Eesti kultuurilugu KT konspekt (0)

Kontrolltöö Tko11 
Vastused: 
1.  Enimlevinud teooria eestlaste päritolu kohta on, et eestlaste soomeugrikeelsed 
ja europiidsed esivanemad tulid siia 12000 aastat tagasi peale mandrijää 
sulamist. Käesoleval sajandil on levinud ka teooria, et eestlased on pärit 
muinasaja kultuurrahvastest ning on üritatud tõestada eesti keele ja sumeri-
akadi keele sugulust. 
2.  Põhja ja Lõuna-Eesti rahvarõivaste suurim erinevus seisis uuenduste  
vastuvõtlikkuses- kui Lõuna-Eestis püsisid  visalt  vanad rõivavormid (eriti 
Mulgimaal ), siis Põhja-Eesti oli uuendustele kõige vastuvõtlikum. Tallinna 
ümbruses kodunesid ja levisid üle maa mitmed Euroopa moerõivastega 
seotud nähtused: meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond, naistel 
pikitriibuline  seelik ja indigoga tumesiniseks värvitud villased rõivad. Lõuna-
Eesti rahvariietes võib kohata läti ja vene mõjutusi, Põhja-Eestis levisid 
soome-, vene- ja vadjapärased mõjud. 
3.  Olulisemad liikuvad pühad Eesti rahvakalendris on ülestõusmispühad, 
vastlapäev, suur neljapäev, suur reede, emadepäev, isadepäev, advent. 
4.  Hansa Liit oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia-
maade, Madalmaade ja  Liivimaa  linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Liidu 
eesmärgiks oli ühendada liikmeslinnade jõud Lääne- ja Põhjamere piirkonna 
kaubanduse ühiseks korrastamiseks ja kaitseks ning kontrollida Põhjamere ja 
Läänemere vahelisest kaubandusest.  
Hansa Liidul oli ka kultuuriline mõjuvõim-liit aitas kaasa kaunite kunstide 
arengule nagu  arhitektuur ja  maalikunst , käsitööoskuste levikule, mõjutas 
kirjakeelte arengut ja loodi Rostock ’i ülikool. Tänu Hansa Liidule on Eesti 
kultuuripärand mitmekesisem ning eriti tugevaid mõjutusi sai arhitektuur. Veel 
tänapäevalgi leiab endiste hansalinnade vanalinnades sarnaseid säilinud 
elemente. 
5.   Baltisakslased  olid praeguse Eesti ja Läti alasid ehk Liivimaad, Eestimaad ja 
Kuramaad asustanud  sakslased  Baltikumis. Eesti ajaloos mängivad nad suurt 
rolli alates 12.-13. sajandist kui Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu vallutasid 
ning ristiusustasid praegused Eesti ja Läti alad. Lisaks on nad suurel määral 
mõjutanud eesti ja läti majanduse, keele ja kultuuri arengut, moodustades 
valdava osa tollasest härrasrahvast ( aadlikest ), patriitsidest ning vaimulikest.