Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Eesti kultuuriajalugu eksami küsimustele vastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
1. Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega
Põhiperioodid:
  • Kunda kultuur (9000-5000 eKr)
    • asulad veekogu ääres
    • esemed kivist, puust, luust , sarvest ( tulekivi ja kvarts) – kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad
    • elatusaladeks olid kalapüük , jaht ja korilus
    • surnud maeti asula territooriumile
  • Kammekeraamika (4000)
  • Nöörkeraamika (3000)
    • asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades
    • kive lihtviti hoolsamalt
    • vene kirves
    • loomakasvatus ( kitsed , lambad, veised , sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer)
    • surnuid hakati matma asulast eemale kõrgematele küngastele
  • Pronksiaeg (1800-500)
    • tekkisid kindlustatud asulad looduslikult kaitstud kohtadesse, samuti üksiktalud
    • pronks
    • maaviljelus oli muutunud peamiseks elatusalaks ALEPÕLLUNDUS ( hirss , hernes, uba, lina)
    • tekkis kaubavahetus teiste maadega
    • kivikirstk, laevk
  • Rauaaeg (500 eKr – 1200 pKr)
    • linnuste teke (800 pKr) – mägil, neemikl, Kalevipoja säng, ringvalll
    • raud, soorauamaak - adrad
    • maaviljelus oli väga tähtis KÜNNIPÕLLUNDUS.. algselt kaheväljasüsteem (väetis loomadelt ja põld), pärast kolmeväljasüsteem (talivilja rukki kaasamine)
    • käsitöö teke
    • tarandk, põletusmatused
Muinasaja lõpuks oli välja kujunenud seisuslik ühiskond, süvenes ebavõrdus rikkamate ja vaesemate vahel ning maa oli jaotatud kihelkondadeks (45) ja maakondadeks (8)
  • Maakonda juhtisid kk vanemad
  • Kihelkond oli ühiskonnas keskne üksus (külakondade vabatahtlik liit)
  • Rahvastiku arv oli u 150-180 000, jagunedes hõimualadeks lõunas, läänes ja põhjas
  • Külad ( sumb , haja, rida)
  • Põhiline sotsiaalne üksus oli pere, üksiktalu
  • Kaubavahetuseks kasutati karusnahku eeskätt soola ja metallide hankimiseks. Kaubavahetuseks kasutati ka vilja.
  • Majandusharuna tunti ka metsmesindust kasvavate tarupuude kasutamisega. Saadud mett ja vaha kasutati kaubavahetuseks. Rannikualadel ka müügiks.
  • Rannikuelanike jaoks oli suur tähtsus meresõidul ja laevaehtusel ning kauba- ja röövretkedel.
  • Põhitoit oli leib ja jook piim (hapendatud) ja kali . Et toitu säilitada, siis seda kuivatati, hapendati ja soolati

Ei ole teada, kas eestlased omavahel sõdisid, kuid arvatavasti tekitas ühiskondlik kihistumine ikka pingeid, samuti on ju teada, et MV ei õnnestunud eestlaste omavahelise vähese organiseerimise tõttu. Karta tuli balti hõimude, skandinaavlaste kui ka slaavlaste röövkäike.
Samuti korraldasid ka eestlased ise röövkäike (Skandinaaviasse, sealt ka hõbeaarded). Sõdadesse juhtuti ka venelastega, kui Jaroslav Tark Tartut vallutas.
2. Eesti ja Liivi alade liitmine Lääne-Euroopa kultuuriruumi
  • Roomakatoliku kiriku soov laieneda, kaupmeeste võimuruum tung itta , kahe kiriku vaheline võitlus, maaalade saamine, Skandinaavia
  • Muutused muinaskommetes
    • sõnade ülevõtt ( rist , papp )
    • põletusmatuste asendumine laibamatustega
    • maeti peaga lääne poole
    • misjonärid (piiskop Falco)
    • esimesed kirikud (kaubakirikud)
  • Mõõgavendade Ordu loomine, Lübecki linn, Riia linn, Gotlandi saar, koged
  • Piiskopid Meinhard , Berthold (alustas ristisõda Liivimaal), Albert
  • peale MV läks Vana- Liivimaa Taanile ja Ordule, kes peale Jüriöö ülestõusu ostis ära ka Taani alad.. seejärel hakati maad jagama rüütlitele, kes hakkasid koguma andamit oma maal elavatelt talupoegadelt)
3. Eestlaste tee muinasusundist luterlikuks rahvaks
  • muinasusund
    • teke 7000 eKr
    • erinevad kalmed (algselet maeti asula territoorimile, maasse süvendatud haudadesse, seejärel tulid kivikirstk, laevk, tarandk, põletusmatused, kääpad), hauapanused
    • animism
    • looduse hingestamine
    • esivanemate kultus
    • totemism
    • ohverdamine , kultutpaigad
    • ravitsemine
    • rahvakultuur – rahvalaul, töölaulud , muistendid, muinasjutud , vanasõnad jne
  • ristusu sissetung
    • misjonäride tulek 11-12 saj (mungaordude liikmed ristisustatud maadest )
    • uute ristiusutunnuste teke (matmiskommete muutumine, risti kasutuselevõtt, saksa nimede levimine, laensõnad, pühakutele ohverdamine, rahvakalendritähtpäevade seondumine katoliiklike pühakutega)
    • vägivaldne ristiusustamine 13. saj (vabadusvõitlus)
    • liitumine saksa kultuuriruumi ( kabelite ehitamine, vägivaldne ristimine – katoliku vaimulikud rootslased , taanlased, saklased , kloostrite rajamine)
    • tsistertslased, dominiiklased , frantsisklased, augustiinlased
      • juurutati uusi viljasorte
      • kolmeväljasüsteemi levitamine
      • esimesed koolid
      • esimesed vesiveskid
      • käsitöö arendamine
      • kirjutati raamatuid ümber, seega aidati kaasa kirjasõna levikule
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Eesti kultuuriajalugu eksami küsimustele vastused #1 Eesti kultuuriajalugu eksami küsimustele vastused #2 Eesti kultuuriajalugu eksami küsimustele vastused #3 Eesti kultuuriajalugu eksami küsimustele vastused #4 Eesti kultuuriajalugu eksami küsimustele vastused #5 Eesti kultuuriajalugu eksami küsimustele vastused #6 Eesti kultuuriajalugu eksami küsimustele vastused #7 Eesti kultuuriajalugu eksami küsimustele vastused #8 Eesti kultuuriajalugu eksami küsimustele vastused #9 Eesti kultuuriajalugu eksami küsimustele vastused #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katsikenee Õppematerjali autor

Lisainfo

Lõik tööst:
.....
2. Eesti ja Liivi alade liitmine Lääne-Euroopa kultuuriruumi
• Roomakatoliku kiriku soov laieneda, kaupmeeste võimuruum tung itta, kahe kiriku vaheline võitlus, maaalade saamine, Skandinaavia
• Muutused muinaskommetes
o sõnade ülevõtt (rist, papp)
o põletusmatuste asendumine laibamatustega
o maeti peaga lääne poole
o misjonärid (piiskop Falco)
o esimesed kirikud (kaubakirikud)
• Mõõgavendade Ordu loomine, Lübecki linn, Riia linn, Gotlandi saar, koged
• Piiskopid Meinhard, Berthold (alustas ristisõda Liivimaal), Albert
• peale MV läks Vana-Liivimaa Taanile ja Ordule, kes peale Jüriöö ülestõusu ostis ära ka Taani alad.. seejärel hakati maad jagama rüütlitele, kes hakkasid koguma andamit oma maal elavatelt talupoegadelt)
3. Eestlaste tee muinasusundist luterlikuks rahvaks
• muinasusund
o teke 7000 eKr
o erinevad kalmed (algselet maeti asula territoorimile, maasse süvendatud haudadesse, seejärel tulid kivikirstk, laevk, tarandk, põletusmatused, kääpad), hauapanused
o animism
o looduse hingestamine
o esivanemate kultus
o totemism
o ohverdamine, kultutpaigad
o ravitsemine
o rahvakultuur – rahvalaul, töölaulud, muistendid, muinasjutud, vanasõnad jne
....

eesti kultuuriajalugu , eksam , vastused , muinasusund , kooliharidus , haridus , liivimaa , pärisorjus , klassitsism , jakobson , maaviljelus , seminar , maarahva

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

10
doc
Eesti kultuuriajalugu 2010 a
17
doc
Eesti kultuurilugu- eksamiks
37
docx
Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini
85
rtf
Eesti kultuurilugu
72
docx
Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
83
doc
Eesti ajalugu
51
doc
Eesti ajalugu - konspekt
14
doc
Eesti ajalugu





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun