Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eesti kunst 1975-1990 (0)

1 Hindamata
Punktid
Eesti kunst 1975-1990 #1 Eesti kunst 1975-1990 #2 Eesti kunst 1975-1990 #3 Eesti kunst 1975-1990 #4 Eesti kunst 1975-1990 #5 Eesti kunst 1975-1990 #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Dr4g0nd4m Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
pdf

EESTI KUNST 1918-1940

EESTI KUNST 1918­194 0 REBECA LEPP 10B EESTI KUNST 1920. AASTAL LEVIS AVANGARDISM 1930. AASTAL REALISMILÄHEDANE, ISIKUPÄRA SOOSIV KUNST 1919. AASTAL KORRALDATI TAGASIVAATLIK EESTI KUNSTI SUUR NÄITUS, ASUTATI TARTUSSE KUNSTIKOOL "PALLAS", KOOLI JUHTISID KONRAD MÄGI, NIKOLAI TRIIK, ADO VABBE. SEINE'I JÕGI (ADO VABBE, 1924) MAASTIK PUNASE PILVEGA (KONRAD MÄGI 1913­1914) 1920 1920

Kunstiajalugu
thumbnail
2
odt

Eesti maalikunst 1918-1940

mistõttu on siinne kultuurilugu teistele sama religiooni maadele sarnane. 1920. aastatel levis avangardism. Avangardism on kunstistiil, mida iseloomustavad piiride rikkumine, riskimine, tungimine tundmatule territooriumile, vastu astumine ühiskondlikule arvamusele, terav intellektuaalne profileerumine. Avangardismile on omane ka hukutav, kodanlusvastane protest, mis on seotud eelkõige dadaismi ja sürrealismiga. 1930. aastail levis Eestis realismilähedane isikupära soosiv kunst. Rahvuslik kunstielu kujunes välja 20. sajandi alguses, kuid sellest ajast saati on see kiiresti arenenud. 1919. korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus, millega tunnustati kunsti tähtsust eneseteadvuse loomises. 1919. aastal asutati ka Tartusse Kõrgem Kunstikool Pallas. Kooli asutamise mõtte taga olid kunstnikud Konrad Mägi, Ado Vabbe ning Anton Starkopf. Koolis tegutsesid maali-, joonistamis- ja skulptuuriateljeed. Kultuuriajaloost pidas loenguid Hendrik Sepp,

Kunstiajalugu
thumbnail
3
rtf

Eesti Vabariik 1920-1940

1. Majandusolud 1920 aastatel: - Eesti pank laenas liiga palju raha välja - 1922 Venemaa turu kinni, algas ületootmine - 1923. muutus majandusseis kriitiliseks - Maareform: (asutava kogu 10. okt 1919 maaseadus) Riigistati mõisnike maad, seega loodi 56 000 asundustalu - 1924 O. Strandman rahandusministriks - algas uus majanduspoliitika: riigi maksebilansi hakati tasakaalustama Lõpettai tööstuse eelistamine, suund põllumajandusele - Põllumajanduses loodi 1920 Maapank, et finantseerida asundustegevust Oluline oli loomakasvatus, piimakari, peekonisead miinuseks oli põllumajanduses mehhaniseerituse masal tase Maavaldused olid liialt killustatud: liiga palju talusid - Tööstus: kütusetööstus keemiatööstus (tänu põlevkivile) puidutööstus - Rahareform: Rahandusminister L.Sepa eestvedamisel 1928. aastast hakkas kehtime kroon 2. Sisepoliitline areng 1920. aastatel: - Erakonnad: Põllumeeste kogud - kõige parempoolsemad. Esindas

Ajalugu
thumbnail
10
doc

Eesti Kunst 1980-2000

Eesti kunst 1980-2000 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 EEsti kunst 1980-2000................................................................................................................3 Navitrolla.................................................................................................................................... 5 Looming..................................................................................................................................5 Kolm erinevatest allikatest pärit mõjutajat tema töödes.........................

Kunst
thumbnail
2
doc

Eesti kunst 1970 kuni tänapäev

metropoliks (on seda tänini)? Kunsti keskuseks saab New York. 3. 70-ndate kunsti iseloomustab hüperrealismi tulek. Mis see on ja kes seda eestlastest viljelevad? Hüperrealism on maalimise stiil, mis sarnaneb kõrge resolutsiooniga pildile.Kõik kontuurid on ääretult täpselt välja joonistatud. Eestlastest viljeleb seda näiteks Ilmar Kruusamäe. 4. 80-ndatel tuleb eesti kunsti ekspressiivset elementi sisse. Autorid? 1980ndate aastate kunst oli teatud mõttes ettevalmistus kümnendi lõpuks. Paljud tunnistavad, et pärast 1970ndaid oli jõutud veidi sarnasesse seisu 1930ndatega: katsetustest oli väsitud. Lisaks lahkusid meie seast mitmed autorid, kes enda isiku ja loominguga kandsid veel pallaslikku vaimu, mistõttu tekkis tühik ka rahvuslik- konservatiivsesse liini. Oli selge, et seismajäämise vältimiseks pidi juhtuma mingi murrang. Kümnendi lõpul see murrang tuligi, piiride avanedes nihkusid ka

Kunst
thumbnail
28
docx

JONANN KÖLER – MINU KODUPAIGAST PÄRIT KUNSTNIK

ostu Venemaal, et nad saaksid sinna välja rännata. Tehingu tulemuseks oli, et Köler kaotas peaaegu kogu oma varanduse ning see muutis ta vanaduspäevad suhteliselt raskeks. Johann Köler suri 10. aprillil 1899 ning on maetud Suure-Jaani kalmistule. 24 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Allas, A. , Abel, T. Väike Köleri sõnastik. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2001 2. Enst, B. Johann Köler 1826-1899. Tallinn: Kunst, 1980 3. Jansen, E. Johann Köler ühiskondliku võitlejana. Tallinn: ENSV Kultuuriministeerium, 1983 4. Johann Köleri Muuseumi kogud Lubjassaarel 5. Köler, Linda erakogud (fotod) 6. Marand, A. Okkaline rada. Vanemuise Seltsi Kirjastus, 1996 7. Pukits, M. Johann Köler. Eestluse eelpost Peterburis. Johann Köleri Muuseumi Ühing, 1997 8. Põldmäe, R. J. Köleri ja C. R. Jakobsoni koostöö. Tallinn: ENSV

Kunstiajalugu
thumbnail
13
docx

POPKUNST

Popkunst on tõeline ühiskondlik nähtus. Lootes kunsti lähendada laiadele rahvahulkadele, kaugeneb ta hermeetilisest kujundistikust ning abstraktse ekspressionismi rõhuasetusest. TUNNUSJOONED Kunstnikud katsetasid kõige värskemate tehniliste ja kommertsvõtetega: akrüülmaal, maalile võõraste materjalide kleepimine lõuendile, serigraafia jne. Kujutamisviis on inspireeritud reklaamist, ajakirjadest, televisioonist ja koomiksitest. Kunstnikud ei tee vahet heal ja halval maitsel. Kunst jälgib igapäevast modernset maailma, kus on majapidamisesemed, reklaam, staarid ja prügi. Kunstnikud kasutavad frontaalseid kaadreid ja perspektiivvaateid. Lõuendid näivad lihtsate ja mõistetavatena, tegelased ja esemed on kaunistatud reklaamilikult erksate ja sageli kooskõlata värvidega, mis loovad uue lähenemise tegelikkusele. TARBEKUNST AUTOR: Roy Lichtenstein ROY LICHTENSTEIN

Kunstiajalugu
thumbnail
4
docx

Romaani ja gooti kunst

Romaani ja gooti kunst Referaat Agne Nurs 11T 2009 Sissejuhatus Pärast Rooma keisririigi lagunemist arenes selle idapoolses osas juba 6. sajandil tugev ja ulatusliku mõjuväljaga bütsantsi kultuur, mis püsis vanavene kunsti kaudu elujõulisena kuni 17. sajandini. Lääne-Euroopa aga jõudis kõikehaarava ühtse stiilini alles 10. sajandil. Selleks oli romaani stiil. Oma vaimult oli romaani stiil aga täiesti teistsugune. Kirik pidi olema tugev ja mõjukas nii seest- kui väljastpoolt. Sajandite jooksul hakkas kirikute kaitsefunktsioon vähenema ja nad muutusid aina kunstipärasemaks, nagu me näeme seda hilisgooti ehitistest. 12. sajandi algul tekkis Põhja-Prantsus

Kunstiajalugu



Lisainfo

Kunstist Eestis1975-1990 aastal.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun