugu #16 Eesti lähiajalugu #17 Eesti lähiajalugu #18 Eesti lähiajalugu #19 Eesti lähiajalugu #20 Eesti lähiajalugu #21 Eesti lähiajalugu #22 Eesti lähiajalugu #23 Eesti lähiajalugu #24 Eesti lähiajalugu #25 Eesti lähiajalugu #26
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Laaroux Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • EESTI LÄHIAJALUGU
  • Eesti NSV
  • VÄLIS-EESTI
  • TAASISESEISVUNUD EESTI VABARIIK
  • Kaasaja uurimiskeskused
  • Lähiajaloo allikaline baas
  • Telefoniõigus
  • Lingvistiline taust
  • Sotsiaalne etikett
  • Pealekaebused
  • Arhiiviallikad
  • Mujal maailmas
  • Lähiajaloo uurimisseis
  • Põhilised uurimisteemad
  • Territoorium ja haldusjaotus
  • aasta haldusreform
  • Oblastieksperiment 1952-1953
  • Haldusjaotuse sovietiseerimise tagajärjed
  • HALDUSVÕIMU ÜLDISELOOMUSTUS
  • Nõukogude võimustruktuur
  • EKP liikmeskonda iseloomustas 1944-90
  • EKP KK esimesed sekretärid
  • Kolme tüüpi ministeeriumid
  • Eesti NSV valitsusjuhid
  • Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed
  • Kaadri komplekteerimise allikad ja nomenklatuur
  • Nomenklatuuri mõiste
  • Standardvalimised
  • Moskva kontrollimehhanismid
  • KK 2. sekretäri institutsioon
  • Moskva ametkondade volinikud
  • valvsate kodanike” teenete kasutamine
  • Poliitilised olud Eesti NSV-s
  • Eesti NSV “valitsejad” ja võimuvõitlus
  • Põhilised vastasseisud 1944-1978
  • Karotamm vs Käbin
  • Käbin vs Vader
  • Käbin vs Vaino
  • Võitlus kodanliku natsionalismiga
  • - “suure võitluse” algus
  • Eesti NSV “süüasi” Kremlis ja selle taustategurid
  • Beria “uus rahvuspoliitika” ja Eesti NSV
  • Uue poliitika” elluviimine
  • Võimude vägivallapoliitika
  • Küüditamised

Teemad

  • MTÜ S-keskus
  • Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus
  • Mälu Instituut
  • Rahvusarhiiv
  • Venemaa
  • aasta haldusreform
  • uusdekabrismist
  • Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed
  • Moskva “kaadriabi”
  • demobiliseeritud
  • reevakueeritud
  • kohaliku kaadri ettevalmistamine
  • Nomenklatuuri mõiste
  • eraldi järelvalveinistitutsioonide loomine
  • eri otsuste vastuvõtmine
  • perioodilised inspekteerimised
  • liiduvabariigi juhtkonna “eneseanalüüs”
  • stalinism
  • Hruštšov
  • Brežnev
  • Tšernenko
  • Gorbatšov
  • Nikolai Karotamm
  • Ivan Käbin
  • Karl Vaino
  • Vaino Väljas
  • Artur Vader
  • “suure võitluse” algus
  • Uue poliitika” elluviimine
  • Küüditamised

Kommentaarid (1)

haamrigazebra profiilipilt
haamrigazebra: Allalaadimise lehe peal on lõik materjalist ning kiri, et kui tahan näha kogu dokumenti, siis pean selle alla laadima. Kuid alla laadides sain täpselt sama teksti mis on seal nii-öelda lõiguna välja toodud. Kas fail ise võib olla puudulik?
16:50 02-06-2014


Sarnased materjalid

55
docx
Eesti Lähiajalugu
83
doc
Eesti ajalugu
204
pdf
Eesti uusima aja ajalugu
56
doc
Eesti ajalugu
43
pdf
Eesti uusima aja ajalugu
18
doc
Eesti ajalugu
27
docx
EESTI AJALUGU
10
pdf
Eesti ajalugu





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !