Eesti kultuuri ajalugu (1)

Sarnased õppematerjalid

5

odt

Vene kultuur Eestis

Juba 17. sajandil põgenesid siia vene vanausulised, keda jälitas kirik ja riigivõim. Tollest ajast saati on venelased asunud Peipsi järve äärsetel maadel, kus nende rahvuskultuur on säilinud tänaseni ning avaldanud teatud mõju ka Kagu-Eestis paiknevale setu kultuurile. Eesti seosed vene kultuuriga ulatuvad üldse iidsetesse aegadesse. Näiteks keeleteadlased on välja toonud mitmeid tõendeid vene keele kunagisest mõjust eesti keelele: nii on eesti sõna 'raamat' tulnud venekeelsest sõnast 'gramota', st kirjaoskus; eesti 'jaam' -- tänaseks vananenud vene sõnast 'jam', mis tähendas postijaama, kus teelised vahetasid hobuseid jne. Vene kultuur Eestis on läbi aegade olnud mitmepalgeline ja sellel on alati olnud oluline koht ka Venemaa enda kultuuriloos. Sünnipaiga järgi on Eestiga seotud paljud tuntud vene teadlased, sõjaväelased,

Ajalugu

15

doc

Eesti kultuur 19.-20. sajandil

vastaks valitsuse ja valitseva rahvuse (venelaste) huvidele. Selleks uueks ideoloogiaks sai rahvuslus. Seda ideoloogiat toetasid teoreetiliselt slavofiilsus ja õigeusk. Rahvuslusega kaasnevad probleemid: venestamine (eelkõige usuline, püüti rahvaid õigeusustada). Vanausulisi kiusati taga. 1840. aastatel läksid eestlased ja lätlased vabatahtlikult õigeusku (Eesti jaoks kasulik). Katoliiklasi kiusati taga. Eesti ja eesti rahvusluse ideed Estofiilid huvitusid põlisrahva kultuurist. Leidsid, et eesti kultuuril on kaks arenguteed: 1) eestlaste assimileerumine sakslaste sekka 2) eesti keele põhjal eesti kultuuri loomine. Eelärkamisaeg väikesearvulises inimeste rühmas huvi eesti keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 1800-1857 Perno Postimehe ilmumine. Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele areng ja minevikukäsitlus. Eelärkamisaja I periood u 1800-1830

Kultuurilood

12

docx

Revolutsioonist Ilmasõjani

1 Revolutsioonist Ilmasõjani Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung. Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus, I ja II Riigiduuma, 3. juuli riigipööre, III ja IV Riigiduuma. Rahvusliku liikumise edusammud: ühistegevusliikumise laienemine, seltsiliikumise edenemine (Vanemuine ja Estonia, haridusseltsid, raamatukoguseltsid, Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Rahva Muuseum, Noor-Eesti). Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung. 1908 asendati sõjaseisukord „kõvendatud valvekorraga“. Jätkus aga poliitiline surve. Võitlus separatismiga ja riigi ühtsuse tagamine sai olulisemaks kui kunagi varem. Streigid ja meeleavaldused olid keelatud, keelatud oli riigivastaste mõtete avaldamine ajakirjanduses. Jätkusid kohtuprotsessid rev. osavõtnute üle- surma, asumisele ja vanglasse. Algas uus

Ajalugu

7

docx

Eesti ja Venemaa suhted 2010

1. Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin just sellepärast Eesti-Vene suhted 2010, sest kavatsen kogu informatsiooni võtta internetist ja selle teema kohta on internetis palju põnevaid dokumente ja arutlusi läbiaegade. Tänu internetile saan ma võrrelda eelnevaid aastaid ja aastat 2010, seega saan kokkuvõtteid teha sellest, kuidas on Eesti ja Vene suhted arenenud, kas allamäge või pigem on need soojenenud ning kas Venemaast võib saada Eesti riigile suur kasu või pigem kahju. Referaadi eesmärgiks on see, et ma süveneksin Eesti naaberriiki ning sellesse, kuidas saab Eesti ühe suurema ja tähtsama naabriga läbi, millised suhted on kahe riigi vahel ning mida on parandatud kõikide aastate jooksul.  2. Diplomaatilised suhted Esimene kord kui Venemaa ja Eesti üksteist tunnustasid oli 02.02.1920 Tartu rahulepinguga. Taas tunnustas Venemaa Eestit 24.augusitl 1991 ja riikide vahelised diplomaatilised suhted taastati 1991. aastal 24

Ühiskonnaõpetus

3

doc

Rahvusliku liikumise põhjused Eestis

Rahvusliku liikumise põhjused: Pärast pärisorjuse kaotamist (1816 / 1819) ja teoorjuse kaotamist (1856) hakkasid Eesti talupojad talusid päriseks ostma.(Olid saanud kodaniku staatuse, omasid perekonnanimesid ja passe). Taluperemehed pidasid oma elu eesmärgiks kasvõi mõnegi lapse saatmist TÜsse. Nendest said eestlaste I haritlaste põlvkond. Pärast hariduse omandamist läks selle põlvkonna tee kahte suunda. Järeltulijad kas häbenesid oma vanemaid ja saksastusid või hakkasid võitlema eesti keele ja kultuuri arendamise eest. Rahvusliku liikumise perioodid:

Kirjandus

7

docx

Rahvuslik liikumine

Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõige karmim venestusaeg oli kuni 1896 aastani. 2. Uus tõus Rahvuslikus Liikumises 1896- Tõnisson ja Päts kerkisid esile. Sündmus ­ Jaan Tõnisson saab Postimehe toimetajaks- Tartu renessanss. 1918 Eesti Vabariigi loomisega kulmineerub. Ärkamisajast Uue Tõusuni pöörati tähelepanu kultuurilistele küsimustele: haridus, eestikeelsed kooliõpikud, ühistegevus, seltsitegevus. Talupojakultuur, mis seni oli eksisteerinud, muuta kõrgkultuuriks. Kui hakkab Uus Tõus, lisanduvad ka poliitilised momendid: poliitilised nõudmised kulmineerivad 1905 revolutsiooniga. Rahvuslikust liikumisest võttis algul suuresti osa maa elanikkond. Alates Uuest Tõusust kandub raskuskese maalt üle linna.

Ajalugu

24

doc

PKHK Ajaloo konspekt

Vene Aeg Eesti peale põhjasõda(1710-1918) Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased. Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud. Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj

Ajalugu

2

doc

Kui eestlased oleksid Vabadussõja kaotanud

Kui Eesti oleks Vabadussõja (1918-1920) kaotanud? Liis Kadakas Vabadussõda sai alguse 28. novembril 1928. aastal. See oli üks tähtsamaid sõdu Eesti ajaloos, mille tähtsaimaks saavutuseks oli Eesti iseseisvumine ning riigipiiride kehtestamine. Kuid mis oleks saanud, kui Eesti oleks Vabadussõja kaotanud? Tartu rahuleping sõlmiti 2. Veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. See on rahusvaheline leping, mis on kõigest hoolimata kujunenud ülemaailmse tähtsusega sündmuseks. Tartu rahulepinguga lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta".

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (1)